lg 1 mõttes, kuna need jäätmed võivad vähemalt ühe
§-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale, samuti sisalduvad loetletud esemed ja ained Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ lisa 2. jaos “Nimistu” erinevates jaotistes koodide 20 01 21*, 16 07 08*, 13 02 08*, 20 01 27*, 16 01 07*, 15 01 10*, 15 02 02*, 11 01 98*, 16 02 97*, 18 01 06*, 18 01 98*, 06 03 13* ja 08 01 11* all. Nimetatud ohtlikud jäätmed toimetati aadressil Tallinn XXX asuvale territooriumile ning angaari, kus neid seejärel ladustati, töödeldi, sorteeriti, pakiti, segukoostati ning toimetati edasiseks jäätmekäitluseks (taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks) teistele jäätmekäitlejatele. Seejuures korjas T.T ka isiklikult ohtlikke jäätmeid ettevõtetelt kokku ning toimetas käitlemiseks aadressile Tallinn XXX. T.T, tegutsedes hiljemalt maist 2006 OÜ ET(varasema nimega osaühing K ) kaudu ja korraldades aadressil Tallinn XXXohtlikke jäätmete käitlemist, oli teadlik, et samal ajal ja samal aadressil asuvas angaaris ja territooriumil asuvad ka aktsiaseltsi M (hilisema nimega OÜ M ) kaudu käitlemiseks toodud märgistatud ja märgistamata jäätmed, sh ohtlikud jäätmed. Sellele teadmisele vaatamata ei korraldanud T.T töömeeste kaudu ega teinud seda ka ise nimetatud aadressile toimetatavate ohtlike jäätmete või nende pakendite märgistamist, mis võimaldaks jälgida ohtlike jäätmete liikumist ja tuvastada ohtlike jäätmete ladustamisaegse valdaja, lõi nii olukorra, kus samal ajal ja aadressil käideldi korraga ja läbisegi nii aktsiaseltsi M (hilisema nimega OÜ M ) kui OÜ ET(varasema nimega osaühing K ) kaudu käitlemiseks toodud jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid. Jäätmete märgistamata jätmisega rikkus T.T
lg 2, mille kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, v.a kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale. Samuti rikkus ta ohtlike jäätmete märgistamise korraldamata jätmisega
lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ (kuni 17.09.2010 kehtinud 4 redaktsioon; RTL 2004, 56, 939) § 2 p 1, 3, 4, 5 ja 9 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt kantakse ohtlike jäätmete pakendile jäätmekood ja -liik vastavalt Vabariigi Valitsuse
» § 64 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusele (p 9); alates 18.09.2010 (RTL 2010, 65, 480) kehtib § 2 lg 1 p 1, 3, 4 ja 6 sõnastuses ohtlike jäätmete pakendile kantakse jäätmekood ja -liik vastavalt Vabariigi Valitsuse
» § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määrusele (p 6).
st tulenevad järgmised jäätmekäitlusnõuded: •
lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. •
lg 1 (sõnastus, mis kehtis kuni 19.07.2010) sätestas: „Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda.“ Alates 19.07.2010 (RT I 2010, 44, 260) kehtib
lg 1 sõnastuses: “Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele.“ Alates 10.11.2011 (RT I, 09.11.2011, 1) kehtib
lg 1 sõnastuses: „Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid käesoleva seaduse § 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele, ja inimese tervisele.“ •
lg 4 (sõnastus, mis kehtis kuni 19.07.2010, RT I 2004, 9, 52) seadis jäätmekäitlusnõude, mille kohaselt: “Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba või registreerimine, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa või registreerimisega määratud kohas. Alates 19.07.2010 (RT I 2010, 44, 260) kehtib
lg 4 sõnastuses: „Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba (ed idi kompleksluba) või registreerimine Keskkonnaametis, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas“. Alates 10.11.2011 (RT I, 09.11.2011, 1) kehtib
lg 4 sõnastuses: „Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, kompleksluba või registreerimine Keskkonnaametis, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas.“ •
lg 1 sätestab: „Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist.
alusel kehtestatud ministrite määrustest tulenevad järgmised jäätmekäitlusnõuded: • Keskkonnaministri 21.04.04 määruse nr 23 „Vanaõli käitusnõuded1“ § 2 lg 1, mis kehtis kuni 10.11.2011, sätestas: „Vanaõli käitlemisel tuleb vältida selle lekkimist ning valgumist pinnasesse, pinna- ja põhjavette, merre ning kanalisatsiooni- ja kuivendussüsteemidesse. Samuti peab vanaõli taaskasutamisel või kõrvaldamisel vältima tekkinud jääkide 5 • kontrollimatut kõrvaldamist. Vanaõli käitlemine ei tohi põhjustada pinnasereostust või reostusohtu ning välisõhu saastumist määral, mis ületab õigusaktidega kehtestatud saasteainete heitgaaside piirväärtusi.„ Alates 10.11.2011 on kogu vanaõli käitlemise regulatsioon
s. Vanaõli käitlemisse puutuv eelviidatud regulatsioon on sõnastuselt erinevalt, kuid olemuslikult samamõtteliselt reguleeritud kehtivas õiguses
lg 1, mille kohaselt: „Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid käesoleva seaduse § 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele, ja inimese tervisele. „ Keskkonnaministri 09.02.05 määruse nr 9 „Elektri- ja eletroonikaseadmete romude käitlusnõuded1“ § 3 lg 1 p 1 ja 2 sätestavad, et elektroonikaromude kogumiskoht peab olema kaetud ilmastikukindla kattega (p 1) ja vedelikukindla pinnakattega (p 2). T.T rikkus
lg 1 nõudeid, mille järgi jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele,
lg 4 nõudeid, mille järgi kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloaga määratud kohas,
lg 1 sätestatud nõudeid, mille järgi jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada keskkonda ning
lg 1 nõudeid, mille järgi ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete vaheladustamisel pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu keskkonnale, sellega, et tema teadmisel ja korraldusel käideldi ohtlikke jäätmeid (tehti taaskasutus- ja kõrvaldamistoiminguid) aadressil XXXTallinnas, s.o kohas, mis ei olnud määratud jäätmelubades ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsides Harjumaal aktsiaseltsi M (alates 04.05.2006 OÜ M ) ega OÜ ET(kuni 22.06.2006 osaühing K ) jäätmete käitlemise kohaks, mille territoorium oli vedelikke läbilaskev ning kus esines ohtlikke jäätmeid, mis oli pakendamata või sellistes pakendites, mis ei vältinud ohtlike ainete-ühendite sattumist pinnasesse, mistõttu vedelikke läbilaskval pinnasel sellisel viisil ohtlike jäätmete käidelda laskmine ei olnud sobiv jäätmekäitluse menetlus, sest lõi ohu, et jäätmete käitluse käigus sattub pinnasesse ohtlikest jäätmetest lähtuvaid aineid ja ühendeid, mis ka realiseerus. Seejuures rikkus T.T ka keskkonnaministri 21.04.04 määruse nr 23 „Vanaõli käitusnõuded1“ § 2 lg 1 nõudeid, mille järgi tuli vältida vanaõli käitlemisel selle lekkimist ja valgumist pinnasesse ning ei tohtinud põhjustada vanaõli käitlemisega pinnasereostust või reostusohtu, kuna tema teadmisel ja korraldusel käideldi vanaõli aadressil XXXTallinnas, mille territoorium oli vedelikke läbilaskev ja käitlemisel lasti vanaõlil valguda ja lekkida pinnasesse, mis lisaks reostusohu tekitamisele ka reostas pinnast. Seejuures rikkus T.T ka keskkonnaministri 09.02.05 määruse nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitusnõuded1“ § 3 lg 1 ja 2, toodud jäätmete käitlemisnõudeid, mille järgi elektroonikaromude kogumiskoht peab olema kaetud ilmastikukindla kattega ja vedelikukindla pinnakattega ning
lg 1, mille järgi ohtlikud jäätmed tuleb vaheladustamisel pakendada, et vältida neist tulevat ohtu keskkonnale, kuna tema teadmisel ja korraldusel käideldi aadressil XXXTallinnas vedelikke läbilaskval maapinnal ja ilmastikukindla katteta katmata kujul hunnikusse panduna elektri- ja elektroonikajäätmeid (arvutimonitore, telereid, külmikuid jm), mis ei olnud pakendatud viisil, mis väldiks reostuse sattumist pinnasesse ja sellest tulenevalt ohtu keskkonnale. Seisuga 09.10.2007 Tallinnas XXXterritooriumilt võetud pinnaseproovides, kus T.T korraldamisel ja teadmisel oli ajavahemikul hiljemalt 06.02.2006 kuni 09.10.2007 toimunud jäätmete, sh ohtlike jäätmete käitlemine jäätmekäitlusnõudeid rikkudes, tuvastati järgmisi ohtlikke aineid: naftaprodukte (ühes proovis 134 000 mg/kg kohta, teises proovis 51 600 mg/kg kohta, kolmandas proovis 45 300 mg/kg kohta), pliid (15 357 mg/kg kohta), tsinki (73 259 6 mg/kg kohta), kroomi (1620 mg/kg). Nimetatud kogused ületavad keskkonnaministri 02.04.04 määruse nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ (RTL 2004, 40, 662, redaktsiooni kehtivuse lõpp 16.07.2010) ning keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” (RT I 2010, 57, 373) näidatud tööstustsooni pinnases lubatud ainete piirarve. Arvestades keskkonnaministri 02.04.04 määruse nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ (RTL 2004, 40, 662, redaktsiooni kehtivuse lõpp 16.07.2010) § 2 lg 1, mille kohaselt piirarv on selline ohtliku aine sisaldus pinnases või põhjavees, millest suurema väärtuse korral on pinnas või põhjavesi reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik; samuti keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases ” (RT I 2010, 57, 373) § 3 lg 1, mille kohaselt piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas reostunuks ning arvestades ületamise määra, oli Tallinnas XXXpinnas, kus T.T korraldamisel ja teadmisel ajavahemikul hiljemalt 06.02.2006 kuni 09.10.2007 toimus jäätmete, sh ohtlike jäätmete käitlemine jäätmekäitlusnõudeid rikkudes, T.T tegevusest tingitult reostatud naftaproduktide, plii, tsingi ja kroomiga, mis kujutab enesest olulist ohtu pinnase kvaliteedile ja keskkonnale. Seega pani T.T toime KarS § 367 lg. 1 (kuni 21.03.2011 kehtinud KarS redaktsioon) kuriteo, s.o. inimese tervisele või keskkonnale ohtlike jäätmete käitlemise nõuete rikkumise, kui sellega on põhjustatud oht keskkonnale. Alates 21.03.2011 kehtib KarS § 367 lg 1 (Riigikogu 17.02.2011 seadus, avaldatud RT I, 11.03.2011, 1 ) järgmises sõnastuses: „Kemikaalide või jäätmete käitlemise nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimeste elule või tervisele või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele, - …“. St tegu on karistatav ka alates 21.03.2011 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt. M.H on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 06.02.2006 kuni 09.10.2007, mil ta R.V ja T.T-ga oli ohtlike jäätmete käitlemise nõuete rikkumise keskseks figuuriks, kes määras, kuidas aadressil Tallinnas XXXasuval territooriumil ja angaaris toimus ohtlike jäätmete käitlemine. Nimelt oli M.H alates 14.10.2004 kuni XXX aktsiaseltsi M (äriregistri kood XXX; alates 04.05.2006 oli ettevõtte ärinimi OÜ M ; äriregistrist kustutatud XXX) juhatuse liige ning pärast 06.02.2006 Tallinnas XXXterritooriumi ja angaari rentimist andis ta korralduse töötajale Olev N toimetada aadressile Tallinn XXX enda juhitava ettevõtte valduses olevaid ohtlikke jäätmeid, selleks et neid seal käideldaks, mida ka tehti. Andes eelnimetatud korralduse, lõi M.H töötajale eksliku mulje, et Tallinnas XXXasuv territoorium ja angaar on jäätmekäitlusettevõtte jäätmekäitluskoht ning sobiv ohtlike jäätmete käitlemiseks. Tegelikkuses ei olnud tegemist jäätmekäitlusettevõtte jäätmekäitluskohaga, kuna aktsiaseltsi M (hilisema nimega OÜ M ) jäätmelubades ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsides ei olnud nimetatud aadress näidatud ettevõtte jäätmekäitluskohana. M.H oli teadlik, et aadressil Tallinn XXX käideldi T.T ja R.V korraldamisel alates 06.02.2006 kuni 09.10.2007 aktsiaseltsi M kaudu kohale toimetatud ja valduses olevaid jäätmeid, millele lisandusid hiljemalt alates maist 2006 OÜ ET kaudu kohale toimetatud ja valduses olevad jäätmed. M.H lasi ajavahemikul 06.02.2006 kuni 09.10.2007 enda juhitava ettevõtte kaudu kohaletoimetatud ja valduses olevaid ohtlikke jäätmeid aadressil Tallinn XXX territooriumil ja angaaris ladustada ja muul viisil käidelda, seejuures osa ohtlikest jäätmetest oli märgistatud, osa aga märgistamata ning asusid kõrvuti OÜ ET kaudu territooriumile ja angaari toimetatud märgistamata ohtlike jäätmetega. Sellele teadmisele vaatamata ei korraldanud M.H nimetatud aadressile kõigi aktsiaseltsi M kaudu kohale toimetatud ohtlike jäätmete või nende 7 pakendite märgistamist, mis võimaldaks jälgida ohtlike jäätmete liikumist ja tuvastada ohtlike jäätmete ladustamisaegse valdaja, lõi nii olukorra, kus samal ajal ja aadressil käideldi korraga ja läbisegi nii aktsiaseltsi M (hilisema nimega OÜ M ) kui OÜ ET(varasema nimega osaühing K ) kaudu käitlemiseks toodud jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid. Jäätmete märgistamata jätmisega rikkus M.H
lg 2, mille kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, v.a kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale. Samuti rikkus ta ohtlike jäätmete märgistamise korraldamata jätmisega
lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ (kuni 17.09.2010 kehtinud redaktsioon; RTL 2004, 56, 939) § 2 p 1, 3, 4, 5 ja 9 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt kantakse ohtlike jäätmete pakendile jäätmekood ja -liik vastavalt Vabariigi Valitsuse
» § 64 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusele (p 9); alates 18.09.2010 (RTL 2010, 65, 480) kehtib § 2 lg 1 p 1, 3, 4 ja 6 sõnastuses ohtlike jäätmete pakendile kantakse jäätmekood ja -liik vastavalt Vabariigi Valitsuse
» § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määrusele (p 6). M.H-lt lähtuva korralduse alusel aadressile Tallinn XXXtoimetatud erinevate jäätmete seas ja samas kohas kuni 09.10.2007 tema korraldamisel ja teadmisel käideldud ohtlikke jäätmete hulgas esines luministsents- ehk päevavalguslampe, õli sisaldavaid jäätmeid, liimi- ja värvijäätmeid, õlifiltreid, saastunud pakendeid, saastunud paberit ja kaltse, plii- ja tinapastat, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, ohtlikest ainetest koosnevaid või neid sisaldavaid kemikaale, sortimata ravimikogumeid, raskemetalle sisaldavaid tahkeid soolasid ja lahuseid, orgaanilisi lahuseid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed. Tegemist on ohtlike jäätmetega
lg 1 mõttes, kuna need jäätmed võivad vähemalt ühe
§-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale, samuti sisalduvad loetletud esemed ja ained Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ lisa 2. jaos “Nimistu” erinevates jaotistes koodide 20 01 21*, 16 07 08*, 13 02 08*, 20 01 27*, 16 01 07*, 15 01 10*, 15 02 02*, 11 01 98*, 16 02 97*, 18 01 06*, 18 01 98*, 06 03 13* ja 08 01 11* all.
st tulenevad järgmised jäätmekäitlusnõuded: •
lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. •
lg 1 (sõnastus, mis kehtis kuni 19.07.2010) sätestas: „Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda.“ Alates 19.07.2010 (RT I 2010, 44, 260) kehtib
lg 1 sõnastuses: “Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele.“ Alates 10.11.2011 (RT I, 09.11.2011, 1) kehtib
lg 1 sõnastuses: „Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid käesoleva seaduse § 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele, ja inimese tervisele.“ 8 • •
lg 4 (sõnastus, mis kehtis kuni 19.07.2010, RT I 2004, 9, 52) seadis jäätmekäitlusnõude, mille kohaselt: “Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba või registreerimine, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa või registreerimisega määratud kohas. Alates 19.07.2010 (RT I 2010, 44, 260) kehtib
lg 4 sõnastuses: „Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba (ed idi kompleksluba) või registreerimine Keskkonnaametis, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas“. Alates 10.11.2011 (RT I, 09.11.2011, 1) kehtib
lg 4 sõnastuses: „Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, kompleksluba või registreerimine Keskkonnaametis, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas.“
lg 1 sätestab: „Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist.
alusel kehtestatud ministrite määrustest tulenevad järgmised jäätmekäitlusnõuded: • Keskkonnaministri 21.04.04 määruse nr 23 „Vanaõli käitusnõuded1“ § 2 lg 1, mis kehtis kuni 10.11.2011, sätestas: „Vanaõli käitlemisel tuleb vältida selle lekkimist ning valgumist pinnasesse, pinna- ja põhjavette, merre ning kanalisatsiooni- ja kuivendussüsteemidesse. Samuti peab vanaõli taaskasutamisel või kõrvaldamisel vältima tekkinud jääkide kontrollimatut kõrvaldamist. Vanaõli käitlemine ei tohi põhjustada pinnasereostust või reostusohtu ning välisõhu saastumist määral, mis ületab õigusaktidega kehtestatud saasteainete heitgaaside piirväärtusi.„ Alates 10.11.2011 on kogu vanaõli käitlemise regulatsioon
s. Vanaõli käitlemisse puutuv eelviidatud regulatsioon on sõnastuselt erinevalt, kuid olemuslikult samamõtteliselt reguleeritud kehtivas õiguses
lg 1, mille kohaselt: „Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid käesoleva seaduse § 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele, ja inimese tervisele. „ • Keskkonnaministri 09.02.05 määruse nr 9 „Elektri- ja eletroonikaseadmete romude käitlusnõuded1“ § 3 lg 1 p 1 ja 2 sätestavad, et elektroonikaromude kogumiskoht peab olema kaetud ilmastikukindla kattega (p 1) ja vedelikukindla pinnakattega (p 2). M.H rikkus
lg 1 nõudeid, mille järgi jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele,
lg 4 nõudeid, mille järgi kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloaga määratud kohas,
lg 1 sätestatud nõudeid, mille järgi jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada keskkonda ning
lg 1 nõudeid, mille järgi ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete vaheladustamisel pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu keskkonnale, sellega, et tema teadmisel ja korraldusel käideldi ohtlikke jäätmeid (tehti taaskasutus- ja kõrvaldamistoiminguid) aadressil XXXTallinnas, s.o kohas, mis ei olnud määratud jäätmelubades ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsides Harjumaal aktsiaseltsi M jäätmete käitlemise kohaks, mille territoorium oli vedelikke läbilaskev ning kus esines ohtlikke jäätmeid, mis oli pakendamata või sellistes pakendites, mis ei vältinud ohtlike ainete-ühendite sattumist pinnasesse, mistõttu vedelikke läbilaskval pinnasel sellisel viisil ohtlike jäätmete käidelda laskmine ei olnud sobiv jäätmekäitluse menetlus, sest lõi ohu, et jäätmete käitluse käigus sattub pinnasesse ohtlikest jäätmetest lähtuvaid aineid ja ühendeid, mis ka realiseerus. 9 Seejuures rikkus M.H ka keskkonnaministri 21.04.04 määruse nr 23 „Vanaõli käitusnõuded1“ § 2 lg 1 nõudeid, mille järgi tuli vältida vanaõli käitlemisel selle lekkimist ja valgumist pinnasesse ning ei tohtinud põhjustada vanaõli käitlemisega pinnasereostust või reostusohtu, kuna tema teadmisel ja korraldusel käideldi vanaõli aadressil XXXTallinnas, mille territoorium oli vedelikke läbilaskev ja käitlemisel lasti vanaõlil valguda ja lekkida pinnasesse, mis lisaks reostusohu tekitamisele ka reostas pinnast. Seejuures rikkus M.H ka keskkonnaministri 09.02.05 määruse nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitusnõuded1“ § 3 lg 1 ja 2, toodud jäätmete käitlemisnõudeid, mille järgi elektroonikaromude kogumiskoht peab olema kaetud ilmastikukindla kattega ja vedelikukindla pinnakattega ning
lg 1, mille järgi ohtlikud jäätmed tuleb vaheladustamisel pakendada, et vältida neist tulevat ohtu keskkonnale, kuna tema teadmisel ja korraldusel käideldi aadressil XXXTallinnas vedelikke läbilaskval maapinnal ja ilmastikukindla katteta katmata kujul hunnikusse panduna elektri- ja elektroonikajäätmeid (arvutimonitore, telereid, külmikuid jm), mis ei olnud pakendatud viisil, mis väldiks reostuse sattumist pinnasesse ja sellest tulenevalt ohtu keskkonnale. Seisuga 09.10.2007 Tallinnas XXXterritooriumilt võetud pinnaseproovides, kus M.H korraldamisel ja teadmisel oli ajavahemikul hiljemalt 06.02.2006 kuni 09.10.2007 toimunud jäätmete, sh ohtlike jäätmete käitlemine jäätmekäitlusnõudeid rikkudes, tuvastati järgmisi ohtlikke aineid: naftaprodukte (ühes proovis 134 000 mg/kg kohta, teises proovis 51 600 mg/kg kohta, kolmandas proovis 45 300 mg/kg kohta), pliid (15 357 mg/kg kohta), tsinki (73 259 mg/kg kohta), kroomi (1620 mg/kg). Nimetatud kogused ületavad keskkonnaministri 02.04.04 määruse nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ (RTL 2004, 40, 662, redaktsiooni kehtivuse lõpp 16.07.2010) ning keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” (RT I 2010, 57, 373) näidatud tööstustsooni pinnases lubatud ainete piirarve. Arvestades keskkonnaministri 02.04.04 määruse nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ (RTL 2004, 40, 662, redaktsiooni kehtivuse lõpp 16.07.2010) § 2 lg 1, mille kohaselt piirarv on selline ohtliku aine sisaldus pinnases või põhjavees, millest suurema väärtuse korral on pinnas või põhjavesi reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik; samuti keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases ” (RT I 2010, 57, 373) § 3 lg 1, mille kohaselt piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas reostunuks ning arvestades ületamise määra, oli Tallinnas XXXpinnas, kus M.H korraldamisel ja teadmisel ajavahemikul hiljemalt 06.02.2006 kuni 09.10.2007 toimus jäätmete, sh ohtlike jäätmete käitlemine jäätmekäitlusnõudeid rikkudes, M.H tegevusest tingitult reostatud naftaproduktide, plii, tsingi ja kroomiga, mis kujutab enesest olulist ohtu pinnase kvaliteedile ja keskkonnale. Seega pani M.H toime KarS § 367 lg. 1 (kuni 21.03.2011 kehtinud KarS redaktsioon) kuriteo, s.o. inimese tervisele või keskkonnale ohtlike jäätmete käitlemise nõuete rikkumise, kui sellega on põhjustatud oht keskkonnale. Alates 21.03.2011 kehtib KarS § 367 lg 1 (Riigikogu 17.02.2011 seadus, avaldatud RT I, 11.03.2011, 1 ) järgmises sõnastuses: „Kemikaalide või jäätmete käitlemise nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimeste elule või tervisele või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele, - …“. St tegu on karistatav ka alates 21.03.2011 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt. R.V on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 06.02.2006 kuni 09.10.2007, mil ta M.H ja T.T-ga oli 10 ohtlike jäätmete käitlemise nõuete rikkumise keskseks figuuriks, kes määras, kuidas aadressil Tallinnas XXXasuval territooriumil ja angaaris toimus ohtlike jäätmete käitlemine. Nimelt R.V korraldas ja juhtis ajavahemikul 06.02.2006 kuni 09.10.2007 aktsiaseltsi M (äriregistri kood XXX; alates 04.05.2006 oli ettevõtte ärinimi OÜ M ; äriregistrist kustutatud XXX) kaudu jäätmekäitluse alal tegutsedes Tallinnas XXXasuval territooriumil ja angaaris ohtlike jäätmete käitlemist. Jäätmete käitlemiseks andis R.V korraldusi aadressil Tallinnas XXXtöötanud isikutele, sh Ivar P ja Aivar P , tekitades neis jäätmekäitluseks ülesandeid andes eksliku arusaama, et Tallinnas XXXasuv territoorium ja angaar on jäätmekäitlusettevõtte jäätmekäitluskoht ning sobiv ohtlike jäätmete käitlemiseks. Tegelikkuses ei olnud tegemist jäätmekäitlusettevõtte jäätmekäitluskohaga, kuna aktsiaseltsi M jäätmelubades ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsides ei olnud nimetatud aadress näidatud ettevõtte jäätmekäitluskohana. R.V oli teadlik, et aadressil Tallinn XXXkäideldi alates 06.02.2006 kuni 09.10.2007 aktsiaseltsi M kaudu kohale toimetatud ja valduses olevaid jäätmeid, millele lisandusid hiljemalt alates maist 2006 OÜ ETkaudu kohale toimetatud ja valduses olevad jäätmed. Seejuures osa aktsiaseltsi M valduses olevatest ohtlikest jäätmetest oli märgistatud, osa aga märgistamata ning asusid kõrvuti OÜ ET kaudu territooriumile ja angaari toimetatud märgistamata ohtlike jäätmetega. Sellele teadmisele vaatamata ei korraldanud R.V nimetatud aadressile kõigi aktsiaseltsi M kaudu kohale toimetatud ohtlike jäätmete või nende pakendite märgistamist, mis võimaldaks jälgida ohtlike jäätmete liikumist ja tuvastada ohtlike jäätmete ladustamisaegse valdaja, lõi nii olukorra, kus samal ajal ja aadressil käideldi korraga ja läbisegi nii aktsiaseltsi M (hilisema nimega OÜ M ) kui OÜ ET(varasema nimega osaühing K ) kaudu käitlemiseks toodud jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid. Jäätmete märgistamata jätmisega rikkus R.V
lg 2, mille kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, v.a kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale. Samuti rikkus ta ohtlike jäätmete märgistamise korraldamata jätmisega
lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ (kuni 17.09.2010 kehtinud redaktsioon; RTL 2004, 56, 939) § 2 p 1, 3, 4, 5 ja 9 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt kantakse ohtlike jäätmete pakendile jäätmekood ja -liik vastavalt Vabariigi Valitsuse
» § 64 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusele (p 9); alates 18.09.2010 (RTL 2010, 65, 480) kehtib § 2 lg 1 p 1, 3, 4 ja 6 sõnastuses ohtlike jäätmete pakendile kantakse jäätmekood ja -liik vastavalt Vabariigi Valitsuse
» § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määrusele (p 6). R.V korraldamisel ja teadmisel aadressil Tallinn XXXalates 06.02.2011 kuni 09.10.2007 käideldud erinevate ohtlike jäätmete hulgas esines luministsents- ehk päevavalguslampe, õli sisaldavaid jäätmeid, liimi- ja värvijäätmeid, õlifiltreid, saastunud pakendeid, saastunud paberit ja kaltse, plii- ja tinapastat, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, ohtlikest ainetest koosnevaid või neid sisaldavaid kemikaale, sortimata ravimikogumeid, raskemetalle sisaldavaid tahkeid soolasid ja lahuseid, orgaanilisi lahuseid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed. Tegemist on ohtlike jäätmetega
lg 1 mõttes, kuna need jäätmed võivad vähemalt ühe
§-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale, samuti sisalduvad loetletud esemed ja ained Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ lisa 2. jaos “Nimistu” erinevates jaotistes koodide 20 01 21*, 16 07 08*, 13 02 08*, 20 01 27*, 16 01 07*, 15 01 10*, 15 02 02*, 11 01 98*, 16 02 97*, 18 01 06*, 18 01 98*, 06 03 13* ja 08 01 11* all. 11
st tulenevad järgmised jäätmekäitlusnõuded: •
lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. •
lg 1 (sõnastus, mis kehtis kuni 19.07.2010) sätestas: „Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda.“ Alates 19.07.2010 (RT I 2010, 44, 260) kehtib
lg 1 sõnastuses: “Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele.“ Alates 10.11.2011 (RT I, 09.11.2011, 1) kehtib
lg 1 sõnastuses: „Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid käesoleva seaduse § 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele, ja inimese tervisele.“ •
lg 4 (sõnastus, mis kehtis kuni 19.07.2010, RT I 2004, 9, 52) seadis jäätmekäitlusnõude, mille kohaselt: “Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba või registreerimine, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa või registreerimisega määratud kohas. Alates 19.07.2010 (RT I 2010, 44, 260) kehtib
lg 4 sõnastuses: „Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba (ed idi kompleksluba) või registreerimine Keskkonnaametis, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas“. Alates 10.11.2011 (RT I, 09.11.2011, 1) kehtib
lg 4 sõnastuses: „Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, kompleksluba või registreerimine Keskkonnaametis, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas.“ •
lg 1 sätestab: „Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist.
alusel kehtestatud ministrite määrustest tulenevad järgmised jäätmekäitlusnõuded: • Keskkonnaministri 21.04.04 määruse nr 23 „Vanaõli käitusnõuded1“ § 2 lg 1, mis kehtis kuni 10.11.2011, sätestas: „Vanaõli käitlemisel tuleb vältida selle lekkimist ning valgumist pinnasesse, pinna- ja põhjavette, merre ning kanalisatsiooni- ja kuivendussüsteemidesse. Samuti peab vanaõli taaskasutamisel või kõrvaldamisel vältima tekkinud jääkide kontrollimatut kõrvaldamist. Vanaõli käitlemine ei tohi põhjustada pinnasereostust või reostusohtu ning välisõhu saastumist määral, mis ületab õigusaktidega kehtestatud saasteainete heitgaaside piirväärtusi.„ Alates 10.11.2011 on kogu vanaõli käitlemise regulatsioon
s. Vanaõli käitlemisse puutuv eelviidatud regulatsioon on sõnastuselt erinevalt, kuid olemuslikult samamõtteliselt reguleeritud kehtivas õiguses
lg 1, mille kohaselt: „Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid käesoleva seaduse § 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele, ja inimese tervisele. „ 12 • Keskkonnaministri 09.02.05 määruse nr 9 „Elektri- ja eletroonikaseadmete romude käitlusnõuded1“ § 3 lg 1 p 1 ja 2 sätestavad, et elektroonikaromude kogumiskoht peab olema kaetud ilmastikukindla kattega (p 1) ja vedelikukindla pinnakattega (p 2). R.V rikkus
lg 1 nõudeid, mille järgi jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele,
lg 4 nõudeid, mille järgi kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloaga määratud kohas,
lg 1 sätestatud nõudeid, mille järgi jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada keskkonda ning
lg 1 nõudeid, mille järgi ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete vaheladustamisel pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu keskkonnale, sellega, et tema teadmisel ja korraldusel käideldi ohtlikke jäätmeid (tehti taaskasutus- ja kõrvaldamistoiminguid) aadressil XXXTallinnas, s.o kohas, mis ei olnud määratud jäätmelubades ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsides Harjumaal aktsiaseltsi M (alates 04.05.2006 OÜ M ) ega OÜ ET(kuni 22.06.2006 osaühing K ) jäätmete käitlemise kohaks, mille territoorium oli vedelikke läbilaskev ning kus esines ohtlikke jäätmeid, mis oli pakendamata või sellistes pakendites, mis ei vältinud ohtlike ainete-ühendite sattumist pinnasesse, mistõttu vedelikke läbilaskval pinnasel sellisel viisil ohtlike jäätmete käidelda laskmine ei olnud sobiv jäätmekäitluse menetlus, sest lõi ohu, et jäätmete käitluse käigus sattub pinnasesse ohtlikest jäätmetest lähtuvaid aineid ja ühendeid, mis ka realiseerus. Seejuures rikkus R.V ka keskkonnaministri 21.04.04 määruse nr 23 „Vanaõli käitusnõuded1“ § 2 lg 1 nõudeid, mille järgi tuli vältida vanaõli käitlemisel selle lekkimist ja valgumist pinnasesse ning ei tohtinud põhjustada vanaõli käitlemisega pinnasereostust või reostusohtu, kuna tema teadmisel ja korraldusel käideldi vanaõli aadressil XXXTallinnas, mille territoorium oli vedelikke läbilaskev ja käitlemisel lasti vanaõlil valguda ja lekkida pinnasesse, mis lisaks reostusohu tekitamisele ka reostas pinnast. Seejuures rikkus R.V ka keskkonnaministri 09.02.05 määruse nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitusnõuded1“ § 3 lg 1 ja 2, toodud jäätmete käitlemisnõudeid, mille järgi elektroonikaromude kogumiskoht peab olema kaetud ilmastikukindla kattega ja vedelikukindla pinnakattega ning
lg 1, mille järgi ohtlikud jäätmed tuleb vaheladustamisel pakendada, et vältida neist tulevat ohtu keskkonnale, kuna tema teadmisel ja korraldusel käideldi aadressil XXXTallinnas vedelikke läbilaskval maapinnal ja ilmastikukindla katteta katmata kujul hunnikusse panduna elektri- ja elektroonikajäätmeid (arvutimonitore, telereid, külmikuid jm), mis ei olnud pakendatud viisil, mis väldiks reostuse sattumist pinnasesse ja sellest tulenevalt ohtu keskkonnale. Seisuga 09.10.2007 Tallinnas XXXterritooriumilt võetud pinnaseproovides, kus R.V korraldamisel ja teadmisel oli ajavahemikul hiljemalt 06.02.2006 kuni 09.10.2007 toimunud jäätmete, sh ohtlike jäätmete käitlemine jäätmekäitlusnõudeid rikkudes, tuvastati järgmisi ohtlikke aineid: naftaprodukte (ühes proovis 134 000 mg/kg kohta, teises proovis 51 600 mg/kg kohta, kolmandas proovis 45 300 mg/kg kohta), pliid (15 357 mg/kg kohta), tsinki (73 259 mg/kg kohta), kroomi (1620 mg/kg). Nimetatud kogused ületavad keskkonnaministri 02.04.04 määruse nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ (RTL 2004, 40, 662, redaktsiooni kehtivuse lõpp 16.07.2010) ning keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” (RT I 2010, 57, 373) näidatud tööstustsooni pinnases lubatud ainete piirarve. Arvestades keskkonnaministri 02.04.04 määruse nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ (RTL 2004, 40, 662, redaktsiooni kehtivuse lõpp 16.07.2010) § 2 lg 1, mille kohaselt piirarv on selline ohtliku aine sisaldus pinnases või põhjavees, millest suurema väärtuse korral on pinnas või põhjavesi reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik; samuti keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases ” (RT I 2010, 57, 373) § 3 lg 1, mille kohaselt piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse 13 pinnas reostunuks ning arvestades ületamise määra, oli Tallinnas XXXpinnas, kus R.V korraldamisel ja teadmisel ajavahemikul hiljemalt 06.02.2006 kuni 09.10.2007 toimus jäätmete, sh ohtlike jäätmete käitlemine jäätmekäitlusnõudeid rikkudes, R.V tegevusest tingitult reostatud naftaproduktide, plii, tsingi ja kroomiga, mis kujutab enesest olulist ohtu pinnase kvaliteedile ja keskkonnale. Seega pani R.V toime KarS § 367 lg. 1 (kuni 21.03.2011 kehtinud KarS redaktsioon) kuriteo, s.o. inimese tervisele või keskkonnale ohtlike jäätmete käitlemise nõuete rikkumise, kui sellega on põhjustatud oht keskkonnale. Alates 21.03.2011 kehtib KarS § 367 lg 1 (Riigikogu 17.02.2011 seadus, avaldatud RT I, 11.03.2011, 1 ) järgmises sõnastuses: „Kemikaalide või jäätmete käitlemise nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimeste elule või tervisele või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele, - …“. St tegu on karistatav ka alates 21.03.2011 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt. KOKKULEPPE SISU Vastavalt KrMS § 245 alusel 08.12.2011.a. süüdistatav T.T, viimase kaitsja Rein Laid ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 367 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 45 päevamäära (päevamäära suurus 4,56 eurot) ulatuses, s.o. 205 eurot ja 20 euro senti. Vastavalt KrMS § 245 alusel 08.12.2011.a. süüdistatav M.H , viimase kaitsja Rein Laid ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 367 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 45 päevamäära (päevamäära suurus 37,06 eurot) ulatuses, s.o. 1667 eurot ja 70 euro senti. Vastavalt KrMS § 245 alusel 08.12.2011.a. süüdistatav R.V, viimase kaitsja Rein Laid ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 367 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 45 päevamäära (päevamäära suurus 3,20 eurot) ulatuses, s.o. 144 eurot. Süüdistatav T.T tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 367 lg. 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav T.T selgitas, et 08.12.2011.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg, tema (T.T ) ja tema kaitsja Rein Laid 14 kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg ning süüdistatava T.T kaitsja Rein Laid selgitasid samuti, et nad jäävad 08.12.2011.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde T.T-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Süüdistatav M.H tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 367 lg. 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav M.H selgitas, et 08.12.2011.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg, tema (M.H ) ja tema kaitsja Rein Laid kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg ning süüdistatava M.H kaitsja Rein Laid selgitasid samuti, et nad jäävad 08.12.2011.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde M.H-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Süüdistatav R.V tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 367 lg. 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav R.V selgitas, et 08.12.2011.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg, tema (R.V ) ja tema kaitsja Rein Laid kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg ning süüdistatava R.V kaitsja Rein Laid selgitasid samuti, et nad jäävad 08.12.2011.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde R.V-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Kohus kuulanud üle süüdistatavad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava T.T poolt KarS § 367 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava T.T käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 367 lg. 1 järgi; samuti on tõendamist leidnud süüdistatava M.H poolt KarS § 367 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava M.H käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 367 lg. 1 järgi; samuti on tõendamist leidnud süüdistatava R.V poolt KarS § 367 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava R.V käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 367 lg. 1 järgi. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Kohus leiab samuti, et kaitsja Rein Laid `i poolt kohtuistungil esitatud taotlus (koos sinna juurde lisatud varalise seisukorra dokumentidega ja kohtuistungitel antud selgitustega) süüdistatavate osas ka KrMS § 180 lg. 3 sätestatu kohaldamiseks, s.o kriminaalmenetluskulude täielikku riigi kanda jätmiseks, arvestades süüdistatavate praegust varalist olukorda ja positiivseid resotsialiseerumisväljavaateid, on põhistatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab samuti, et 08.12.2011.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Katrin Mikenberg’i, süüdistatava T.T ja viimase kaitsja Rein Laid’i vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe T.T-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; samuti leiab kohus, et 08.12.2011.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Katrin Mikenberg’i, süüdistatava M.H ja viimase kaitsja Rein Laid’i vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe M.H-le 15 mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; samuti leiab kohus, et 08.12.2011.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Katrin Mikenberg’i, süüdistatava R.V ja viimase kaitsja Rein Laid’i vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe R.V-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; - ning võttes arvesse samuti seda, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid, siis lähtudes eeltoodust ning samuti arvestades toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlaste isikuid, vastutust kergendavaid (puhtsüdamlik kahetsus) asjaolusid; – ning Kohus juhindub KrMS §-dest 247 – 249 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.