← Eesti

1-12-150/4

Obsah (9)§ 120§ 274§ 275§ 64§ 68§ 74§ 78§ 75§ 344

Kriminaalasi nr 1-12-150 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 06.jaanuar 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Regina Laiapea sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri

§ 120, § 274 lg 1 ja § 275 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus F.S-i süüdistatakse selles, et tema 25.aprillil 2010.a kella 21:55 paiku võttis Tartus Põhja pst 8 maja juures põuest välja kaasasolnud relvataolise eseme, tegi relvalaadimise taolise liigutuse eelnimetatud eseme toruga R.A. rindkere suunas ning ütles R.A. ähvardaval toonil midagi vene keeles. Kui kannatanu hakkas taganema tänavalaterna poole, võttis F.S taskust välja väiksemat tüüpi taskunoa ja vene keeles midagi rääkides vehkis sellega R.A. suunas, kes selle tagajärjel tundis ohtu oma elule ja tervisele, kuna eelmisel päeval, s.o 24.aprillil 2010.a kella 13.00 paiku oli tal Tartus Kaunase pst 21 asuvas Säästumarketis, kus R.A. turvatöötajana tööülesannete täitmisel viibis, juba olnud konflikt F.S-iga. Sellega pani F.S toime tapmisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse F.S-i selles, et tema lõi 29.oktoobril 2011.a kella 03.40 paiku Tartus XXX korteri number XX välisukse juures oma ametikohustusi täitvale Lõuna Prefektuuri Tartu Politseijaoskonna patrullteenistuse vanemkonstaablile U.P. rusikaga pea piirkonda, millega põhjustas talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Sellega pani F.S toime vägivalla võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse F.S-i selles, et tema sõimas 29.oktoobril 2011.a kella 03.40 paiku Tartus XXX korteri number XX välisukse juures vene keeles oma ametikohustusi täitvat Lõuna Prefektuuri Tartu Politseijaoskonna patrullteenistuse vanemkonstaablit U. P ebatsensuursete sõnadega ning sülitas kahel korral teiste inimeste (enda elukaaslase J.K. ja abipolitseinik R.S.) juuresolekul U.P. vastu nägu, millega solvas U.P. kui võimuesindajat. Sellega pani F.S toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o

ning § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 120

järgi nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust,

§ 274

lg 1 järgi 2 aastat vangistust ja

§ 275

järgi 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 kohaselt moodustada liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista F.S-ile karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

alusel arvestada karistusaja alguseks 29.oktoober 2011.a, s.t päev, millal F.S kahtlustatavana kinni peeti.

§ 74

lg 2 kohaselt määrata, et mõistetud 2-aastasest vangistusest peab F.S koheselt ära kandma 3 kuud vangistust. Liitkaristuse ülejäänud osa - 1 aasta ja 9 kuud vangistust - ei pöörata

§ 74

alusel täitmisele, kui F.S ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78

lg 1 alusel lugeda, et 2 aasta pikkune katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Vastavalt

§-dele 64 lg 2 ja 73 lg 4 viiakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 23.märtsil 2011.a

§-de 344 lg 1 ja 345 lg 1 alusel F.S-ile liitkaristusena mõistetud rahaline karistus 30 päevamäära ehk 234 eurot täide iseseisvalt. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. F.S tuleb süüdi tunnistada

§ 120, § 274 lg 1 ja § 275 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Kuriteoga tekitatud kahju osas on tsiviilhagi esitanud kannatanu Urmas Plaan summas 3,20 eurot. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud F.S-i poolt kannatanule varalise kahju tekitamine kannatanu poolt SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumapunkti pöördumise eest makstud visiiditasu ulatuses ja tema süü selles. Samuti on leidnud tõendamist, et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagis ja kokkuleppes toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada. Menetluskuludena kuulub F.S-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu ning kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada F.S

§ 120järgi ja mõista karistuseks neli

(4)kuud vangistust. Süüdi tunnistada F.S

§ 274lg 1 järgi ja mõista karistuseks kaks

(2)aastat vangistust. Süüdi tunnistada F.S

§ 275järgi ja mõista karistuseks kuus

(6)kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda mõistetud karistustest kergemad karistused kaetuks raskemaga ja mõista F.S-ile liitkaristuseks kaks

(2)aastat vangistust. F.S-ile mõistetud karistuse kandmise algust lugeda alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 29.oktoobrist 2011.a.

§ 74lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub F.S kohesele ärakandmisele kolm

(3)kuud vangistust. F.S-ile mõistetud karistusest ülejäänud osa, s.o üks
(1)aastat üheksa
(9)kuud vangistust ei pöörata

§ 74lg 1, 3 alusel täitmisele, kui F.S ei pane kahe

(2)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78lg 1 alusel hakata F.S-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata F.S katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. F.S-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks tühistamata. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 23.märtsi 2011.a otsusega

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi F.S-ile mõistetud rahaline karistus kolmkümmend

(30)päevamäära, s.o kakssada kolmkümmend neli
(234)eurot jätta iseseisvaks täitmiseks. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista F.S-ilt kannatanu Urmas Plaani (IK: 37011206532) kasuks välja tsiviilhagi summas kolm
(3)eurot 20 senti. KrMS § 180 alusel välja mõista F.S-ilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha nelisada kolmkümmend viis
(435)eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 45 senti ja kaitsjatasu ükssada üheksakümmend üks
(191)eurot 78 senti. Määrata, et F.S on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne
(10)kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.