1-10-7924/16

1-10-7924 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2011, Tartu Kriminaalasja number 1-10-7924 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. aprilli 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu F.H (F.H) kaitsja advokaat Kalju Kutsari (Kutsar) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 390 ja 391 ringkonnakohus määras:
3. tühistada Tartu Maakohtu
4. aprilli 2011 määrus F.H-le mõistetud kandmata vangistuse 6 kuud 29 päeva osas;
5. pöörata täitmisele F.H-le mõistetud kandmata karistus 6 kuud 1 päev vangistust;
6. muus osas jätta maakohtu määrus muutmata;
7. F.H kaitsja advokaat Kalju Kutsari määruskaebus jätta rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud F.H mõisteti Tartu Maakohtu 15.06.2010 otsusega süüdi KarS § 329 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 21.10.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 6 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 alusel asendati F.H-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, so 540 tundi, mis määrati tegemiseks 2 aasta jooksul, so kuni 15.06.
8. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati F.H KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. 14.03.2011 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata F.H suhtes kandmata karistus täitmisele, kuna viimane hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määrusega pöörati F.H-le mõistetud ärakandmata karistuse osa täitmisele, so 6 kuud 29 päeva vangistust. Maakohus viitas KarS § 69 lg-le 6 ja KrMS § 428 lg-le
9. Maakohtu hinnangul on kohtuistungil leidnud tuvastamist, et F.H on kõrvale hoidunud üldkasuliku töö tegemisest. F.H-le määratud 540-st üldkasuliku töö tunnist on F.H 10 kuu jooksul teostanud 121 tundi. Viimane tööde teostamise kuupäev oli 15.01.
10. Maakohus asus seisukohale, et F.H on suhtunud talle mõistetud karistusse ükskõikselt, jättes tõendamata ka kohtus oma kohustuste täitmata jätmise põhjused. F.H on kohtuistungil avaldanud, et tööandja ei kindlustanud teda tööga talle sobival ajal. F.H selgituste kohaselt lubati talle, et üldkasuliku töötunde saab ta teha talle sobival vabal ajal ja nädalavahetustel. Maakohtu arvates ei ole süüdimõistetu seletus üldkasuliku töö tegemata jätmise osas veenev ega põhjendatud. Siinkohal märkis maakohus, et kui F.H-le ei võimaldatud tööd teha Tõrva linnas, siis oleks tal olnud võimalus taotleda töötundide tegemist Valga linnas. Käesolevas asjas asus aga maakohus seisukohale, et F.H väited on esitatud ennastõigustavatena. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu F.H kaitsja K. Kutsar taotleb maakohtu määruse tühistamist. Kaitsja hinnangul ei viita maakohtu poolt tuvastatud asjaolud sellele, et F.H oleks hoidunud üldkasuliku töö tegemisest tahtlikult kõrvale. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtuvalt tekkisid F.H probleemid üldkasuliku töö tegemisega MTÜ-s E L T S. Kaitsja märgib, et ettekandest nähtuvalt asus kriminaalhooldusametnik seisukohale, et probleemi põhjuseks ei ole F.H soov hoida üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, vaid tööandjaga tekkinud probleemid suhtlemisel. Ühtlasi suhtles ettekande kohaselt kriminaalhooldaja teise töökoha leidmiseks Tõrva linnahoolduse asutuse ja misjonimaja töötajatega, kuid paraku ei olnud seal hetkel vajadust tööjõu järele. Seetõttu esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande. Seega oli kaitsja hinnangul erakorralise ettekande esitamise tegelikuks põhjuseks mitte F.H poolt üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumine, vaid olukord, kus talle ei õnnestunud leida töökohta töö tegemiseks. Kaitsja leiab, et seadus seob karistuse täitmisele pööramise üheselt süüdimõistetu tegevusega ning ei anna võimalust saata isikut vangistust kandma seetõttu, et talle ei ole võimalik leida kohta üldkasuliku töö tegemiseks. F.H omab alalist töökohta AS-is V. Ta on selgitanud, et seoses põhitööga soovis ta tõepoolest teha üldkasulikku tööd võimaluse korral vabal ajal. Samas on F.H käesolevaks ajaks pöördunud oma tööandja poole ning viimane on pidanud võimalikuks lubada F.H üldkasulikku tööd tegema ka tööpäevadel. Eeltoodu viitab kaitsja arvates F.H soovile jätkata üldkasuliku töö tegemist. Kaitsja möönab, et erakorralisest ettekandest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt ei pidanud MTÜ E L T S juhataja tõepoolest võimalikuks F.H-ga koostööd jätkata. Probleemi peamiseks põhjuseks nimetab tööandja F.H soovi teha üldkasulikku tööd talle sobival ajal. Eeltoodust nähtuvalt oli F.H samal ajal ka põhitööl ning sellise soovi esitamist ei saa pidada pahatahtlikuks. Lisaks märgib kaitsja, et ettekande kohaselt on F.H täitnud kõiki teisi talle kohtuotsusega pandud kohustusi ning selles osas ei ole tema vastu mingeid pretensioone. F.H pidi üldkasulikku tööd tegema 2 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest, so kuni 15.06.
11. Käesolevaks ajaks on F.H asunud üldkasulikku tööd tegema T L A ning kriminaalhooldusametnik on koostanud ka uue üldkasuliku töö tegemise ajakava. Kohtuotsusega määratud tähtajani on üle 13 kuu ning F.H on jäänud veel teha 419 tundi. F.H on soovi korral võimalik teha tähtaegselt kogu talle määratud üldkasulik töö, juhul, kui ta teeb ühes kuus 28-37 tundi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik, põhjendatud ja tuleb põhiosas jätta muutmata ning F.H kaitsja määruskaebus rahuldamata. Samas peab ringkonnakohus 2 vajalikuks tühistada maakohtu määruse uute ilmnenud asjaolude tõttu, so F.H kandmata jäänud karistuse osas. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et F.H on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, jättes ilmumata üldkasuliku töö tegemisele ja jättes sellest tööandjat teavitamata. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub materjalidest, et F.H ja tööandja K.I. vahelised konfliktid olid tingitud just F.H suhtumisest talle määratud üldkasuliku töö tegemisse ja selle täitmise kvaliteeti. Nimetatut ilmestab sealjuures ka asjaolu, et F.H on 540 tunnist 10 kuu jooksul teostanud vaid 121 tundi. Ühtlasi ei ole F.H materjalide kohaselt perioodil 15.01.2011 kuni 29.04.2011 üldkasulikku tööd teostanud. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et F.H poolt üldkasuliku töö tegemata jätmisel puuduvad seda õigustavad asjaolud, kuna F.H-le on korduvalt antud võimalusi üldkasuliku töö teostamiseks ning üritatud leida kompromisse. Samal ajal on F.H näidanud oma käitumisega üksnes ükskõikset suhtumist. Õige ei ole ka kaitsja määruskaebuses toodud arvamus, justkui kriminaalhooldusametnik ei suutnud F.H-le leida sobivat töökohta teostamaks üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei olnud võimalik leida üldkasuliku töö tegemise kohta, mis vastaks F.H nõudmistele, st töötada pärast tööpäeva lõppu või nädalavahetuseti. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et karistusena mõistetud üldkasuliku töö tegemine ei sõltu kindlasti mitte süüdimõistetu tahtest ja suvast, nagu F.H on ekslikult arvanud, vaid kui süüdistatav on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lasub tal kohustus teha ära hoolsalt ja korrektselt kõik üldkasuliku töö tunnid. Ringkonnakohus rõhutab, et kohtu poolt üldkasuliku töö kohaldamine on asenduskaristus vangistusele, mida F.H ei ole suutnud kohusetundlikult täita. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus arvamusel, et F.H suhtumine talle mõistetud karistusse näitab veelkord, et ta ei ole olnud motiveeritud asenduskaristuse kandmisele, mis annab omakorda alust arvata, et F.H-le mõistetud karistus ei ole olnud efektiivne ega täida karistuseesmärki. Nimetatud arvamust ei muuda ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et alates 29.04.2011, so 3 päeva pärast maakohtu määruse tegemist, kuni 18.05.2011 on F.H teostanud lisaks 56 tundi üldkasulikku tööd. Ringkonnakohus leiab, et F.H oli teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjasolevast karistusest ja selle täitmise kohustustest, mistõttu tuleb talle mõistetud karistus täitmisele pöörata. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et kuna pärast maakohtu määruse tegemist on muutunud F.H poolt teostatud üldkasuliku töö tundide arv, st ajavahemikul 29.04.2011 kuni 18.05.2011 on F.H teostanud täiendavalt 56 tundi üldkasulikku tööd, tuleb teostatud üldkasuliku töö tundide arvu ulatuses arvestada täitmisele pööratav karistust kantuks. Kuna vastavalt KarS § 69 lg-le 6 võrdub 2 tundi üldkasulikku tööd ühe päeva vangistusega, tuleb F.H karistusest lugeda kantuks 28 päeva vangistust ning täitmisele pööratavaks karistuseks 6 kuud 1 päev vangistust. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Mati Kartau