1-10-5830/23

1-10-5830 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-5830 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. mai 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu G.B (G.B) kaitsja vandeadvokaat Aivar Hindi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu G.B kaitsja vandeadvokaat Aivar Hindi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Tartu I Advokaadibüroo kaudu 76 eurot ja 70 senti, sealhulgas käibemaks 12 eurot ja 78 senti, vandeadvokaat Aivar Hindile tema poolt G.B-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista G.B-lt menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Aivar Hint poolt osutatud õigusabi eest 76 eurot ja 70 senti riigituludesse.
7. G.B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „G.B , 1-10-5830, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Tartu Maakohtu 02.05.2011 määrusega jäeti G.B temale mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 16.09.2010 otsusega tunnistati G.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 03.04.2007 otsusega mõistetud karistus 6 kuud 12 päeva ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 11 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 16.09.2010 ja lõpp 28.08.
9. Tartu Vangla toetas kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja ei toetanud kinnipeetava enne tähtaega vabastamist, kuna G.B ei ole oma käitumist muutnud. Kinnipeetav taotles enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja toetas seda taotlust. Prokurör ei nõustunud kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei kuulu G.B tingimisi enne tähtaega vabastamisele. G.B on korduvalt karistatud isik, teda on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, ta kannab viiendat vangistust. Ta on ka katseajal toime pannud kuriteo. G.B senine kuritegelik elulaad viitab sellele, et ta ei ole seni soovinud ja suutnud õiguskuulekalt käituda. Tema puhul ei täida kriminaalhooldusele määramine eesmärke. Ta vabastati 25.08.2009 eelmise karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt ja tal jäi karistust kanda 7 kuud ja 13 päeva. Määrati katseaeg 1 aasta, kuid kuna ta rikkus kriminaalhooldusnõudeid, siis pöörati kandmata karistus täitmisele. Tegemist on isikuga, kes varasemalt ei ole õigustanud enda ennetähtaegset vabastamist. Seega tuleb tal vanglas karistus kanda lõpuni. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu G.B kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega allutamisega kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määruskaebuse kohaselt leiab kaitsja, et maakohus ei ole tähelepanu pööranud G.B tingimustele vabaduses. G.B asub elama vanglast vabanemise korral elamispinnale XXX , mis kuulub tema koolivennale T.M. . G.B on omandanud S E XXXX eriala ning on töötanud XXXX T NS XXXX ja XXXX. Lisaks eeltoodule on G.B töötanud OÜ-s E, XXXX, XXXX- ja XXXX ning XXXX. Vanglas töötas G.B XXXX AS-s V. Tal on vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral võimalik asuda tööle OÜ-s G-G XXXX, töötasuga XXX eurot kuus. -2 - G.B ähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, vend ning elukaaslane. Kõikide eelnimetatud isikutega on G.B head suhted ning nad on nõus toetama G.B nii moraalselt kui ka materiaalselt. Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud arvestamata vangla iseloomustuses toodud hinnangud, millest tulenevalt G.B agressiivsust ja impulsiivset käitumist vangistuse jooksul ei ole täheldatud, samuti seda, et G.B ei poolda kriminaalset käitumist ja on väljendanud motivatsiooni sellest vabaneda. Kaitsja möönab, et G.B kinnitas kohtus, et tal tuleb kindlasti tegeleda XXXX est täielikult vabanemisega. G.B eitab suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Ta avaldas kahetsust toimepandud kuritegude pärast. Kaitsja leiab, et kõik eeltoodu kinnitab seda, et G.B mõtlemises ja väärtushinnangutes on toimunud positiivsed muutused ja ta on asunud paranemise teele. Tartu Vangla toetab G.B vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega allutamisega käitumiskontrollile. Kaitsja on seisukohal, et kriminaalhooldus aitaks G.B resotsialiseeruda paremini eluga vabaduses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohus arvestas kuritegude toimepanemise asjaolusid, kinnipeetava varasemat karistatust, tema isikut ja varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kõik need asjaolud on leidnud maakohtu määruses käsitlemist ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid üle korrata. Et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, peab kohtul kujunema veendumus, et KarS §-s 76 lg 3 kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt on võimalik tema suhtes vabaduses teostada tõhusat kriminaalhooldust ja sellega tagada tema õiguskuulekas käitumine. Ringkonnakohtul sellist veendumust ei ole. G.B on eelnevalt kriminaalkorras 7 korda karistatud. G.B on katseajal toime pannud uue kuriteo. Varem mõistetud karistused ning tingimisi vangistus ei ole täitnud oma eesmärki, kuna G.B on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodu näitab selgelt, et G.B ei ole teinud mingeid järeldusi temale eelnevalt mõistetud karistustest. Ringkonnakohus leiab, et G.B enne tähtaega vabastamata jätmisel on määravaks tema oskamatus varasematest karistustest vajalikke järeldusi teha. Andmed, mille põhjal maakohus on otsustanud G.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise, on antud juhul piisavad. Lisaks sellele on G.B kahel korral karistatud distsiplinaarkorras. Ringkonnakohus leiab, et distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et isegi range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal ei ole G.B suutnud õiguspäraselt käituda. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks osundada Riigikohtu lahendile 3-1-1-91-06, milles rõhutatakse, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. -3 - Lisaks nähtub toimikumaterjalidest, et G.B esineb XXXX , mis samuti annab aluse jätta isik vangistusest enne tähtaega vabastamata. G.B on ka ise kohtuistungil 27.04.2011 tunnistanud, et ta vajab ravi seoses XXXX ega. Tema vabastamiseks ei anna alust ka määruskaebuses toodud asjaolud, mille kohaselt G.B on olemas kindel elukoht ning võimalus vabanemisel asuda tööle OÜ-sse G-G, mis tegeleb XXXX valmistamisega (toimikumaterjalides OÜ G-G kirjalik nõustumus G.B töölevõtmiseks puudub). Ringkonnakohtul ei õnnestunud kaitsja määruskaebuses toodud nimega äriühingut äriregistri andmebaasist leida ega ka teiste üldlevinud otsingumootorite abil. Seega on ringkonnakohtul põhjust kahtluse alla seada sellise äriühingu olemasolu üldse ning samuti G.B töölesaamise võimalused sellesse äriühingusse. Ringkonnakohus leiab, et töökoha ning legaalse sissetuleku puudumine omakorda suurendab samuti uute kuritegude toimepanemise riski. Ringkonnakohus tunnustab kaitsja poolt määruskaebuses märgitud G.B tahet muuta oma käitumist, kuid leiab, et arvestades tema eelnevat elukäiku ei anna see alust tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestades G.B isikut ei ole antud juhul põhjendatud tema allutamine kriminaalhooldaja järelevalve alla, kuna tema suhtes on eelnevalt kriminaalhooldust kohaldatud, kuid see ei andnud tulemust ja G.B pani katseajal toime uue kuriteo. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodu tähendab seda, et KarS § 76 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib (aga ei pea) isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Mida seejuures arvestatakse, see on sätestatud KarS § 76 lõikes
10. Kõigest eeltoodust tulenevalt ei ole alust määruskaebust rahuldada. G.B peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 76.70 eurot määruskaebuse koostamise eest. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -4 - Mati Kartau