lg 1 p-le 3 ning märkis, et K.R kinnitusel ei ole tema andnud nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks ning seetõttu kiirmenetluse otsuse 10220912082517 tegemist. Seega tuleb kiirmenetluse otsus tühistada. Kiirmenetluse otsuse tegemise ning väidetava väärteo toimepanemise hetkel oli menetlusalune isik sügavas alkoholi joobes. Joobe tõttu ei mäleta menetlusalune isik sündmuste täpset käiku ning menetlustoimingute läbiviimist. Menetlusalusel isikul on meeles üksnes joomingu järgselt endale kuulvasse sõidukisse magamaminek, ähmaselt meeles vilkurid ning ähmaselt meeles järgmise pildina politseijaoskonnas viibimine. Sügava joobe kohta annab kinnitust asjaolu, et menetlusaluse isiku suhtes on koostatud 30.05.2012.a kell 09.44 väärteoprotokoll AB1214680, mille kohaselt mõõdeti menetlusalusel isikul alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,13 mg/l. Kuivõrd öösel pärast kiirmenetluse otsuse tegemist menetlusalune isik enam alkoholi ei tarbinud ja kiirmenetluse otsus on tehtud 29.05.2012.a, oli kiirmenetluse nõustumuse andmise hetkel (kui selline on olemas) menetlusalusel isikul raske alkoholijoove. Lisaks annab joobe kohta kinnitust menetlusaluse 2 isiku poolt kiirmenetluse otsusele antud allkiri ja kirjutatud kuupäev. Kuupäev ja allkiri on kirjutatud hüplikult ja kritseldades, mis viitab alkoholi joobe tõttu pärsitud võimele korralikult kirjutada. Seega tulenevalt alkoholijoobest, mis oli kiirmenetluse kohaldamise hetkele kõvasti pärssinud menetlusaluse isiku arusaamisvõimet ning võimet hinnata nõustumusest tulenevaid tagajärgi, oli menetlusalune isik kiirmenetluse kohaldamise hetkel otsusevõimetu TsÜS § 13 lg 1 mõttes ning seega on menetlusaluse isiku poolt kiirmenetluse kohaldamiseks antud nõusolek tühine ja kiirmenetluse otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada. Alternatiivsena leidis menetlusalune isik, et kiirmenetluse otsus tuleb tühistada põhjusel, et menetlusalune isik ei ole kiirmenetluse otsuses kirjeldatud tegu toime pannud. Kuigi sõiduk, mille kinnipidamisel oli roolis alkoholi joobes ja juhtimisõiguseta xxxxxxxxxx kuulus menetlusalusele isikule ja menetlusalune isik ka sõidukis viibis sõiduki kinnipidamise hetkel, ei ole menetlusalune isik xxxxxxxxxxxx luba sõiduki juhtimiseks andnud. Kuigi menetlusalune isik oli sügavas joobes ja mäletab õhtut ähmaselt, mäletab ta hetke, mil ta lahkus seltskonnast ja läks endale kuuluvasse sõidukisse magama. Seda, miks juhtis menetlusaluse isiku sõidukit xxxxxxxxxxvõi kuidas xxxxxxxxx auto võtmed sai ning autoga sõitma läks, menetlusalune isik öelda ei oska. Menetlusalune isik xxxxxxxxxxxx luba temale kuuluva auto juhtimiseks andnud ei ole. Sellest tulenevalt ei ole menetlusalune isik kiirmenetluse otsuses kirjeldatud väärtegu toime pannud ning kiirmenetluse otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Menetluse käik Kohus nõudis välja väärteotoimiku (tl 9), võttis väärteoasja menetlusse ja küsis kohtuväliselt menetlejalt kirjaliku vastuse kaebusele (tl 1). Kohtuväline menetleja taotles esitatud seisukohas jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebaja esitatud kaebuse, väärteoasjas kogutud materjalidega, uurinud ja vaadanud tõendeid kogumis, leidis, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et ta 29.05.2012.a kella 21.45 ajal Jõgevamaal Põltsamaa vallas Jõgeva-Põltsamaa mnt 24 km viibis sõidukis Volkswagen Passat, registreerimismärgiga 243ALI. Asjas on tõendatud, et K.R on nimetatud sõiduki omanik. Menetlusalune isik on andnud oma ütlused menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, kus väidab, et lubas juhtima oma sõidukit joobes juhile xxxxxxxxxxxx ning allkiri. Kohtuväline menetleja viitas PPVS §-le 723 ning märkis, et nimetatud sättest tulenevalt ei olnud alust kõrvalistujana viibinud K.R üldse allutada joobeseisundi kontrollile, kuna LS ei näe ette omanikuna sõidukis viibinuna alkoholi tarbimise keeldu. Politseiametnik vastavalt visuaalsele hinnangule võib ise otsustada, kas menetlusalune isik on adekvaatne aru saama temaga teostavatest toimingutest. Lisaks leidis kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku K.R-ile kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele. Kohus arutas väärteoasja 27.08.2012.a kohtuistungil. Tunnistajatena andsid ütlusi xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx,xxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxx Ütlusi andis ka menetlusalune isik K.R . Tunnistaja xxxxxxxxx andis kokkuvõtlikult järgnevaid ütlusi. 29.05.2012.a tarbisid tema, K.R ja veel kaks sõpra terve päev alkoholi. xxxxxxxxx istus autorooli ja läks 3 sõitma. Sõitma minek oli kõigi ühine idee. Juhtimisõigust xxxxxxxxxxx ei ole ja K.R teab seda. Nad olid kõik neljakesi seal. Täpset kellaaega ei tea, aga see oli õhtune aeg, kella 10 või enne 10, kui politsei Jõgeva maakonnas peatas. Sõitma hakati 6 ja 8 vahel. Keegi teine ei tahtnud sõita, seepärast istus rooli xxxxxxxxxx Kõik olid alkoholi tarbinud ja tema ise ka, aga tema oli see, kes riskis. Kõik koos istusid nad autosse. Auto kuulus K.R-ile. K.R ei keelanud neid autosse istumast. Kõik koos taheti sõita Põltsamaale. Tunnistajat ei oodanud seal keegi, aga neile pakuti ühte kohta, kus saab olla ja grillida. K.R ütles, et teab seda kohta. Jõgevalt enne Põltsamaad 4 km võttis politsei neid rajalt maha. xxxxxxxxxxoli roolis, kaks sõpra ja K.R olid ka autos. K.R istus kõrvalistmel. xxxxxxxxx pööras kõrvalteele, politsei pööras otsa ringi ja sõitis järgi. Kaks inimest jäi auto juurde, neid toimetati politseijaoskonda Jõgevale – teda ja K.R . Kaks inimest pidid autost lahkuma, sest auto pidi teisaldatama. Jõgeval andsid nad ütlusi, siis puhus xxxxxxxxx kontrollindikaatorisse. K.R-ile tehti xxxxxxxxxx arvates meelest rahatrahv. K.R oli väljas, kui xxxxxxxxx ära tuli. Koos läksid nad sealt ära. xxxxxxxxxxxx määrati pärast seda kriminaalkorras tingimisi karistus joobes juhtimise eest. Juhtimisõigust xxxxxxxxxxx ei ole üldse kunagi olnud. Seda, kas K.R lasti puhuda, xxxxxxxxxxei tea. Jõgevalt läksid nad taksoga Põltsamaale (mille eest maksis K.R ) ning xxxxxxxxx läks sealt hääletades Tartusse. K.R läks edasi oma elukaaslase või ei tea, kelle juurde. xxxxxxxxxxselgitab, et neil oli mõte minna Tartumaale Emajõe äärde, K.R pakkus minna Põltsamaale. Tal oli elukaaslane Põltsamaal ning ta teadis seal mingit ilusat kohta. Autoga hakkasime liikuma, siis K.R juhatas kõrvalistmelt teed. Kui neid oli kinni peetud, siis tee peal seletusi ei andnud. Toodi Jõgevale, siis tehti toimingud. Selle otsuse, kes peavad kaasa tulema, tegi politseinik. Kui politsei kinni pidas, küsis kohe dokumente, kes on auto omanik. Dokumendid esitas K.R isiklikult. Nad ei arutanud, kes rooli istub. xxxxxxxxx ei tea, kuidas nii välja kukkus, et tema istus. K.R ei istunud, sest tal oli nii suur joove, oleks põhjustanud võib-olla õnnetuse. Teised kaks olid ka joobes. xxxxxxxxx oli ise ka joobes. xxxxxxxxx möönab, et võib-olla ta ei tahtnud, et teistel juhtimisõigus ära võetakse. Autos oli neil ka alkohol kaasas, mida nad kõik sõidu peal jõid ka. xxxxxxxxx on ka varem K.R autoga sõitnud ja roolis olnud. Tunnistaja xxxxxxxxxxx ütluste kohaselt toimus sündmus 29.05 sellel aastal, kui nad käisid lasketiirus harjutamas politsei kutsemeisterlikkuse võistluste jaoks. Jõgeva-Põltsamaa maanteel suunaga Põltsamaa poole liikudes keeras neile ette sõiduauto, punast värvi Volkswagen Passat. Liikus aeglaselt, sõidustiil oli vingerdav – teepervelt asfaldile. Nad sõitsid sõiduki kõrvale, vaatasid, et juhil käis pea üles-alla, võis kahtlustada, et on alkoholijoobes. Nad sõitsid ees ära ja arvasid, et sõiduk sõidab neist mööda ning siis peavad kinni, aga enne jõudis sõiduk ära keerata ühe maja hoovi. Nad sõitsid järgi. Juhi poolt astus nooremas eas noormees välja. Sõiduki juurde minnes vestlesid nad juhiga. Tunnistaja läks paremale poole, kus istus kaasreisija K.R ning vestles temaga. Küsimusele, kellele sõiduk kuulub, vastas ta, et temale, võttis välja sõiduki registreerimistunnistuse ja esitas IDkaardi. Tunnistaja küsis, kuhu sõita plaanite, ta vastas, et koju. Tunnistaja ütles, et juht ei ole kõige kainem, sellises olekus sõidate siin. Öeldi, et juht oli kõige kainem seltskonnast ja tema istus rooli. Avariiohtlikku olukorda ei olnud, aga kõrvalteelt peateele keerates ei jälginud küll, kas keegi tuleb või ei. Isikuid oli sõidukis kokku neli. Kohapeal teostasid nad ainult isiku tuvastamise, rohkem toiminguid ei teostanud. Kuna hetkel ei täitnud nad ametiülesandeid, võtsid nad 4 ühendust Jõgeva politseijaoskonnas spetsialistiga, kes saatis teenistuses oleva patrulli, kes tegeles edasi. Need olid xxxxxxxxxxx ja abipolitseinik xxxxxxxxxx. Tunnistaja hinnangul sai K.R aru, millest jutt on ja kus ta viibib, isik oli adekvaatne. Hingeõhust oli tunda, et isik oli alkoholi tarbinud. Aga ta rääkis meiega arusaadavalt ja sai meie jutust aru. Sõiduki omaniku kohta vastas kohe ja teadis, kus on sõiduki dokumendid. Kui ta oleks olnud suures alkoholijoobes, siis ei oleks ta osanud neid asju otsida ja vastata. Küsimuse peale, miks xxxxxxxxx roolis oli, vastaski, et noormees oli end kõige kainemana tundnud. Ei oska öelda, kas xxxxxxxxxxx juhtimisõigus oli. Teised töötajad tulid Põltsamaalt, nemad oodati ära. Nad nägid, kelle politsei kaasa viis ja kuhu auto jäi. Neile sai lühidalt räägitud vahejuhtumist, dokumendid neile üle antud. Kuna maja omanik lubas, et sõiduk võib sinna jääda, siis sõiduk jäi sinna sissesõiduteele. Sõiduki juht ja omanik sai kaasa võetud politsei sõidukisse. Teised kaks, kes taga istusid, läksid tipatapa oma teed. Auto omaniku joovet ei tuvastatud, kuna vajadus puudus. Aga sõiduki juhi joove minu teada tehti. Kindlalt ei mäleta. Majaomanik sõiduki juurde ei tulnud, sest abipolitseinik xxxxxxxxxx teadis omanikku ja käis küsimas, kas tal on pretensioone. Temaga vestles abipolitseinik. Sõiduki omanikule ütlesime, et auto jääb sinna. Sellest ta sai aru. Me vestlesime pidevalt. Kuna me kõik kolmekesi koos olime, siis abipolitseinik ütles ja ise ütlesin üle, 100% täpselt ei mäleta, kes seda ütles. Sellest ta aru sai, et sõiduk sinna võib jääda. K.R lukustas auto uksed, võtmed said tema kätte. Sellest tulenevalt saigi kaks isikut sõidukist välja aetud. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt juhtis ta 29.05.2012.a kella 21.30 paiku õhtul eravärvides politseisõidukit Jõgeva-Põltsamaa maanteel suunaga Põltsamaa poole, kui nad nägid punast tooni sõiduautot Volkswagen Passat vanema kerega. Sõiduk liikus aeglaselt, ei põlenud tuled, tuigerdades. Taga olid toonitud klaasid, ees kaks isikut. Juht kõhna kehaehitusega noormees, kes tuikus juhiistme ja rooli vahel. Kaasreisijaks oli meesterahvas, mõlemad ärkvel. Tunnistaja sooritas möödasõidu, jäi pidama, siis jäi ka Volkswagen pidama. Pööras sõiduki ümber, andis sinise-punase vilkuriga peatumismärguande. Sõiduk keeras hoovi, seiskus. Nad läksid autost välja, vestlesid. Juhi suust tuli tugevat alkoholi lõhna. Juht oli xxxxxxxxx. xxxxxxxxxx lubas kohale kutsuda kohaliku patrulli. Tulid xxxxxxxxxxx abipolitseinikuga. Auto registreerimistunnistus oli kaasreisija käes. Kaasreisjaks oli K.R , kellele kuulus sõiduk. Käis läbi küsimus, miks juht oli alkoholijoobe tunnustega, öeldi, et tema tundus neist kõige kainem olevat. Sõidu sihtpunktiks oli kodu, mis asus kusagil Tartumaal. Seejärel tuli patrull kohale ja toimetas juhi ning kaasreisija politseijaoskonda. Tunnistaja läks xxxxxxxxxxxxx Põltsamaale, siis naases Jõgevale. xxxxxxxxxxx koostas otsust, käis läbi lause, kas nõustute kiirmenetlusega, K.R nõustus, oli summaga 400 eurot nõus ning ütles, et maksab nelja päeva jooksul kohe ära, mul raha küll. K.R oli täiesti ärkvel. Kaasas oli veel xxxxxxxxxs. Kõik olid Volkswagen Passati juures. Kohapeal isikutega tegeles xxxxxxxxxx. Kohapeal ei olnud alkokontrolli võimalik teostada, sest neil ei olnud alkomeetrit kaasas. Hinnati visuaalse vaatluse teel. Teised avastati hiljem, taga olid toonklaasid. xxxxx avastas, nemad magasid seal. Sõiduk jäi sündmuskohale, lukustasime uksed ära. Andsime patrullile üle ja nemad tegelesid edasi. K.R tunnistaja teada joovet ei tuvastatud. Vastavalt Politsei-ja Piirivalve seadusele ei ole õigust kontrollida. Isik oli kaasreisija ja kontrollime isikuid, kes on kas juht või kellel süüteokoosseis. K.R oli adekvaatne, kuid oli alkoholi tarvitanud. Tal oli suust tunda alkoholilõhna. Isik seisis püsti ja vastas kõigile meie küsimustele. Sõiduk jäi taluõue. Kolmas isik, kes oli meiega kaasa, xxxxxxxxxx oli tuttav taluomanikuga ja käis küsimas, kas sõiduk võib siia jääda ning sõiduk võis jääda. 5 Tunnistaja Hanno Riisk ütluste kohaselt on ta koostanud K.R-ile kiirmenetluse otsuse. Tunnistaja sai väljakutse Jõgeva maakonda Põltsamaa valda Jõgeva-Põltsamaa maanteele, kus oli kinni peetud joobes juht. Kutsuti välja sellepärast, et politseinikud, kes kinni pidasid, olid väljaspool töökohustusi. xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx. Nemad olid eravärvides politseisõidukiga. Kui tunnistaja kohale jõudis, anti talle kas xxxx või xxxxx poolt dokumendid ja öeldi, et see on juht, teine on omanik. Tunnistaja võttis mõlemad peale ja toimetas Jõgeva politseijaoskonda. Kõigepealt tegi juhiga vastavad toimingud. Juht sai vabastatud ja hakkas tegelema sõiduki omanikuga. Sõiduki omanik oli joobe tunnustega. Enne materjali koostamist vestlesin temaga pikalt, küsisin, miks ta andis juhtimise joobes ning juhtimisõiguseta isikule. Ta ütles , et ei teadnud, et tal ei ole juhtimis õigust. Tunnistaja küsis, miks sellele, kes joobes on. Omanik vastas, et ta oli meist kõige kainem. Tunnistaja rääkis temaga õigustest ja kohustustest, ta oli nendega kokku puutunud. Teavitasin, milline võib olla karistus, maksimum 300 trahviühikut. Pakkusin, et kui tunnistab rikkumist, saab läbi viia kiirmenetluse. Trahviks pakkusin 400 eurot, millega ta nõustus, ja ütles, et „oh mul raha küll, võin selle ka nelja päeva pärast ära maksta“. Tunnistaja koostas kiirmenetluse otsuse, K.R kirjutas sellele alla. Ta sai oma teost aru. Kui tunnistaja oli materjali lõpetanud, helistas K.R kas sõbrale või taksole ja tellis järgi. Tunnistaja läks välja suitsu tegema, ta tuli ka välja, tegi temast veel pilti. Nad vestlesid ja K.R oli adekvaatne. Nad ei tuvastanud tal alkoholijoovet, sest see pole antud olukorras ette nähtudki. Nad olid laua ääres kahekesi. Abipolitseinik käis neist mööda ja korra ka xxxxxxxxxxx. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on ta oma käega ütlusi andnud. Tunnistaja luges ise selle läbi ja sai aru, mis ta sinna kirjutas. Järelikult ta kirjutas seda, et ta tunnistas oma rikkumist, lubas sõidukit juhtima teise isiku. Kui isik tunnistab oma rikkumist, saab sellest aru, on võimeline alla kirjutama, siis ei näe põhjust teda hiljem välja kutsuda. Isikul oli esitada sõiduki registreerimistunnistus, isikut tõendava dokumendina esitas kas juhiloa või ID kaardi. Juht näis kainem kui auto omanik. Tunnistaja teab seda väliste tunnuste järgi. Menetlusalune isik K.R ütluste kohaselt läks ta 29.05 naabruses asuva maja juurde alkoholi tarbima. Ei oskagi öelda, kaua see kestis. Läks lahjema pealt kangema peale ja ta otsustas lõpuks, et talle aitab. Ta läks autosse magama kõrvalistme peale. Sellest ajast ongi kõik, mida mäletan. Järgmisena mäletan, et auto oli tee ääres, meie juures oli politseiauto vilkuritega, politseinikud käisid ümber minu auto. Siis pandi mind politseiautosse ja toodi Jõgevale menetlustoimingutele. Menetlustoimingust, kas ma kuskile alla kirjutasin või kas seletust võeti, ei mäleta mitte midagi. Koti, kus oli fotoaparaat ja muud väärtuslikud esemed, võtsin kaasa, see oli mul nina all. Järgmisel hetkel mäletan, et istusin taksos, mille oli tellinud xxxxxxxxx. Käskisin viia end Põltsamaale sõbra juurde, taksojuht küsis, kas raha on, ütlesin, et sularaha natuke on, kas jätkub, sellest pidi jätkuma. Viis ära. Tee peal püüdsin meenutada kohta, kuhu mu auto jäi. Järgmisel hommikul jõi menetlusalune isik kohvi, tal oli kott ja seal kõrval väärteoprotokoll. Siis hakkas ta meenutama, kus auto on. Helistas sõbrale xxxxxxx Põltsamaale. Seesama xxxx viis teda auto juurde. Autos magas kaks meest, olulisi asju oli autost puudu, õngevarustus oli kadunud. Mehed magasid autos, auto oli aurune. Menetlusalune isik otsustas, et tuleb ära koju sõita. Ta tundis end kainena, oli puhanud. Koju ta ei jõudnud. Ta pidi tegema peatuse, mehed, kes autos magasid, ütlesid, et peame su asjad metsa alt ära tooma. Miks tema asjad metsa all olid? Nad käisid seal ära. Siis tuli patrullauto, pandi puhuma. Kohapeal oli 0,18, kui Põltsamaale viidi, seal oli 0,13. Politseinikud viisid mind tagasi auto juurde, kästi auto juures tund aega olla, et siis võid liikuma hakata. 0,07 oli auto juurde jõudes. Auto uksed ei käi lukku. 6 Need kaks meest, keda oma autost magamast avastasin, olid samad, kellega õhtul oli sõitnud. Seda, kuidas nad eelmisel õhtul tema autosse said, ta seletada ei oska. Menetlusalune isik ei ole käskinud xxxxxxxxxxx sõita ja ei ole teda rooli lubanud. Ta ei usu, et ta oli nii joobes, et ei mäleta seda. Tema teada ei ole ta varem kunagi andnud auto juhtimist üle joobes isikule. Põltsamaa lähedal oli tal elukaaslane, sel ajal maikuus ei olnud. Nad olid tülis. See on teada menetlusalusele isikule, et xxxxxxxxxxx juhtimisõigust ei ole. Ta ei ole teinud lubasid. Menetlusalusel isikul on ka varem olnud sellist alkoholi tarvitamist, et tal on olnud mälulünk. See on ilmselt seotud tervisega, igapäevased ravimid. Diabeet ja hüpertoonia. Samas võib ka diabeet ise põhjustada mälulünga, kuna veresuhkru võtab alkohol ära. Esimesed kaks liitrit viina tarbisid nad koos ära, rohkem ei mäleta. Seal oli kerget alkoholi, õlut ka. Nad võisid seda arutada, et ta teab ilusat kohta, aga et sinna minema hakata, seda mitte. Auto võtmed olid tuhatoosi all sahtlis. Menetlusalune isik ei tea, kas võtmete asukoht oli xxxxxxx teada. See on nähtav, kui autosse istuda, otsida ei ole vaja. xxxxxxxxx ei ole menetlusaluse isiku autot varem juhtinud. Seda, et menetlusalune isik oleks juhatanud või mitte, ta ei mäleta. Tema viimane mälestus on see, et ta läks magama. Ta võis seletada, kui üles ärkas, aga siis oli tal kindel soov koju saada. Menetlusalune isik ei ole xxxxxxxxxx peale kaevanud, et ta on auto ärandanud. Menetlusalune isik ütles talle, et ta ei kaeba selle peale, kui midagi sellist on. Kui menetlusalune isik politseist ära läks, läks ta taksoga ära naisterahva juurde välja puhkama. xxxxs helistas vana politseimaja juures, ta sai takso, et Põltsamaale ära saada. Ma teadsin, kuhu minna. Protokoll tehti järgmisel hommikul joobes juhtimise eest. Ta oli üleval olnud siis 4-5 tundi. Teda peeti kinni peale 10 hommikul. Jaoskonnas 22.45 koostati protokoll, tal oli piisavalt aega puhata. Menetlusalune isik avastas 3-4 päeva hiljem, et ta oli fotoaparaadiga teinud pilti politseinikust, politseimajast. Ei ole kuhugi avaldanud, et autost olid väärtasjad kaduma läinud. Sellest, et ta on arutanud, et nelja päevaga jõuab trahvi maksta, ei tea ta ka midagi. Ta on 80 % töövõimetu – hüpertoonia ja diabeet. Lisaks eeltoodule avaldati ja uuriti kohtuistungil järgmisi kirjalikke tõendeid: - K.R kaitsja kaebus kiirmenetluse otsusele (tl 4-5); - K.R suhtes tehtud kiirmenetluse otsus nr 10220912082517 (tl 11); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 12); - kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-5617 xxxxxxxxxx kohta (tl 13-16); - väljavõte politsei andmebaasist auto Volkswagen Passat, registreerimismärgiga 243ALI, kohta; - Politsei- ja Piirivalveameti teatis K.R karistatuse kohta. Menetlusaluse isiku kaitsja taotleb kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja leiab, et K.R ütlused on vastuolus tunnistajate poolt antud ütlustega. K.R on olnud sellises seisundis alkoholi mõjul ja ravimite koostoimel, antud sündmusi ta ei mäleta. Kaitsja hinnangul tuleb tunnistaja xxxxxxxxxx ütlustesse teatud ettevaatusega suhtuda ning neid kaaluda. Kaitsja arvates on xxxxxxxxx väga teadlikult öelnud, et teda lubas rooli K.R , vastasel juhul oleks ta saanud endale süüdistuse auto ärandamise eest, mis oleks kaasa toonud karmima karistuse. xxxxxxxxxx väide, et ta oli kõige kainem seltskonnast, on tõenäoliselt õige, tema joovet kontrolliti ja see oli küllalt suur. Üks politseitöötajatest ütles, et kindlasti oli sõiduauto omanikul suurem joove kui juhil. Kui xxxxxxxxxxx oli keskmine joove, siis võis K.R joove olla raske. 7 Siiski oleks pidanud K.R joovet tuvastama, selgitamaks, kas isik saab aru, kas tema suhtes on võimalik menetlustoiminguid läbi viia. Alkoholijoobes isik võib väliselt jätta mulje, et ta saabki kõigest aru. Kaitsja kahtleb, kas juriidiliselt saab ikka kõigest aru. Kaitsja leiab, et ka järgnev käitumine viitab sellele, et inimene ikka päris hästi ei saanud aru ajast ega situatsioonist, kus ta viibib. Isik, kes on ikka kaine, ja hakkab politseimaja ees pildistama politseitöötajat, ei ole tavapärane. Ka allkiri on kaitsja arvates vaid mingi konks ning see kõik annab alust arvata, et isik ei saanud aru, mis temaga toimub. Kaitsja on arvamusel, et menetlustoimingud on ebaseaduslikud ja kiirmenetluse otsus tuleb tühistada. Kui kohus leiab, et K.R oli ajas ja ruumis orienteeruv ja sai kõigest aru, siis kogutud tõendite pinnalt järeldub, et tõesemad ütlused on K.R ütlused, kes ei andnud juhtimisõigust üle xxxxxxxxxxxx. K.R ei ole toime pannud väärtegu ja palun menetlus lõpetada. Kohtuväline menetleja taotleb otsuse muutmata ning kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud kohtuistungi järgselt nelja tunnistaja ütlustega, millega menetlusaluse isiku ütlused üldse ei ühti. Antud asjas ei pea menetlusalune isik enda vastu ütlusi andma. Kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui menetlusalune isik nõustub kiirmenetlusega, siis menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis peab olema selle kohta eraldi allkiri. Käesoleval juhul menetlusalune isik on andnud allkirja kiirmenetluse otsuse tegemiseks. Menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemises, teda tuleb karistada. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoluga, et sõiduki juhtimise lubamine isikule, kelle alkoholimäär on üle piirnormi, on tegemist raskeima rikkumisega, seab ohtu enda ja teiste elu ja tervise. Seda enam, et tegemist oli juhtimisõiguseta isikuga, K.R oli sellest teadlik. Jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused 1. Kohus, kuulanud ära tunnistajad ja menetlusaluse isiku, uurinud väärteoasja materjale ning hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et K.R suhtes tehtud kiirmenetluse otsus nr 10220912082517 tuleb jätta muutmata ning K.R kaitsja kaebus rahuldamata.
§-st 19 tulenevaid õigusi ja kohustusi. Lisaks nähtub kiirmenetluse otsuses viidatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et K.R on tunnistanud rikkumise toimepanemist, kirjutades omakäeliselt „lubasin juhtima oma sõidukit joobes juhi xxxxxxxxxx“. Ühtlasi nähtub koostatud otsusest, et Margus 10 K.R on andnud allkirja ka selle kohta, et ta on nõus kiirmenetluse kohaldamisega ning on teadlik kiirmenetluse kohaldamise tagajärgedest, st väärteoprotokolli ei koostata (tl 11-12). Kohus on arvamusel, et politseiametnikud, olles käesolevas väärteoasjas tunnistajad, kes tegelevad igapäevaselt avaliku korra tagamisega, sh väärteoasjade menetlemisega ja selle raames kindlasti ka alkoholijoobes isikutega, on vastava erialase väljaõppe saanud spetsialistid, kes peavad olema ja on suutelised hindama õigesti, kas isik on adekvaatne või ei ole adekvaatne joobeseisundist tulenevalt. Seetõttu on kohtu arvates põhjendamatu seada kahtluse alla politseiametnike arvamust, et K.R oli küll 29.05.2012.a alkoholijoobes, kuid adekvaatne ja võimeline tegudest aru saama. Asjaolu, et menetlusaluse isiku väitel ei mäleta ta joobeseisundi tõttu detailselt menetlustoimingute käiku ja kulgu, ei oma õiguslikku tähendust. Lisaks osundab kohus sellele, et isiku süüd välistavaks asjaoluks ei ole tema süüteokoosseisule vastava teo toimepanemise mittemäletamine, kui seda kinnitavad kõik menetluses kogutud tõendid ja teo toimepanemine on tõendamist leidnud muude tõenditega. Käesoleval juhul on oluline rõhutada, et ametnike ütlusi kinnitavad ka xxxxxxxxxx ütlused. 6. Kohtu arvates on põhjendatud ka tunnistajate osundus sellele, et neil puudus pädevus K.R alkoholijoobe tuvastamiseks. PPVS § 723 sätestab, et . Kogutud tõenditest nähtuvalt puudus alus arvata, et K.R oleks toime pannud teo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, kuna K.R ei juhtinud mootorsõidukit, vaid oli kõrvalistuja. Samuti ei tulene, et K.R oleks olnud ohtlik endale või teistele. Seega puudus politseiametnikel seaduslik alus allutada K.R joobeseisundi kontrollimise tuvastamise protseduurile. 7.
Eeltoodust tulenevalt on kohus arvamusel, et kohtuväline menetleja on korrektselt kohaldanud
lg-st 1 tulenevaid nõudeid, st on selgitanud menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused, ja selgitanud, et kiirmenetluses ei koostata protokolli ning nimetatud asjaolusid on kinnitanud K.R oma allkirjaga kiirmenetluse otsusel. Lisaks on kohtuväline menetleja andnud K.R-ile võimaluse ütluste andmiseks, ütlused on K.R poolt omakäeliselt kirjutatud ning allkirjastatud. Seega on täidetud kõik kiirmenetluse kohaldamise eeldused. 11 Lisaks peab kohus vajalikuks osundada, et kiirmenetluse näol on tegemist lihtsustatud menetlusega, mida on võimalik kohaldada kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ning on täidetud teised
§-s 55 sätestatud tingimused. Sellise menetlusliigi kohaldamise eesmärgi on menetlemise lihtsamaks muutmine. Siinjuures on oluline rõhutada, et kiirmenetluse kohaldamine ei ole välistatud ka juhul, kui menetlusalune isik väärteo toimepanemisega ei nõustu. Oluline on see, et menetlusalune isik annaks kiirmenetluse kohaldamiseks nõusoleku (
lg 3) ning ei keelduks ütluste või allkirja andmisest (
Samas ei kitsendata kiirmenetluse kohaldamisega muul viisil menetlusaluse isiku õigusi, sh õigust kiirmenetluses tehtud lahendile kaevata. Seega võib menetlusalune isik kiirmenetluses tehtud otsuseid vaidlustada samas korras kui üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuseid. Kaitsja on viidanud kaebuses TsÜS § 13 lg-le 1 ning leidnud, et K.R oli kiirmenetluse kohaldamiseks nõusoleku andmisel otsustusvõimetu ning seega on antud nõusolek tühine. Kohus osundab, et väärteo- ja kriminaalmenetluses ei tunta sellist mõistet nagu otsustusvõimetus ning tsiviilõiguses on nimetatud mõiste kasutuselevõtt seotud vajadusega kaitsta isikut olukorras, kus isik teeb tehingu ilmselgelt oma huvidega vastuolus või kahjulikult (TsÜS § 13 lg 3). Kohtu arvates ei ole võimalik alkoholijoobega õigustada erinevate rikkumiste toimepanemist, sest see tingiks omakorda absurdse olukorra, kus isikute karistamine tegude toimepanemise eest ei oleks võimalik, kui nad on olnud alkoholijoobes. Samas on sageli süütegude toimepanijad alkoholi tarvitanud ning võimalik, et sellest tingituna pannud toime ka väga raskeid süütegusid, mille toimepanemist ei pruugi nad täpselt ka mäletada. Siiski ei oma nimetatud asjaolu õiguslikku tähendust ning ei välista isiku süüd. Kaitsja on kaebuses välja toonud, et K.R alkoholijoobest tingitud pärsitud arusaamisvõimet kinnitab ka tema käekiri, mis on hüplik ja tekst kritseldades kirjutatud. Siinjuures osundab kohus asjaolule, et kuigi kohtuistungil ei hoiatatud K.R teadvalt valeütluste andmise eest ning nimetatud asjaolu nähtub ka kohtuistungi protokollist, kirjutas K.R allkirjalehele omaalgatuslikult enne kohtuistungil menetlusaluse isikuna ütluste andmist oma allkirja. Kohus peab vajalikuks üksnes osundada faktile, et K.R käekiri kohtuistungil kirjutatud allkirjalehel ja kiirmenetluse otsusel ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil kirjutatu vahel ei erine. See tähendab omakorda seda, et K.R ongi selline käekiri, mida võib nimetada hüplikuks ja kritseldatuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälises menetluses on järgitud väärteomenetlusõiguse norme ning K.R on andnud kiirmenetluse kohaldamiseks nõusoleku, mistõttu on tema suhtes teostatud menetlustoimingud seaduslikud ning kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks sellel põhjusel puudub alus.
MS § 185 lg-le 2 välja mõista K.R-ilt. Kohtunik Ülle Raag 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.