1-10-14067/18

1-10-14067 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-14067 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu I.O ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu I.O ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 38.35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti), sealhulgas käibemaks 6.39 eurot (kuus eurot ja kolmkümmend üheksa senti), vandeadvokaat Nikolai Rõžovile tema poolt I.O-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista I.O-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Nikolai Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest 38.35 eurot riigituludesse.
7. I.O tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „I.O 1-1014067 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 17.10.2011 määrusega jäeti I.O temale Tartu Maakohtu 26.10.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 26.10.2010 otsusega mõisteti I.O süüdi KarS § 424 järgi ning karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 9 kuud. Karistuse kandmise aja algus on 25.10.2010 ja lõpp 25.07.
9. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. I.O on 3-l korral karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. Kriminaalkorras on I.O karistatud 2-l korral, kuid vaatamata sellele pani ta toime uue kuriteo katseajal, mis näitab, et ta ei ole oma eelnevast karistusest järeldusi teinud. See näitab, et I.O suhtes kohaldatud kriminaalhooldus ei saavutanud oma eesmärki. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. I.O puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö- ja elukoht ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. I.O oli ka enne vangistust töö- ja elukoht ning lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal toime panemast uut kuritegu. Karistusaja pikkus võimaldab tal läbida õppe- ja sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendab tema resotsialiseerimise võimalusi. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu I.O kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada taotlus ning vabastada I.O vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et määrus ei vasta faktilistele asjaoludele kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse tõttu. Kohus ei arvestanud seda, et I.O on vangistuses läbinud XXXX ja XXXX. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi XXXX. I.O on töötanud väljaspool vanglat abitöölisena. Hetkel ta tööga hõivatud ei ole, kuid õpib XXXX. Ta tunnustab pereväärtusi. Vabanedes asub elama ema juurde aadressil XXX . Kinnipeetavat toetab materiaalselt ema, kes on nõus poega ka vabanemisel toetama. Vabanemisel on talle garanteeritud töökoht OÜ-s I. I.O leiab enda määruskaebuses, et maakohtu määrus on vastuoluline, motiveerimata ja sisaldab vastuolulisi andmeid. I.O leiab, et ta on vanglas veedetud ajal asunud paranemise teele, mida kinnitab ka vangla poolt edaspidi karistuse kandmisele määramine kergema režiimiga osakonda. I.O on vanglas läbinud XXXX, XXXX, sotsiaalprogrammi XXXX ning osalenud XXXX konsultatsioonil. Maakohus ei arvestanud asjaolu, et I.O õpib väljaspool vanglat K-J T G XXXX klassis. Kuna karistusaja lõpuni on jäänud veel 9 kuud, on see viimane võimalus vabaneda kriminaalhooldusele allutamisega, mis pakub igakülgset abi vabanenud kinnipeetavatele. I.O märgib, et tema elukaaslasel sündis -2 - XX.XX.XXXX XXXX, keda I.O soovib kasvatada. I.O lisab, et kahetseb siiralt kuriteo toimepanemist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole I.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Ringkonnakohus leiab, et taotluse lahendamisel on maakohus kaalunud ja arvesse võtnud I.O suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid, milleks on õppimine, mitmete kursuste ja sotsiaalprogrammide läbimine vanglas. Ringkonnakohus arvestab samuti tunnustavalt eelnimetatud positiivseid muutusi I.O käitumises, kuid leiab, et nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid ning ei ole aluseks tema tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.O näol on tegemist isikuga, keda on 2-l korral kriminaalkorras karistatud. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et I.O on vanglas 3-l korral distsiplinaarkorras karistatud. See näitab, et ta ei suuda isegi range järelevalve tingimustes hoiduda kehtestatud eeskirjade rikkumisest. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et käitumine vangistuse ajal on oluline eelkõige selle tõttu, et süüdimõistetu suhtes, kes ei suuda isegi karistuse kandmise ajal järgida kinnipidamisasutuse sisekorra eeskirju ja norme, puudub üldjuhul alus eeldada, et vabaduses suudaks koheselt käituda õiguspäraselt. I.O on olnud varasemalt allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta ei suutnud katseaega edukalt läbida, pannes katseajal toime uue kuriteo. Ringkonnakohtul puudub käesoleval ajal veendumus, et I.O vabastamine ei too seekord kaasa uue kuriteo toimepanemist. Kuna I.O näol ei ole tegemist seadusekuuleka isikuga ning ta ei ole ka vanglas suutnud käituda distsiplinaarrikkumisi toime panemata, siis ei saa tema vabastamise aluseks enne tähtaega olla elukoha ja töökoha olemasolu ega lähedaste toetus. OÜ I, kuhu I.O soovib vabanedes tööle asuda, tegeleb äriregistri andmetel ajutise tööjõu värbamisega Soome. See eeldab, et I.O lahkuks kohe peale vabanemist Eestist, mis aga välistaks tema suhtes käitumiskontrolli teostamise. Ringkonnakohus leiab, et I.O enne tähtaega vabastamata jätmisel on määravaks tema poolt katseajal uue kuriteo toimepanemine ning tema korduv distsiplinaarkaristatus vanglas. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta -3 - hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -4 - Aarne Sarjas