← Eesti

1-12-8762/5

Obsah (5)§ 424§ 66§ 68§ 50§ 56

1-12-8762 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoobril 2012.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-12-8762 (12230106636) K

§ 424

järgi Kaitsja , isikukood xxx, kodakondsus: EV Z.T kodanik , emakeel : vene keel ; põhiharidusega; töökoht: OÜ R , juuksur ; elukoht: Xxx, varem kriminaalkorras karistamata elukohast lahkumise keeld alates 20.05.2012 , kinni peetud 19.05.2012 Maarika Pähklemäe RESOLUTSIOON Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4,5, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313;

§ - dest 56 lg 1 Süüdistatav tõkend Süüdi tunnistada Z.T

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista rahaline karistus 220 miinimumpäevamäära (arvestades miinimumpäevamäära suuruseks 3.20 eurot) s.o. 704 eurot.

§ 66lg 1, 3 alusel tasuda rahaline karistus ositi 12 kuu jooksul.

Rahaline karistus tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis , viitenumber

  1. Selgitus „Z.T, 1-12-8762, rahaline karistus“ . Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista Z.T-lt KrMS § 175 lg 1 p 3,4,5,9, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 38.40 eurot, toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära, s.o. 435 eurot , kokku 473.85 eurot riigituludesse . KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul . Väljamõistetud menetluskulud ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse „Z.T menetluskulu 1-12-8762 “, „Z.T , sundraha 1-12-8762“ . Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Z.T on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 19.05.2012.a. kella 23.11 ajal Tallinnas, Pelguranna tn ja Kolde pst ristmikul mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,08 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,98 mg/l)). Sellega rikkus Z.T Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani Z.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

14.09.2012.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marika Reintop , süüdistatav Z.T ja tema kaitsja Maarika Pähklemäe kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab 2 prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 220 miinimumpäevamäära (päevamäär 3.20 €), s.o. 704 € (seitsesada neli eurot).

§ 68lg 1 alusel eelvangistuse 2 päeva 19.05.2012-20.05.2012.a.

lugeda karistuse hulka ja mõista rahaline karistus, arvestusega 1-le vangistuse päevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, 214 miinimumpäevamäära, s.o. 684.80 € (kuussada kaheksakümmend neli eurot kaheksakümmend senti). Rahaline karistus tasuda

§ 66

lg 1 ja lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul.

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristust - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist Z.T suhtes erandlikel asjaoludel (vanaema tervislik seisukord, mille tõttu Z.T peab teda u 5 korda kuus haiglasse viima) mitte kohaldada. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Z.T ja tema kaitsja Maarika Pähklemäe nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale Z.T-le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on Z.T kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 435 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest ja toimiku koopia tegemise kulu , samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 12. oktoobril 2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav Z.T tunnistas end

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega, kaitsja Maarika Pähklemäe jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja prokuröri abi Marika Reintop taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava Z.T selgitused, kaitsja Maarika Pähklemäe ja prokuröri abi Marika Reintopi arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Z.T on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav Z.T on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Z.T tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole Z.T poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning Z.T-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt

§ 424järgi.

Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt Z.T-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu osutatud õigusabi eest, toimiku materjalidest koopia tegemise kulu riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad Z.T menetluskulud tasumisele ositi 1 aasta jooksul. Helve Särgava Kohtunik 3 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.