) § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik D.K , isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; töökoht: ei tööta Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri esindaja Oleg Klok Väärteoprotokolli number AB 1309460 väärteoasjas nr 2315,13,001282 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 107 lg 1 p 1 ja §-st 83 p 2, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada D.K
lg 2 järgi, kuna kohtuväline menetleja on seisukohal, et D.K tuleks karistada arestiga – varasemalt määratud karistused temale soovitud mõju avaldanud ei ole, mootorsõiduki juhtimisõigus puudub ning isik jätkab uute õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtu põhjendused ja seisukoht V™S § 83 p 2 kohaselt arutab väärteoasja maakohtunik, kui väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine. D.K on oma allkirjaga kinnitanud, et ei soovi kohtuistungi protokolli koostamist.
lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Vastavalt KrMS §-le 60 lõikele 2 on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. KrMS § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. D.K poolt 18.02.2013 kell 18.45 ajal Laagna teel, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,62 +/- 0,05 mg, on tõendatud: väärteoprotokolliga nr AB 1309460 väärteoasjas nr 2315,13,001282, mille kohaselt 18.02.2013 kell 18.45 paiku peatati Laagna teel Harju Maakonnas mootorsõiduk MercedesBenz Sprinter, registreerimismärgiga XXX, mida juhtis D.K , kelle ühes liitris väljahingatavas õhus mõõdeti mõõteseadmega Alcotest 7110 nr ARAF-0018 alkoholisisaldus 0,62 +/- 0,05 mg; tunnistaja Rudolf Taranovi ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt olles 18.02.2013 autopatrullis, märkas ta kell 18.43 tumerohelist värvi kaubikut Mercedes-Benz Sprinter, registreerimismärgiga XXX, mis liikus mööda Laagna teed Kesklinna suunas; kontrollimise käigus selgus, et sõidukit juhtis D.K , kelle suust oli tunda alkoholilõhna ning kohapeal kontrolliti isikut alkomeetriga Alcoquant 6020 nr A111206 (kalibreeritud kuni 28.02.2013), alkomeetri näit 0,50 mg/l; seejärel toimetati D.K 2 politseijaoskonda alkoholijoobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110, mille lugem oli 0,62 mg/l (laiendmääramatus 0,05 mg/l), mõõtetulem 0,57 mg/l; 18.02.2013 indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et D.K on 18.02.2013 kell 18.47 mõõdetud alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,50 mg/l indikaatorvahendiga nr A6020 nr 111206; 18.02.2013 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 18.02.2013 kell 19.07 on D.K tuvastatud alkomeetriga Alcotest 7110 ARAF-0018 alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,62 mg/l. Arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l jäi mõõtmistulemuseks 0,57 mg/l; 18.02.2013 isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati D.K kell 19.30 sõiduki Mercedes-Benz Sprinter, registreerimismärgiga nr XXX, juhtimiselt alkoholijoobe tõttu; sõiduki registreerimistunnistusega, millest nähtub, et D.K-le tumeroheline sõiduk Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX; kuulub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt oli tema 18.02.2013 ajavahemikul kell 13.00-14.00 alkoholi tarvitanud, kuid arvas, et on kaine kell 18.30-ks, mil asus sõidukit juhtima. Materjalidest nähtub, et tunnistaja Rudolf Taranovi ütluste kohaselt kasutati indikaatorvahendit Alcoquant 6020 nr A111206, indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tehti mõõtmine indikaatorvahendiga nr A6020 nr 111206. Kohus leiab, et D.K mõõdeti joobeks 0,50 mg/l ühe ja sama indikaatorvahendiga, indikaatorvahendi numbrite väike erinevus on ilmselge näpuviga. Seega on täidetud rikkumise objektiivne teokoosseis. Subjektiivsest küljest on KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tarbis ta samal päeval ajavahemikul kell 13.00-14.00 alkoholi ja arvas, et kell 18.30-ks, mil ta sõitma hakkas, oli kaineks saanud. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. D.K ei tohi mootorsõidukit juhtida joobeseisundis. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta asus autot juhtima vaid mõni tund pärast alkoholi tarbimist. Sellise lühikese ajavahemiku puhul pidi tal tekkima kahtlus joobeseisundi osas. Seega oleks D.K pidanud enne sõitma hakkamist kontrollima ja veenduma, et on kaine, mitte aga asuma sõitma vaid oletustele toetudes. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab D.K
lg 5 rikkumise eest, mis on kvalifitseeritav
§-s 224 lõikes 2 sätestatud teona.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi – rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 3 KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavad asjaolud KarS § 57 järgi ja raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad. Käesolevalt juhtis D.K mootorsõidukit juhile keelatud seisundis – tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,62 +/0,05 mg. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-37-07 kohaselt halveneb joobeseisundi puhul isiku võime hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht. Seega ohustab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine liiklejate elu, tervist ja vara. Riik on kohustatud reageerima ning võtma tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et D.K on 11 kehtivat väärteokaristust, millest vaid üks pole liiklussüütegu. Sellest nähtub D.K ükskõikne suhtumine õiguskorda ja liiklusreeglitesse. Ta ei ole aru saanud, et liiklusreeglid on olemas ühiskonnas turvalisuse tagamiseks. D.K on joobeseisundis juhtimise eest karistatud varasemalt neljal korral. Varasemalt on karistuseks määratud rahatrahv, kahel korral sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, viimati kohaldati neid põhi- ja lisakaristusena koos. Kohaldatud karistused ei ole D.K-le mingit mõju avaldanud, ignorantne suhtumine on jätkunud – 18.02.2013 juhtis mootorsõidukit uuesti joobeseisundis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.K suhtes tuleb kohaldada rangemat karistust – aresti. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Arvestades, et riigi jaoks on joobeseisundis juhtimine eriti taunitav, D.K karistatakse joobeseisundis sõitmise eest viiendat korda, varasemad karistused pole mõju avaldanud ning arvestades isiku ükskõikset suhtumist, leiab kohus, et kohaldada tuleks karistuse seadusjärgsest keskmisest määrast rangemat määra ning määrab karistuseks aresti 20 päeva. Kuna D.K-le on käesolev väärtegu kaheteistkümnes, sealhulgas on tegemist üheteistkümnenda liiklussüüteoga, leiab kohus, et D.K ei ole kaasliiklejaid arvestav mootorsõidukijuht, mistõttu tuleb ühiskonnaliikmete kaitsmiseks rakendada lisameetmeid. KarS § 50 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist väärteo korral kuni üheks aastaks kohtu või kohtuvälise menetleja poolt seaduses sätestatud juhtudel. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et D.K on sõiduki juhtimisõigus ära võetud kolmel korral joobeseisundis juhtimise eest, viimati võeti lisakaristusena joobeseisundis juhtimise eest sõiduki juhtimise õigus ära üheksaks kuuks, juhiluba tagastati temale 28.11.2012. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus 4 ära võtta ja ainult erandlikel juhtudel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Käesoleval juhul erandlikud asjaolud puuduvad. Mootorsõiduki juhtimiskeelust pole D.K suutnud kinni pidada. Pärast viimast juhtimisõiguse äravõtmist on teda karistatud kolmel korral
Seega leiab kohus, et lisakaristuse määr peab olema seadusjärgsest keskmisest määrast rangem ning määrab D.K-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 9 kuuks. Kohus, arvestades kõike eeltoodut, sealhulgas isiku süüd ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab, et D.K tuleb karistada
lg 5 rikkumise eest
lg 2 järgi arestiga 20 päeva ning lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks. Vastavalt
§-le 127 tuleb juhiluba viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutada Maanteeametile. Anne Rebane Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.