4-13-4224/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Harju Maakohus

1. juuni 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas 4-13-4224 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi L.Z väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik L.Z , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töötab R OÜ, elukoht: XXX; Põhja prefektuuri Lääne-Harju Politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Liisa Miil Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. Süüdi tunnistada L.Z Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
3. Lugeda L.Z-ile määratud arestist kantuks tema kinnipidamise aeg alates 26.juunist 2013.a kella 15.40 so 1 päev.
4. Vabastada L.Z kohtusaalis
5. KarS § 69 lg 1 alusel asendada L.Z-ile mõistetud ja ärakandmata arest 9 (üheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale arestile vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega määrata L.Z-ile 18 (kaheksateist) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha hiljemalt 31.augustiks 2013.a.
6. KarS § 69 lg 4 alusel peab L.Z üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule.
7. Määrata L.Z üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri prefekti pool määratud ametniku järelevalve alla“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri l Lääne-Harju Politseijaoskonna patrullpolitseinik P.Pärila on 26.06.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1331743 selle kohta, et L.Z 26.06.2013.a kella 15:35 ajal Harjumaal, Saue linnas, Tule tn 8 maja juures liikudes Pärnasalu tn suunas juhtis mootorsõidukit Volvo XC 90 reg nr XXXomamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes selliselt LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 27.06.2013.a toimunud kohtuistungil tegi kohus teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastas menetlusosaliste isikud ja tegi teatavaks väärteoasja menetleva kohtukoosseisu. Kohus selgitas kohtuistungil menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad. L.Z selgitas kohtuistungil, et kaitsjat ta ei vaja. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik L.Z kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end temale inkrimineeritud väärteos täielikult süüdi, märkides et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, selgitas, pärast viimast karistust otsustas rooli enam mitte istuda, kuid kuna täna on ta sünnipäev, siis pidi emale Keilasse järele minema ja ei leidnud kedagi, kes oleks valmis olnud sõitma, seega istus ise lolli peaga rooli. Kahetseb juhtunut, lubab enam mitte rooli istuda enne, kui load on käes. Palub aresti mitte kohaldada, on oma järeldused rikkumisest teinud, on valmis tegema üldkasulikku tööd. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning asus seisukohale, et L.Z tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga 15 päeva. Karistuse kandmise algust lugeda alates L.Z kinnipidamisest s.o 26.06.2013.a. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – L.Z teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus ta 26.06.2013.a mootorsõidukit juhtima. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et L.Z on kohtuvälise menetleja poolt juba 01.08.2012.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning seda LS § 91 lg 2 p 3 alusel s.o isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Käesoleval hetkel on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et L.Z puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, antud fakti kinnitab Maanteeameti Liiklusregistri väljavõte seisuga 26.06.2013.a. ja 01.08.2012.a L.Z suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Kohtule on esitatud tõendid ka selle kohta, et L.Z peeti 26.06.2013.a temale käesolevas väärteoasjas inkrimineeritud teo toimepanemise eest kinni, antud fakti kinnitab kohtuvälise menetleja poolt L.Z suhtes 26.06.2013.a koostatud isiku kinnipidamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 26.juunist 2013.a. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud L.Z käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on mootorsõiduki juhtimine omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus L.Z poolset kahetsust. Kohus asub seisukohale, et L.Z ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja asjaolu, et menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, antud fakti kinnitab menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiend seisuga 27.06.2013.a, käesoleval hetkel on L.Z viimased rahatrahvid tasumata, seega ei pea kohus võimalikuks menetlusalust isikut karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest enam rahatrahviga. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et L.Z hoolimata temale varem määratud karistusest ei ole oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Karistuse pikkuse määramisel arvestab kohus seda, et isik ei ole varem aresti kandnud, seega võib temale mõistetav arest olla alla sanktsiooni keskmise määra, samuti peab kohus võimalikuks mõistetava aresti asendada L.Z suhtes üldkasuliku tööga ja seda alljärgnevatel põhjendustel. L.Z on isikuks kes on küll korduvalt samaliigiliste rikkumiste eest väärteokorras karistatud rahalise karistusega, samas ei ole isik varem aresti kandnud. Käesolevas asjas on isik arestimajas viibinud ühe päeva, on kohtule kinnitanud, et on sellest vastavad järeldused teinud ning ei istu rooli enne, kui on juhtimisõiguse taastanud, samuti on avaldanud nõusolekut teha üldkasulikku tööd. Tegemist on töövõimelise isikuga, puuduvad üldkasuliku töö tegemist välistavad asjaolud. Kohus peab võimalikuks anda L.Z-ile võimaluse oma käitumist parandada ilma teda ühiskonnast isoleerimata, asendades temale mõistetud arestipäevad üldkasuliku töö tundidega. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/