Vastavalt 04.05.2013.a. koostatud väärteoprotokollile nr. 2376,13,001656 (AB 1259014), 04.05.2013.a. kell 18.15 Tallinn-Narva mnt 12. km juhtis V.E mootorsõidukit BMW 740 reg.nr. XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg.2 p.3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning juhtis mootorsõidukit, millel puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis, rikkudes sellega LS § 33 lg.2 p.9; § 90 lg.1 p.3 sätteid ning pannes sellega toime LS § 201 lg.
Kohtuvälise menetleja esindaja taotleb karistuseks V.E-le LS § 201 lg.
Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kätte saanud, telefoni teel teatas, et nõustub asja arutamisega tema osavõtuta, sest on kohtuistungi päeval tööl. Kaitsja süüdistust ei vaidlustanud ja taotles karistuseks rahatrahvi, sest V.E omab töökohta. Kohtule on esitatud järgmised tõendid: Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt 04.05.2013.a. juhtis V.E mootorsõidukit BMW 740 reg.märgiga XXX, omamata selleks juhtimisõigust. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest 13.11.2012.a nähtub, et eelnevalt oli V.E 13.11.2012.a. juhtinud mootorsõidukit BMW 318 reg.märgiga XXX, omamata selleks juhtimisõigust. Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastati isikuna V.E. Tunnistaja Siiri Tamme ütlustest nähtub, et 04.05.2013.a. kella 18.15 paiku teostasid nad liiklusjärelevalvet Tallinn–Narva 12.km ning kontrollides sõidukeid selgus, et sõidukil BMW 740 reg.nr. XXX puudub kehtiv liikluskindlustuse poliis. Sõidukit juhtis V.E , kes tunnistas kohe, et tal puuduvad juhiload ja on ka eelnevalt vahele jäänud. Auto (uus) omanik viibis ka koos dokumentidega sõidukis. 2 Menetlusaluse isiku V.E ütlustest nähtuvalt tunnistas ta, et juhtis sõidukit BMW 740 reg.nr. XXX, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, ning olles varem juhtimiselt kõrvaldatud. V.E kahetseb antud tegu ning lubab, et rohkem see ei kordu. V.E väidab ka, et kuna auto ei kuulu temale, siis ta ei olnud teadlik, et sõidukil puudub liikluskindlustus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et V.E kehtivaid juhilube ei ole. Kindlustuskaitse kehtivuse kontrollist nähtuvalt sõidukil XXX 04.05.2013.a. seisuga kehtivat kindlustuspoliisi pole. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on V.E 12 kehtivat väärteokaristust, nendest 3 liiklusseaduse rikkumiste eest, s.h LS § 201 lg.
Kohus leiab, et eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning V.E süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ning samuti puudus kehtiv kindlustuspoliis, tema käitumine sisaldab LS § 201 lg. 2 ning LKindlS § 661 lg.1 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. V.E käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades süü suurust ning asjaolu, et V.E on varem korduvalt väärteokorras karistatud, s.h korduvalt samaliigiliste rikkumiste toimepanemise eest, siis karistati teda nii rahatrahvi kui ka viimasel korral arestiga, milline asjaolu ei ole aga mõjutanud V.E edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja ta on taas, vähem kui poole aasta möödudes eelmisest karistusest, toime pannud uued rikkumised, tuleb V.E-le LS § 201 lg.2 ning LKindlS § 661 lg.1 rikkumiste eest mõista põhikaristusena arest. V.E senise käitumise ja väärteokaristuste rohkuse pinnalt ei ole veenev tema lubadus, et rohkem see ei kordu. V.E varasemate väärteokaristuste pinnalt saab teha järelduse, et kergem karistus, s.o rahatrahv ei suuna teda õiguskuulekale teele, seda ei teinud ka 7päevane arest viimaste väärtegude eest, mistõttu vaid eelmisest karistusest (arestist) pikemaajalisema aresti mõistmine saab mõjutada V.E käituma edaspidi seaduskuulekalt. V.E on alaealine, tema väide töötamise kohta on paljasõnaline. Temale varasemalt määratud rahatrahvid on tähtaegselt tasumata. Seega käib rahatrahvi tasumine V.E-le ilmselgelt üle jõu. Kuivõrd mingeid muid kulusid seoses tema poolt toime pandud väärtegudega tasuda ei tule (rahatrahvi mõistmist kohus võimalikuks ei pea), samuti ei ole tegemist esmase rikkumisega, siis on põhjendatud V.E-lt välja mõista menetluskulu täies ulatuses. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, KrMS § 175, 180, V™S § 107 lg.1 p.1, 111 ja 136-139, 199 lg.3 kohtunik o t s u s t a s: 1 lg.1 järgi ning mõista Süüdi tunnistada V.E LS § 201 lg.
S § 63 lg.1 alusel põhikaristuseks arest 8 (kaheksa) päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. V.E ilmuda arestimajja karistuse kandmiseks kuni 01.08.2013.a. V.E arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist. 3 Välja mõista V.E-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud - kaitsjatasu 43,20 eurot. Menetluskulu tasuda kohtuotsuse edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „V.E, 4-13-3329, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kaebuse peab esitama 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.