4-13-3139/3

Väärteoasi nr.4-13-3139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 20.mail 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-3139 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi E.O Menetlusalune isik E.O isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik; elukoht XXX; töökoht TE Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord väärteoasi Liiklusseadus § 227 lg 4 järgi

1. Süüdi tunnistada E.O § 227 lg 4 järgi ja mõista karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.
2. Lugeda E.O määratud arestist kantuks tema kinnipidamise aeg so 18.-20.mai 2013.a so 2 päeva.
3. KarS § 66 lg 1 alusel arvestades E.O tööalast seisu võimaldada aresti kanda ositi, määrates, et järjest ärakantava aresti kestvus peab olema vähemalt 2 päeva.
4. Vabastada E.O kohtusaalis.
5. Kohustada E.O arest ära kanda hiljemalt 30.juuliks 2013.a.
6. Liiklusseadus § 227 lg 5 p 3 alusel võtta StevenE.O-lt lisakaristusena juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks.
7. LS § 127 alusel on E.O kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik Margus Hunt on 18.05.2013.a koostatud väärteoprotokoll AB 1346234 selle kohta, et E.O 18.05.2013.a kella 16.17 ajal Harjumaal, Rae vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 24.kilomeetril juhtis mootorsõidukit Kawasaki 600G asulavälisel teel kiirusega 196+/- 6 km/h, kus lubatud sõidukiirus oli 110 km/h, ületas kiirust mitte vähem, kui 80 km/h. Oma tegevusega rikkus E.O liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 sätteid, pannes toime Liiklusseadus § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 20.05.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad, E.O selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik E.O kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et tahtis proovida mootorratta võimsust. Ei taha aresti kanda, kuna tal on töökoht, ta ei soovi töökohta kaotada, ta ei saa arestimajas olla, sest tal on ärevushäire. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et E.O tuleks karistada Liiklusseadus § 227 lg 4 järgi arestiga 20 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos Liiklusseadus § 227 lg 4 järgi on tõendamist leidnud ja seda liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja Ruudi Räimtaal´i ülekuulamise protokolliga, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, samuti tema enda poolt kohtuistungil antud ütlustega, millega tunnistab end süüdi, väärteoprotokollis tooduga ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. E.O-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalusest mõjutada E.O edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-9906 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et E.O poolt on tahtlikult toime pandud väärtegu, mis oma olemuselt on väga raske, kiirust ületas ta tiheda liiklusega peamaanteel väga suures ulatuses, pannes ohtu nii enda, kui ka kaasliiklejate elud. Isikut on varem kiiruse ületamise eest karistatud rahaliste karistustega, millest isik ei ole järeldusi teinud, jätkab väärtegude toimepanemist, tema poolt sooritatavad teod lähevad järjest raskemaks. Seega leiab kohus, et isikut ei ole mõistlik karistada rahatrahviga, kuna seda liiki karistused ei ole hoidnud teda seaduskuulekal teel, seega tuleb talle karistuseks mõista arest. Arvestades, et isikut süüdistatakse ühe raskeima liiklusalase väärteo toimepanemises, ei saa arest olla miinimumilähedane, samas ei ole isik varem aresti kandnud, seega ei ole põhjendatud mõista arest suuremana sanktsiooni keskmisest määrast. Samas, arvestades isiku tööalast seisu, on põhjendatud määrata aresti kandmine ositi, kohustades teda arestipäevad ära kandma nädalavahetustel ja tööst vabal ajal hiljemalt 30.juuliks 2013.a. Käesoleval juhul leiab kohus, et arvestades E.O poolt toime pandud teo raskust ja laadi on põhjendatud kohaldada tema suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel. Lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud sanktsiooni miinimummääras. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/