Isik kõrvaldati kuni kõrvaldamise asjaolude äralangemiseni. R.G on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 20.12.2012.a. otsusega väärteoasjas 2315,12,012368, millest nähtub, et R.G tunnistati süüdi LS § 224 lg 2 järgi ning teda karistati rahatrahviga 860 eurot. KarS § 50 lg 1 p 2 alusel võeti temalt LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast s.o. 18.01.2013.a. ja lõpeb 17.07.2013.a. R.G süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises 24.04.2013.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Maksim Rozgonjuk otsustas 24.04.2013.a. kõrvaldada R.G sõiduki Volvo 940, registreerimismärgiga XXX,
Isik kõrvaldati kuni juhtimisõiguse omandamiseni. R.G on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et R.G juhtimisõigus äravõetud 18.01.2013 kuni 17.07.
Isik kõrvaldati kuni kõrvaldamise põhjuste äralangemiseni. R.G on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Maksim Rozgonjuk otsustas 24.04.2013.a. kõrvaldada R.G sõiduki Volvo 940, registreerimismärgiga XXX,
Isik kõrvaldati kuni juhtimisõiguse omandamiseni. R.G on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 20.12.2012.a. otsusega väärteoasjas 2315,12,012368, millest nähtub, et R.G tunnistati süüdi LS § 224 lg 2 järgi ning teda karistati rahatrahviga 860 eurot. KarS § 50 lg 1 p 2 alusel võeti temalt LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast s.o. 18.01.2013.a. ja lõpeb 17.07.2013.a. R.G süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises 24.05.2013.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna välijuht Sergei Elner otsustas 24.05.2013.a. kõrvaldada R.G sõiduki BMW 524, registreerimismärgiga XXX,
Isik kõrvaldati kuni kõrvaldamise asjaolude äralangemiseni. R.G on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et R.G juhtimisõigus äravõetud 18.01.2013 kuni 17.07.2013. on - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik Sander Kullamaa otsustas 16.04.2013.a. kõrvaldada R.G sõiduki Volvo 940, registreerimismärgiga XXX,
Isik kõrvaldati kuni kõrvaldamise asjaolude äralangemiseni. R.G on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. 4 - PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 20.12.2012.a. otsusega väärteoasjas 2315,12,012368, millest nähtub, et R.G tunnistati süüdi LS § 224 lg 2 järgi ning teda karistati rahatrahviga 860 eurot. KarS § 50 lg 1 p 2 alusel võeti temalt LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast s.o. 18.01.2013.a. ja lõpeb 17.07.2013.a. Menetlusalune isik ise eitab oma rikkumist, öeldes, et 24.05.13 istus BMW XXX rooli taha, kuna hilines tööle, sõita ei jõudnud, kuna politseitöötajad jõudsid temani ning asusid dokumente kontrollima. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku ütlused usaldusväärsed, kuna puudub loogiline selgitus, miks peaks politseipatrull asuma kontrollima seisva sõiduki rooli taga oleva isiku dokumente. Nähtuvalt kohtule esitatud väärteoprotokollidest on menetlusalune isik öelnud, et ta ei tööta, mistõttu pole ka usutav tema jutt tööle hilinemise kohta. Kuna isik ei tööta, siis ei saa ta ka öisel ajal kell 02.00, kui ta kinni peeti, kiirustada tööle. Kohtu hinnangul püüab R.G vabaneda vastutusest, kuna ta teadis, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ning mõni aega varem - 15.05.2013 oli talle LS § 90 lg 1 p 1 rikkumise eest väärteoprotokoll vormistatud. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – R.G-le inkrimineeritud väärteod LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et nii 16.04.2013, 24.04.2013, 15.05.2013 kui ka 24.05.2013 puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, menetlusaluselt isikult oli juhtimisõigus 6 kuuks lisakaristusena ära võetud PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 20.12.2012.a. otsusega väärteoasjas 2315,12,012368 ning kõnealune otsus on jõustunud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – R.G teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus R.G mootorsõidukit juhtima. Juhtimisõiguse äravõtmisest teadlik olemist on R.G kinnitanud omakäeliselt 16.04.2013 ja 15.05.2013 antud ütlustes, öeldes, et ta nõustub rikkumisega. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud R.G käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et R.G ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et R.G-le määratud rahatrahvid on osaliselt tasumata, ta ei tööta, siis ei pea kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. 5 Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on R.G ka varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seega ei ole R.G hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. R.G käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Eelnevad karistused ei ole omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just asjaolu, et käesolevas asjas arutatavad väärteod on isik toime pannud 1,5 kuu jooksul. Arvestades, et isikut on varem karistatud arestiga, Harju MK poolt 21.03.2013 arest 20 päeva, siis leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine sanktsiooni maksimaalses määras ehk pikkusega 30 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 23.08.2013.a. Kohus juhindub KarS § 48 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 Aulike Salo Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.