4-13-3659/6

Väärteoasi nr.4-13-3659 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. juunil 2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Vaidlustatud lahend E.A `e 04.06.2013.a. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits `a 10.05.2013.a. otsusele väärteoasjas nr. 2302,13,005499 Kaebuse esitanud isik E.A , isikukood: elukoht: XXX Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: E.A kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu. XXX, KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Jätta E.A `e 04.06.2013.a. kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits `a 10.05.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,13,005499 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 11.07.2013.a.. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits `a poolt 10.05.2013.a. väärteoasjas nr. 2302,13,005499 tehtud otsusega tuvastati, et E.A juhtis 20.04.2013.a. kell 20:40 Harju Maakonnas, Kõue vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
2. kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 118+-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 24 km/h. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab toimunu asjaolusid, tunnistab süüd, palub lahendi saata epostiga. Menetlusalune isik E.A rikkus sellega Liiklusseaduse § 15 lg. 1 p. 1 pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRSS-13-00080) ja tehniliselt korras laser-tüüpi mõõteseadmega Ultra Lyte nr UX014786 (mõõtekaugus 190 m) ning kuivõrd seda tüüpi mõõteseadmega on võimalik mõõta vaid ühe konkreetse sõiduki kiirust (millisele on lasersihik suunatud), on eksimise võimalus välistatud. Juhile näidati kiirusmõõteseadme tabloole fikseeritud näitu. Kiirus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli mõõteseadme lugem 118 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +-4 km/h. Seega ületas menetlusalune isik mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Karistusregistri andmete kohaselt omab E.A kehtivaid karistusi liiklusalaste nõuete rikkumise eest, sh lubatud sõidukiiruse ületamine. Isik jätkab samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist. Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse kohaldamata jätta vaid erandlikel asjaoludel. Väärteomaterjalist ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses tööülesannete või pere vajadustega vaja sõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusnõuete rikkumisest. Seega peaks isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Samuti peaks isik, kes on saanud juhtimisõiguse ning on seetõttu teadlik liiklusnõuetest, olema teadlik ka sellest, et tema enese liiklusnõuetega vastuolus olev käitumine võib põhjustada juhtimisõiguse äravõtmise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, jätab menetleja menetlusaluse isiku taotluse juhtimisõiguse mitte äravõtmise osas rahuldamata ning kohaldab lühiajalist lisakaristust. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja E.A `ele karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses, s.o. 240,00 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg. 5 p. 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. KAEBUSE SISU 2 E.A esitas 04.06.2013.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles avaldab, et palub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 10.05.2013.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,13,005499 uuesti üle vaadata ja arvestada tema poolt välja toodud asjaoludega, jätta talle juhtimisõigus alles. E.A juhib esitatud kaebuses kohtu tähelepanu asjaolule, et käesolev kiiruseületamine fikseeriti möödasõidumanöövril, mitte põhjendamatul kihutamisel. Kiirust lisati autode kolonnist ohutu möödasõidu eesmärgil. Väärteoprotokolli lugedes võib jääda mulje, et sõitis tohutu kiirusega, st 118 km/h 90 km alas. Tegelikult sooritas möödasõitu 70 km/h sõitvatest autodest ja seda sirgel teel, kus nähtavus oli hea ja sama manöövrit sooritasid ka teised autod. Ta väidab, et tema spidomeeter näitas 105-110 km/h, mitte nii palju, kui talle hiljem politsei näitas. Käesolevaga palub selgitust ja soovitavalt tõendusmaterjale, et politsei poolt fikseeritud kiirusenäit kuulub 100% tema sõidukile. Täna ja praegu pole ta näinud faktilist tõestusmaterjali, et nimetatud kiirusenäit on võetud tema sõidukilt, kuna politsei peatas tema sõiduki paar kilomeetrit peale viidatud mõõtmiskohta ja sama manöövrit, mille käigus väidetavalt tema sõiduki kiirus fikseeriti, sooritasid veel ka teised autod. Lisaks nähtub kiirusmõõteseadme protokollist, et mõõtekaugus kiirusemõõtmise hetkel oli 190 m ning tunnistaja ütlustest saab välja lugeda, et enne kiiruse fikseerimist mõõteseadmega suutis ta rohkem kui kahesaja meetri kauguselt läheneva sõiduki ja sõiduki registreerimismärgi täpselt tuvastada!? Tema põhitöö Harku Vallavalitsuses on seotud sõiduki kasutamisega, millest tulenevalt ei saa ta oma ametialaseid kohustusi täita ja kahelapseline pere jääb elamisrahata. Lisatöö mesinikuna pole ilma autota üldse mõeldav, kuna hallata on kokku 20-25 mesitaru, hooldamata mesilaspered võivad hukkuda, millest pooled on Kuusalu vallas ja teised Pajusi vallas. Pajusist tulles juhtus ka see viimane kahetsusväärne juhtum. Mesindushooaeg on alles algamas, aga juba mai keskpaigast alates tuleb 1-2 päeva nädalas käia mesilasperesid hooldamas. Ilma autota seda teha ei saa ja ilma hooldamata on kuuga kogu mesila hukas. Taaskord oleks kannatajaks eelkõige tema perekond. Neil on kaks väikest last ja abikaasaga kahasse on tänane logistika ilma oma autota võimatu. Suurema lapse kool-trennid-vaba aeg ja väiksema lastehoid-ringid jääksid ära, kui ta edasi autot juhtida ei tohi. Käesolevaga palub hinnata karistuse põhjendatust, mida on justkui topelt, ühelt poolt otseselt rahaline teiselt poolt juhtimisõiguse peatamine, kas see on ikka proportsioonis ja õige. Lisaks eeltoodule soovib kohtu seisukohta sõidukite osas, mis sõidavad põhjendamatult alla piirkiiruse (kuna ka antud kaasuse on põhjustanud just selline juhtum) ja tekitavad autokolonne ning möödasõitudest tulenevaid ohtlikke olukordi. Tema küsimus on - kas selliseid alakiirusega sõitjaid ei peaks korrale kutsuma, selle asemel, et nendest möödasõite tegijaid (kelle eesmärk on sõita lubatud piirkiirusega) karistada. Ei ole just erandlik ka olukord, kus madala kiirusega sõitvad sõidukid lisavad ka kiirust kui neist möödasõitu tehakse. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 1, § 133, § 134, § 135 lõikest
3. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3 4