järgi lühimenetluses Süüdistatav Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON E.D , isikukood xxx, elukoht xxxx; Eesti kodanik, emakeel – eesti keel; keskharidusega, töötab xxxx, xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 15.10.1996 Lääne-Viru MK KrK § 139 lg 2 p 3 järgi rahatrahv 660 krooni (42.18 eurot), 2) 09.02.2000 Lääne-Viru MK KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 1 a 6 k v/k tingimisi 18 kuulise katseajaga, 3) 27.04.2006 Viru MK
lg 1 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o 6420 krooni (410.31 eurot); väärteokorras korduvalt karistatud. Tõkend – ei ole kohaldatud. Avalikul kohtuistungil, 03.06.2013 Juhindudes KrMS § 233 lg 1, § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 310, § 315 lg 4, 5, § 318, § 175 lg 1 p 5, 9 ja § 179 lg 1 p 2; 180 lg 3 ja
lg 1 kohus O T S U S T A S: E.D süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3, s.o 6 kuu võrra, mõistes karistuseks 1 aasta vangistust vangistust, mille kandmisest E.D
Katseajaks ajaks allutada E.D kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 03.06.2013.
lg 1 alusel määrata Viru vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal E.D-le katseajaks kriminaalhooldusametnik. Kohustada E.D katseajal järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) Elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada E.D katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitavas sotsiaalabiprogrammis. kuuks.
lg 1 p 1 alusel võtta E.D-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 /viieks/ Vastavalt liiklusseaduse § 127 kohustada E.Dviie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. - Välja mõista E.D-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 480 eurot sundraha; 0.45 eurot toimiku koopia tegemise eest.
lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 480.45 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes juulis 2013 40.45 eurot ning alates augustist 2013 igakuiselt vähemalt 40.00 eurot, alates lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.06.
II Kohtu poolt uuritud tõendid ja põhjendused E.D tunnistas end süüdi täies mahus ja kahetses toimepandut ning jäi oma taotluse juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses, ega soovinud enda ristküsitlemist kohtuistungil. E.D kriminaaltoimikust nähtuvate ütluste kohaselt tarvitas ta 23.10.2012 õhtul oma elukohas alkoholi ning kui öösel sigaretid otsa said, otsustas ta autoga neid Seminari poodi, mis ööpäevaringselt avatud on, ostma sõita. Tagasiteel koju pidas politsei ta kella 3.30 paiku kinni ja tuvastas alkoholijoobe. Samuti nähtub tema ütlustest, et 27.02.2013 tarvitas ta oma elukohas koos sõpradega alkoholi ning otsustas siis enne Kirde hulgilao sulgemist sinna alkoholi järele sõita. Tagasiteel koju pidas politsei ta oma elukoha juures kella 18 paiku kinni ning tuvastas taas alkoholijoobe /tl 10-11,21-22/. Tunnistajad Aleksei Savvi ja Rainis Kaljuvee kriminaaltoimikust nähtuvad ütlused tõendavad mõlema süüteoepisoodi, sealhulgas E.D kinnipidamise ja joobe tuvastamise asjaolusid. /tl 7-8,15-16/. Kohus uuris kriminaalasjas olevaid muid tõendeid: Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid 24.10.12 , millega E.D tuvastati joove 1,12 mg/l ja 27.02.2013, mil temal tuvastati joove 1,05 mg/l /tl 2-4, 17-19/; Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused 24.10.12 12 ja 27.02.2013 /tl 5, 20/; E.D isikusamasuse tuvastamise protokoll 24.10.12 /tl 6/. Tulenevalt KrMS § 61 sätestatust hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenev peab moodustama ühtse loogilise terviku.
Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et E.D, olles alkoholijoobes, juhtis korduvalt mootorsõidukit. Hinnates uuritud tõendeid, s .o nii süüdistatava kui tunnistajate ütlusi ja kirjalikke tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et need moodustavad ühtse loogilise terviku, mis tõendab täies mahus E.D-le esitatud süüdistust ning et esinevad temale inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed tunnused. Mõlema süüteo subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Kohus on tuvastanud, et E.D tegutses mõlema süüteoepisoodi toimepanemisel otsese tahtlusega. Süütegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja E.D pani talle inkrimineeritavad kuriteod toime süüvõimelisena. 3 III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistamise alused sätestab
Süü annab aluse kohaldada riiklikku sundi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, olles asunud klassikalise, süüpõhimõttel rajaneva karistusõiguse poole, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Seejuures, vangistust on põhjendatud mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seda eesmärki on võimalik saavutada kas isikut resotsialiseerides või tema edasist desotsialiseerumist vältides. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, et karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.
kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.
järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kohus leiab, et E.D tegevuses
§-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Süütegu on õigesti kvalifitseeritud
Asjaolusid, mis tingiksid süüdistatava karistusest vabastamise, ei ole tuvastatud. E.D-le süüks pandud tegu on toime pandud otsese tahtlusega. E.D on varem kriminaalkorras karistatud, väärtegude eest on tema karistatud korduvalt.
järgi kvalifitseeritav kuritegu võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergemaliigilist, so rahalist karistust.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu hinnagul ei ole aga otstarbekas karistada E.D rahalise karistusega, kuna temale varem kriminaalkorras mõistetud rahalised karistused ning varasemad väärteotrahvid ei ole avaldanud piisavalt mõju isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele ning seega tuleb rahalist karistust pidada liiga leebeks mõjutusvahendiks süüdistatava suhtes. 4 Reaalse vangistuse määramine teost lähtuva süü suuruse ja E.D isikuomaduste tõttu ei ole põhjendatud. Arvestades tema poolt toimepandud kuriteo raskust ja süüdistatava isikut, tuleb pidada põhjendatuks kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist ühes E.D allutamisega käitumiskontrollile, kuna tingimuslikku karistusest vabastamist ilma käitumiskontrollile allutamata ei ole võimalik kohaldada, kuna vastavalt
lg 6 sätestatule ei kohaldata karistusest tingimisi vabastamist isiku suhtes, keda on varem karistatud vangistusega. Kohus peab põhjendatuks kohaldada E.D suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ei esine mingeid erandlikke asjaolusid, mis selle välistaksid. Võimalik töökoha kaotus autojuhina ei ole ilmselgelt selliseks erandlikuks asjaoluks. Samas, arvestades E.D isikut ning seda, et tema poolt viimasest väärteokaristusest mootorsõiduki joobes juhtimise eest on möödunud peaaegu seitse aastat, peab kohus prokuröri poolt taotletud liskaristust tähtajaga 2 aastat, ilmselgelt liigselt pikaks tähtajaks ning lähtudes muuhulgas kohtupraktikast samaliigilistes asjades, peab piisavaks mõjutusvahendiks, et mõjutada E.D edaspidi õiguskuulekalt käituma, kohaldada tema suhtes juhtimisõiguse äravõtmist viieks kuuks, oidades seda piisavaks, et mõjutada teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. KOHTUKULUDE ARVESTUS KrMS § 179 lg 1 p 2 sätete kohaselt on kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suuruseks 1,5 palga alammäära, so 480 eurot KrMS § 175 lg 1 p 5 sätete kohaselt kuulub väljamõistmisele 0,45 eurot toimiku koopia tegemise eest . /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 18.07.2013 kohtumääruse RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 jätta süüdistatav E.Dkaitsja Monica Meristo apellatsioon Viru Maakohtu 3. juuni 2013 otsuse peale läbi vaatamata. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.