1-06-2657/16 | Europaius

1-06-2657 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht

jaanuar 2009.a., Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Meelika Aava, Julia Katškovskaja Sekretär Maaria Rei Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 19.11.2007.a. kohtuotsus P.A , MS, G.B ja J.V süüdistuses Apellandid süüdistatava P.A kaitsja adv. Paul Järve, süüdistatav M.S ja tema kaitsja adv. Vahur Krinal, süüdistatavad G.B ja J.V Prokurör Kaitsjad RESOLUTSIOON Helga Aadamsoo adv.-d Paul Järve, Raul Palmaru, Vahur Krinal, Avo Pärmann
Pärnu Maakohtu 19.11.2007.a. kohtuotsus Rustam P.A, MSi, G.B ja J.V süüdistusasjas jätta sisuliselt muutmata. Teha selles täpsustus, et Pärnumaal XXXXXXX XXXXXX XXXXXX külas 1,7 ha suurune XXXXXXXXXX kinnistu konﬁskeeritakse KarS § 83 lg 1 alusel. 2.Apellatsioonid jätta rahuldamata. 1 EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult 7 samale päeva ringkonnakohtule jooksul alates teatada kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik Apelleeritud kohtuotsusega tunnistati süüdi ja karistati P.A, sünd. XXX, XXXXX XXXXXX, varem karistatud kriminaalkorras üks kord, elukoht XXXXXX XXXX XXXXX, kelmuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi 3 aastase vangistusega ja kindlustuskelmuses KarS § 212 lg 1 järgi 1 aastase vangistusega. Nende tegude eest mõisteti KarS § 64 lg 1 ja 3 alusel 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetu kandmata karistuse võrra. Liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 4 aastat 5 kuud ja 23 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka. MS, sünd. XX.XX.XXXX.a., XXXXX XXXXXX, varem karistatud kriminaalkorras viis korda, elukoht XXXXXX XXXX XX-XXX, kelmusele kaasaaitamises KarS § 209 lg 2 p 3- § 22 lg 3 järgi 6 kuulise vangistusega (KarS § 60 lg 3 kohaldamisega), mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra. Liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. J.V , sünd. XXX, XXXXX XXXXXX, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht XXXXXX XXX XX-XX, kelmusele kaasaaitamises KarS § 209 lg 2 p 3- § 22 lg 3 järgi 1 aastase vangistusega ja varguses KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi 10 kuulise vangistusega. Nende tegude eest mõisteti KarS § 64 lg 1, 3 alusel 1 aasta vangistust, seda KarS § 74 lg 1 kohaldamisega tingimisi 18 kuulise katseajaga ühes allutamisega käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve all. G.B, sünd. XXX, XXXXX XXXXXXX, varem karistatud kriminaalkorras kaks korda, elukoht XXXXXXXXX XX-XX, XXXXXX 2 kindlustuskelmusele kaasaaitamises KarS § 212 lg 1- § 22 lg 3 järgi 10 kuulise vangistusega. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel H.S, Väino Liivaru, Vladimir Tsjubik ja Marko Puusild. Ringkonnakohtu poolt lõpetati kriminaalmenetlus H.S-i suhtes seoses tema surmaga, V.Liivaru suhtes lõpetati apellatsioonmenetlus seoses apellatsioonist loobumisega, teiste osas apellatsiooni ei esitatud. 1.
Maakohtu kohtuotsuse kohaselt soovisid H.S ja P.A pettuse teel omandada asotsiaalse AL elamu Pärnu maakonnas XXXXXX XXX XX XX. Selleks P.A ja H.S varalise kasu saamise eesmärgil võitsid AL usalduse ja saavutasid 02.06.2003.a. notariaalse volituse, millega alkoholi tarbimise ja asotsiaalse eluviisi tagajärjel liikumisvõimetuks muutunud ja ennast abistada mittesuutev AL volitas V.Liivarut müüma XXX XX XX elamu ja omandama talle vähemalt 2-toaline korter, kuid notar keeldus XXX XX XX võõrandamisest, sest polnud täidetud müügiga samaaegset korteri omandamise tingimust. Seejärel veensid H.S ja P.A ALt, et see volitaks J.V müüma XXX XX XX elamu ja samaaegselt vastu ostma talle elamispind Are vallas. №tariaalne volitus, et AL volitab J.V XXX XX XX elamut müüma, koostati 26.06.2003.a. Järgmisel päeval, 27.06.2003.a. volitas Ljubov Veskilt J.V müüma 30 000 krooni eest talle kuuluv korter Pärnu maakonnas Are vallas XXXXX X-X, müüja LV kinnitas, et müügiraha 30 000 krooni on ta kätte saanud. 04.07.2003.a. koostati ja notariaalselt tõestati müügileping, mille kohaselt AL volitatud esindaja J.V müüs lepingueseme- XXX XX XX ehitise- V.Liivarule 80 000 krooni eest, millisest summast 30 000 krooni on tasutud korteri eest, 30 000 krooni on tasutud müüjale sularahas enne lepingu sõlmimist, ülejäänud 20 000 krooni ulatuses on ostja tasunud müüja makse ja trahve. Sama päeva teise notariaalse müügilepingu kohaselt LVi volitatud isik J.V müüs XXXXX XX korteri 30 000 krooni eest ALle. Ehitise XXX XX XX omandas H.S-i poolt otsitud, temast sõltuvusse seatud ja isiklikku ostutahet mitteomav V.Liivaru. Müügist saadud rahast P.A ja H.S tasusid AL rahatrahvi ja rahalise kohustuse maksuametile kokku summas 2389 krooni. Müügitehingus osalemise eest sai V.Liivaru H.S-ilt kokku 250 krooni, J.V jäi loodetud tasuta. AL vara vähenes XXX XX XX ehitise väärtuse 80 000 krooni võrra. Selles kelmuses võeti täideviĳatena vastutusele P.A ja H.S. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisele kaasaaitamise eest võeti vastutusele V.Liivaru ja J.V. Kohtuotsuse kohaselt tegutsesid AL XXX XX XX ehitist ostev V.Liivaru ja LVi XXXXX X-X korterit müüv J.V tegelike ostjate isikuid varjates. 3 1.
Teise kelmuse teel sai P.A varalist kasu Pärnumaal Paikuse vallas XXXXXXX külas XXXXXXX kinnistu müügist, mis kuulus MT. Selleks veenis ta Vladimir Tsjubikut hakkama M.T volitatud isikuks, andis V.Tsjubikule 20 000 krooni sularaha edastamiseks kinnistu müüjale M.Tle ettemaksuna ja broneeris notariajad. Selle tulemusena M.T 21.04.2005.a. volitas V.Tsjubikut müüma XXXXXXX kinnistu, 02.05.2005.a. aga ostis kinnistu 250 000 krooni eest P.A, müügilepingu kohaselt oli ostja tasunud müüjale kogu selle summa enne müügilepingu sõlmimist V.Tsjubikule ning müüjal selles osas ostja vastu pretensioone ei ole. Tegelikkuses oli M.T saanud ettemaksuna üksnes 20 000 krooni, talle tekitati varaline kahju summas 230 000 krooni. Selles kelmuses võeti täideviĳana vastutusele P.A. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisele kaasaaitamise eest võeti vastutusele V.Tsjubik. 1.
P.A ja H.S varalise kasu saamise eesmärgil mõjutasid VG müüma talle kuuluv korter Tallinnas XXXXXXXXX XX XX-XX ja veensid teda, et ta volitas 26.04.2005.a. selleks tehinguks MSit tingimusega, et müügist saadava raha annab volitatu volitajale üle. Samuti veensid P.A ja H.S Vladimir Tsjubikut allkirjastama ostjana kõnesoleva korteri ostu. Selle tulemusena notar koostas ja tõestas lepingud, millega V.G volitatud isik M.S müüs XXXXXXXXX XX-XX korteri V.Tsjubikule, lepingupooled kinnitasid allkirjaga, et ostusumma 240 000 krooni oli enne lepingu sõlmimist müüjale tasutud. P.A ja H.S toimetasid V.G tema tahte vastaselt Pärnumaale Koonga alevikku V.Gle tundmatu isiku elukohta, kus ta 17.05.2005.a. suri. P.A ja H.S otsisid ja leidsid XXXXXXXXX XXXX korterile ostja, korter müüdi edasi 01.07.2005.a., müümisest saadud 185 000 kroonist andis V.Tsjubik 182 000 krooni P.A-le ja H.S-ile. Selles kelmuses võeti täideviĳatena vastutusele P.A ja H.S. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisele kaasaaitamise eest võeti vastutusele M.S, kes teadis, et müügilepingus nimetatud 240 000 krooni pole müüjale tasutud ja seda ei tasuta ka peale lepingu sõlmimist. Ka puudusid tal vahendid ja soov korteri omandamiseks. Maakohus leidis, et kõigis neis KarS § 209 tähenduses kelmustes süüdistatavad tekitasid kannatanutes väärkujutluse vara ülemineku aluse kohta, nad väitsid end olevat omakasupüüdmatute vara omaniku abistajatena, kes üksnes osutavad abi. Nad viisid kannatanud pettusse, et süüdistatavad täidavad antud suulisi ja kirjalikke käsundeid õiguspäraselt ehk käsundiandja huvides ja parima kasuga 4 ning hoiavad ära kahju tekkimise käsundiandja varale. Pettus seisnes lubadustes ja kinnitustes, et kannatanud saavad vara realiseerimisest tulu ja ostjal on olemas maksmisvalmidus. Sellesse eksitusse viidud kinnistute omanikud andsid vabatahtlikult volitused P.A ja H.S-i leitud ja soovitatud isikutele, kes sõlmisid vara ülemineku lepingud, kuid müügist saadud summasid omanikele üle ei antud. Kõnesolevad notariaalsed ostu-müügilepingud olid näilikud ja suunatud õigusnäivuse tekitamiseks kasutatavas pettuseskeemis. P.A ja H.S-i käitumine teo algusest alates oli ajendatud tahtlusest realiseerida kannatanu vara, seejuures kolmandate isikute silmis ise nähtamatuks jäädes. P.A ja H.S juhendasid kuriteo kaasaaitajaid, andsid neile väiksemaid rahasummasid (nt notaritasudeks, tasumise eelduse tekkimiseks kannatanule maksmiseks), tasusid ise notarile või kannatanule sümboolseid summasid kannatanutes ootuse tekkeks, et tasutakse ka puuduv summa. Nende erinevad käitumisaktid- kannatanute veenmine, kaasaaitajate värbamine, notariaegade kinnipanemine, isikute notari juurde transportimine, kannatanute erinevatesse kohtadesse elama paigutamine- moodustasid varalise kasu saamisel teoühtsuse, mis kulmineerus näiliku ostu-müügilepingu sõlmimisega. P.A ja H.S kaasasid kuritegudesse ka teisi isikuid, kes oma võimetelt ja oskustelt ei olnud võimelised saadud käsundeid täitma ning käsundiandja ei olnud võimeline sellest aru saama. P.A ja H.S-i poolt kaasatud ostjad mingeid vahendeid ei omanud. Nad võtsid ilmselt ebareaalseid kohustusi ja rääkisid notari juures seda, mida P.A ja H.S olid neile eelnevalt käskinud rääkida. Kelmuse kaasaaitamise eest vastutusele võetud isikutel puudus tahe tagada volitaja õigusi ja eesmärk ei olnud mitte kannatanute õiguste igakülgne järgimine, vaid vormiliselt õige dokumendi saamine tehingu kohta, milles kinnisvara vahetas omanikku, selle eest müüjale reaalselt ei tasutud.
Olles kindlustusvõtja, teatas P.A 21.04.2005.a. Q AS-le esitatud seletuskirjas ja lisatud skeemil enda poolt hinnatud 160 000 krooni suuruse varalise kahju põhjustanud kindlustusjuhtumi toimumisest, et 20.04.2005.a. kella 18.45 ajal Pärnus Jaama tn ja Kauba tn ristmikul sõitis tema isale RG kuuluvale tema poolt juhitud sõiduautole Mercedes Benz 320 registrimärgiga XXX XXX küljelt ootamatult sisse G.B poolt juhitud sõiduauto Honda Accord registrimärgiga XXX XXX. Tegelikult sõitis G.B 20.04.2005.a. kella 18.45 ajal M.Puusillalt liiklusavarii põhjustamiseks saadud sõiduautoga Honda Accord küljelt otsa Jaama ja Kauba tänavate ristmikul seisvale ja juhita kõnesolevale sõiduautole Mercedes Benz. Selles kindlustuskelmuses KarS § 212 tähenduses võeti vastutusele P.A. Kindlustuskelmusele kaasaaitamises võeti vastutusele G.B ja M.Puusild, kes, olles teadlikud P.A kavatsusest saada kindlustusﬁrmalt 5 kindlustushüvitist, andsid tõele mittevastava kirjelduse kõnesoleva sõiduauto Mercedes Benz avariiliste vigastuste tekitamise asjaolude kohta. 3.
J.V varastas ajavahemikus 19.-20.10.2001.a. Pärnu maakonnas Sauga vallas XXXXX metskonna XXXXXXX vahtkonna kvartali XX XXX eralduste XX, XX, ja XX vahelaost RKK ™ kuuluvad 22 tm 3,1 m pikkuseid kasepalke kogumaksumusega 16 100 krooni. 3.
J.V ja H.S varastasid ajavahemikus 22.-23.10.2001.a. Viljandi maakonnas Abja vallas XXXXX külas XXXXXX XXXX juurest tee äärest MK kuuluvad 35 tm 3,1 m pikkuseid kuusepalke kogumaksumusega 16 100 krooni. Nimetatud teod on kvaliﬁtseeritavad vargusena ka KarS §199 kohaselt. Apellatsioonid ja taotluste sisu 4.
Adv. P.Järve hinnangu kohaselt peeti kohut ebaõiglaselt ja erapooletult, maakohus tegi faktidega kooskõlas mitteolevad järeldused, kunstlikult rebis tõendusmaterjalist üksikud lõigud, mõtles välja tõendusmaterjalis mitteolevaid asjaolusid, rikkus tõendite uurimise järjekorda KrMS § 286 tähenduses, kohtuotsuses puudub põhjendus. Kaebaja kinnitab, et kriminaalasjas tõenditeks olevad volitused ja lepingud on notariaalsed, sellised toimingud olid läbi viidud seaduslikult, need polnud näilised ja väljendavad volitajate ning tehingutes osalenute tegelikku tahet. P.A eesmärk oli saavutada tavalisi tsiviiltehingule omaseid tagajärgi, kõnesolevaid kelmusi ei saa panna ühe nimetaja alla. Apellant taotleb kaitsealuse õigeksmõistmist kõigis kohtuotsuses nimetatud tegudes. 4.1.
Süüdistuses AL suhtes toimepandud kelmuses (XXX XX XX maja) puuduvad kaitsja arvates kõik kelmuse objektiivse teokoosseisu tunnused so. pettus, omaniku või valdaja eksimus ja vara üleminek petjale. ALt poldud viidud eksitusse- ta oli teadlik notariaalsete tehingute sisust. P.A ja H.S-i selgitus, miks ei ostetud maja XXX XX XX nende nimele vaid V.Liivaru nimele, ei tähenda AL petmist. V.Liivaru, ostes temale üleantud raha eest XXX XX XX elamu, kavatses selle elamisväärseks remontida. Maja XXX XX XX nõudis tehingu rahastajatelt suurt kulu, see maja oli korduvalt põlenud ja seest „rõvedas seisus“. Seevastu ALle vastuostetud elamispind XXXXXX oli kuni tema sinna elama asumiseni puhas ja korras. P.A ja H.S tõid ALle sinna süüa ja riideid ning tundsid muret tema tervise pärast, ilma nendeta oleks AL surnud juba varem. Nimetatud asjaoludel jääb kaebajale arusaamatuks kohtu järeldus, et ALle 6 antud lubadusi tegelikkuses ei täidetud ja teda peteti. Apellandi arvates on kuritegelik hoopis kõnesoleva maja edasine saatus, et enne käesolevat kohtulahendit ootamata sunniti V.Liivarut see maja mitte millegi eest edasi müüma kolmandatele isikutele. Selles süüdistuses heidab kaebaja maakohtule ette, et see on asjaolusid ise välja mõelnud, näiteks pole millegagi tõendatud väited, et P.A ostis ALle odekolonni või alkoholi ja et ALle lubati maja müügist tulu. 4.1.
Süüdistuses V.G suhtes toimepandud kelmuses (korter XXXXXXXXX XX-XX) puuduvad kaitsja arvates tõendid P.A süüst. Tõendatud on, et P.A sõidutas H.S-i ja V.G tunnistaja VA elukohta Koongas, kus V.G suri. Samuti on tõendatud, et P.A suhtles H.S-i ja V.G korteri ostnud V.Tsjubikuga. Need ja muud kogutud tõendid ei kinnita aga, et V.G toodi Koongasse tema tahte vastaselt või et P.A on osaline selle korteriga seotud väidetud kelmuses. Selles süüdistuses on V.Tsjubik andnud ütluseid, milles püütakse näidata ennast tehingus vähemolulise isikuna, osaliselt aga (talle raha jätmisest pakikeses kaubakeskuse juures) on see ilmne väljamõeldis. Ringkonnakohtu istungil lisas apellant, et lisaks nimetatule puudutab V.Tsubiku tunnistus aega, mil P.A oli vahistatud. 4.1.
Kaitsja arvates on juba süüdistus kelmuses M.T kinnistuga (XXXXXXX kinnistu) ebakonkreetne. P.A ei soovinud ise ﬁgureerida selles tehingus, selleks ta veenis V.Tsjubikut olla ostjaks, tema kätte andis ta ka osturaha, ta pole soovinud kedagi petta. Seda kinnitas kannatanu M.T, et ta nägi P.A esmakordselt uurĳa juures (väide ringkonnakohtu istungil). V.Tsjubiku ütlused P.A-lt raha mittesaamisest ja M.Tle mittemaksmisest on antud kavatsusega ise parem välja näha ja jätta kõnesolev raha endale. V.Tsjubik oli lubanud tunnistaja GK, et maksab vähemsaadud summa M.Tle ära. 4.
Väidetavas kindlustuskelmuses osutab kaitsja G.B tunnistusele kohtuistungil, et õiged on tema esmased ütlused, kus ta kinnitas külje pealt sissesõitmist P.A juhitud autole. Tema teistsugused ütlused avarii lavastatusest ei olnud tema vabatahtlikult antud ütlused, need olid antud uurĳa ja teise politseitöötaja surve tõttu, ka soovis ta selliselt vabaneda vahi alt. Kriminaalasja uurimise edasine kulg kinnitab kaitsja arvates kaassüüdistatavate G.B ja M.Puusilla arvamust, et vabadus oli neile müüdud ütluste muutmise hinnaga. 4.
Kaitsja arvates on põhjendamatu maakohtu järeldus, et P.A ja H.S olid kohtualuste hulgas kuritegelikult aktiivsemad ning et ilma nendeta poleks kuritegusid toime pandud. P.A on korralik inimene. Tema varasem ja ainuke kuritegu seisnes nõustumises saata välismaalt pakk. Kui 7 süüdistuses nimetatud teod isegi oleksid tõendatud, on talle mõistetud karistus ebamõistlikult range. Asjakohane pole XXXXXXX maatüki konﬁskeerimine, sest P.A omandas selle seaduslikult, müüjale mõeldud rahasumma on tasutud.
M.S oma kaebuses kinnitab, et ta ei saa aru tõenditest, mille alusel tehti süüdimõistev kohtuotsus ja palub ennast kogu süüdistuses õigeks mõista. Tema tegutses V.G korterit müües seaduslikult ja vastavalt müüja tahtele. Korteri kiire ostmine oli põhjustatud V.G naabrite „jõulisest üritusest saada (V.G) korter endale“. Tema sai korteri müügist enda kätte 150 000 krooni, millest 140 000 krooni andis müüjale V.Gle, 10 000 krooni jäi müümist abistanud R.G ja H.S-ile. Peale korteri müümist elas V.G mõnda aega apellandi juures, lahkus siis aga Tallinnasse ja hiljem hukkus õnnetult. M.S kinnitas, et ta tunnistas ennast osaliselt süüdi ja andis ebaõigeid ütluseid kartuses, et uurĳale soovimatute ütluste andmisel võidakse ta kui tingimisi karistatud isik vahi alla võtta. Ringkonnakohtu istungil M.S lisas, et ta lootis tõe jaluleseadmist kohtu poolt, kuid üllatusena võttis kohus aluseks hoopis tema varasemad ütlused.
Adv. V.Krinal palub kohtuotsus M.Si suhtes tühistada ja ta õigeks mõista maakohtu poolt tõendite vale hindamise motiivil. Kõnesoleva korteri XXXXXXXXX XX-XX müümine oli selle senise omaniku V.G tahe ja M.S üksnes abistas teda teenuse osutamisega. Tegemist oli puhtalt tsiviilõigusliku tehinguga. M.S ei loonud V.Gs mingeid ebaõigeid ettekujutusi ja ta ei saanud tehingust midagi. V.G pärĳad pole esitanud mingit tsiviilnõuet, seega puudub käesolevas asjas kahju, kannatanu ja kuritegu. Karistuse mõistmisel ei ole võetud arvesse, et tänu ajakirjanduses kajastatule kaotas M.S töökoha, ta on invaliid ja tema tervislik seisund ei võimalda kanda reaalset vangistust. 7.
G.B oma apellatsioonis leiab, et kohtulik uurimine maakohtus viidi läbi ühekülgselt ja kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkuvalt, millest tulenevalt ta tunnistati süüdi ja karistati ebaõigesti. Ta põhjustas arutuseloleva avarii oma väheste juhikogemuste tõttu, selles sai ta ise vigastada, mingi kelmusega pole tegemist. Uurimise käigus ta muutis oma esmaseid ütluseid uurĳa ja teise politseitöötaja surve tõttu, et pääseda vahi alt, ehkki tema vahistamiseks mingit alust ei olnudki. Need ei olnud tema poolt vabalt ja vabatahtlikult antud ütlused. Soovitud ütluste andmise järel ta koheselt ka vabastati. Need väited on tõendatud kriminaalasja materjalidega. Seega ostis ta vabaduse ütluste muutmise hinnaga. Kohtus kinnitas G.B oma esmaste ütluste õigsust. 7.
Apellandi arvates ei hinnanud maakohus kõigi selle süüdistuse osalisteP.A, M.Puusilla ja apellandi- ütluseid ja jättis nad põhjendamatult kõrvale. Kohtu järeldus tõendite diametraalsest vastuolust on motiveerimata. Veel 8 heidab apellant ette, et maakohtus uuriti tõendeid suvalises järjekorras, mis mõjutas lõppotsust. Kaebaja taotleb enda täielikku õigeksmõistmist. 8.
J.V kinnitab, et AL maja müümise ja talle teise elukoha ostmise notariaalselt vormistatud tehingutes ei viidanud miski kellegi petmisele, temal ei tekkinud kahtlusi osapoolte tegelikus tahtes. Seetõttu palub ennast kõnesolevas süüdistuses õigeks mõista. 8.
Apellant tunnistab ennast süüdi 19.-20.10.2001.a. Sauga vallas XXXXX XXXXXXXX palkide varguses, mida palub hinnata kuriteona KrK § 139 lg 1 järgi ja vähendada talle mõistetud karistust. Viljandi maakonnas MK kuusepalke aga ta varastada ei soovinud, tegemist oli võõra paikkonnaga ja ta ajas palkide asukoha segamini, juhtunut tuleks vaadelda eksimusena. Ringkonnakohtu seisukoht 9.
Kohtukolleegium osutab KrMS §-le 338 p 3, mille kohaselt apellatsioonides nimetatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alus. Ükski apellant pole aga kaebuses nimetanud KrMS § 339 lg 1 loetletud minetust, mille korral tuleb kohtuotsus igal juhul tühistada. Ka pole taotletud tunnistada oluliseks kriminaalmenetlusõiguse muud rikkumist või otsuse tühistamist ühes kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamisele saatmisega. Apellandid, kinnitades küll, et maakohus käesoleva kriminaalasja arutamisel oluliselt rikkus kriminaalmenetlusõigust, ei taotle sellest tulenevate seaduses näidatud järelmite rakendamist, sisuliselt taotlevad apellandid tõendite teistsugust hindamist. Ka asja arutav ringkonnakohtu kolleegium leiab, et maakohus pole oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusseadust. 9.
Kolleegium nõustub apellantidega, et õigusemõistmine võib teha oma järeldused tõendite kogumist lähtudes, ühelgi tõendil omaettevõetuna pole suuremat kaalu, võrreldes teistega. Samal ajal kaebajad oma kaebustes ei järgi seda põhimõtet ning elukohakelmuse süüdistuses- jättes tähelepanuta teised tõendid- rõhutavad jätkuvalt asjaolu, et kõik seda süüdistust puudutavad tehingud vormistati notarite juures ja notarid kinnitasid tehingud, olles veendunud isikute tegeliku tahte olemasolus. Midagi taunitavat selles ei olnud. Kolleegiumi hinnangu kohaselt arutuseloleva kelmuse süüdistuse arutamisel polnud maakohtul vajadust notarite tööd põhjalikumalt vaagida. Kriminaalasja 9 materjalidest ei nähtu, et kriminaalasjas oleks kellelgi etteheiteid notarite tegevuse kohta. Nad tõesti kohustuslikult selgitasid tehingus osaleja tahet seaduslikes piirides kas vahetult müüja/ostja või nende volitatud isiku kaudu. Nimetatud asjaolu omaette võetuna ei kinnita ega lükka ümber kõnesolevate tehingute vahetute osalejate ja nende taga olevate isikute käitumise seaduslikkust/ebaseaduslikkust. №tarite rolli rõhutamine näitab selle esitajate soovi hajutada tähelepanu peamiselt: kelle huvides ja miks need tehingud sooritati. Nende asjaolude väljaselgitamisel ei saanudki notarid anda olulist teavet. Käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtu järeldused kelmustes tuginevad suuresti nimelt tõendite kogumil. 9.
Kohus uuris üksnes süüdistuse poolt esitatud tõendeid, kaitse tõendeid ei esitanud. Maakohtu otsuses on näidatud kriminaalasjas olevad tõendid, nende vastuolu korral on näidatud, miks võetakse kohtuotsuse aluseks ühed tõendid ja miks jäetakse kõrvale teised tõendid. Samuti on mõne isiku ütlustega mittearvestamist põhjendatud. 9.
Ringkonnakohus ei nõustu etteheidetega, et kohtuotsus ei võimalda aru saada, „millise episoodi millist tehiolu ja millise tõendi baasil on kohus lugenud tõendatuks“ (adv. R.Palmaru kohtukõne teesid). Kohtuotsuses on näidatud tõendid süüdistuse erinevate episoodide kaupa ja piisava põhjalikkusega. Näiteks üksnes kohtuotsuses ja apellatsioonides enama tähelepanu all olnud elukohtade kelmuse süüdistust puudutavas osas on tõendid ja nende analüüs toodud erinevate episoodide kaupa kokku üheksal leheküljel. Tõendite veelgi üksikasjalikumaks kajastamiseks käesoleva asja kohtuotsuses puudub vajadus.
Maakohtu otsuses on näidatud tõendid, et kõikide kõnesolevate kelmuste initsiaatorid ja rahastajad P.A ja H.S otsisid raskes majanduslikus ja tervislikus seisukorras olevat lähedasteta ja üksi elavat maja- või korteriomanikku. Nii põdes notariaalse volitamise ajal kannatanu AL gangreeni, jalamädanikku ja kroonilist alkoholismi, alkoholilembesed olid ka kannatanud V.G ja M.T. Raskes sotsiaalses ja tervislikus seisundis kannatanute leidmine polnud juhuslik, sest AL ja V.G surid suhteliselt lühikese aja möödudes peale elukoha pettuse läbi müümist. Samuti polnud juhuslik kuriteo osavõtjate isikud, kes ei omanud mingit isiklikku huvi tehingu vastu. Kannatanud ja süüdistatavad (peale V.G ja M.S) enne kõnesolevaid tehinguid üksteist ei tundnud. Tehingutest isiklikku majanduslikku huvi tundvad P.A ja H.S varjasid oma isikut notariaalsetes tehingutes isegi niivõrd, et mõni kannatanu võis ühte või teist neist näha näiliselt üksnes kõrvalise isikuna. (näiteks M.T/P.A). Samas aga nad leidsid tehingu vastu isiklikku huvi mittetundvad isikud, keelitasid nende abil kannatanuid oma elukohta müüma, panid selleks kinni notariajad, maksid notarikulud, transportisid kannatanud 10 notari juurde volikirjale alla kirjutama ning kuriteo osavõtjad volituste alusel võõra vara müüki/ostu vormistama. Samuti keelitasid nad kannatanuid kinnitama, et lepingus nimetatud raha on kätte saadud. Kogumis teiste tõenditega on põhjendatud maakohtu järeldus, et lubatud tulu kannatanutele tegelikult välja ei makstud. Sama põhimõtteline skeem kehtib ka episoodi kohta, kus H.S viis epilepsiat põdeva KV eksitusse ausast müügitehingust, mille tulemusena 02.12.2004.a. notar koostas ja tõestas müügilepingu, mille kohaselt K.V müüs oma Pärnu maakonnas Sauga vallas XXXXX X-X asunud korteri. 11.
Pole vaidlustatud, et kõnesolevad notaritehingud korraldasid P.A ja H.S. Seda kinnitavad tõendid on näidatud apelleeritud kohtuotsuses. Asjas olevate tõendite kogumile ei vasta apellantide väide, et nende selline käitumine oli ajendatud omakasupüüdmatusest. Näiliselt seaduslikud notariaalselt vormistatud tehingud varjasid pettust; pettuslikud tehingud, mis on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele ja mis ei väljenda tehingus osaleja tegelikku tahet, on ebaseaduslikud. 11.
Ringkonnakohtu kolleegium nõustub apelleeritud kohtuotsuses väljendatuga, et pettus seisnes P.A ja H.S-i lubadustes ja kinnituses kannatanutele, et nad käituvad käsundiandja huvides ning müüja saab vara realiseerimisest parema kasuga tulu. Sellisesse eksitusse viiduna andsid nad kirjalikud volitused P.A ja H.S-i leitud ja soovitatud isikutele vara üleminekulepingute sõlmimiseks. Tegelikkuses neil isikutel puudusid vahendid kõnesolevate summade tasumiseks, lubatud summasid omanikele ei antud ja ei käitutud müüjale soodsaimal viisil. Nii nähtub materjalidest, et kannatanu ALle lubati vastu osta korter, tasuda tema võlad ja maksta sularaha 30 000.- krooni. ALle osteti küll vastu korter ja tasuti tema rahalised koormised, kuid peale XXX XX XX maja kõnesolevat võõrandamist avaldati lehes korduvalt kuulutusi sooviga see maja kiiresti edasi müüa viis korda kõrgema hinnaga kui lepingu kohaselt maksti ALle (toimik
köide, lk. 77-80). Samal ajal AL ise jäeti üksi ja abituna vastuantud korterisse, kust ta kolme nädala pärast hospitaliseeriti erakorralise haigena, muu hulgas diagnoositi tal alatoitluse ja alkoholismi foonil põhjustatud veremürgitus (toimik
köide, lk. 82-85). Kannatanutele M.Tle ja V.Gle müügilepingutes nimetatud summat ei makstud. V.G toimetati võõraste inimeste juurde Pärnumaale Koonga valda XXXXXX külasse, kus ta alkoholi toksilisest toimest põhjustatud ägeda südamepuudulikkuse tõttu järgmisel kuul suri (toimik
köide, lk. 61-66). Apelleeritud kohtuotsusest on võimalik aru saada, milliste tõendite alusel tegi maakohus järelduse, et kroonilist alkoholismi põdevale ALle toodi odekolonni. Selline järeldus tuleneb tunnistajate M.T ja A.K ütlustest ja kohtuistungil uuritud sündmuskoha Pärnu maakonnas XXXXX X-X vaatluse protokollist, et AL 11 elukohas vedelesid tühjad odekolonnipudelid. A.L ise poes ei käinud. Ringkonnakohtul puudub alus selle järelduse ümberhindamiseks. 11.
Süüdistatavate käitumise eesmärk oli varalise kasu saamine. Kelmuse läbi läks vara üle petjatele st süüdlased said vara oma võimu alla, kaasaaitajad said üksnes väiksemaid summasid. Sellele kaasnes varaline kahju omanikele st vara läks kannatanute omandist välja. Kahju tekkis ALle, kelle maja müük vormistati oluliselt alla selle tegelikku väärtust. Isegi peale AL rahaliste kohustuste eest tasumist ja talle korteri ostmist jäi kelmide käsutusse XXX XX XX maja näol oluliselt kallim vara. Kannatanute varaline kahju seisnes neile müügilepingutega lubatud summade maksmata jätmises. Süüdlased said samas ulatuses varalist kasu. Sama skeem kordus K.V episoodis, kus täideviĳaks oli H.S. Maakohtu otsuse kohaselt on J.V osavõtt kelmuses tõendatud AL volikirjaga tema volitamiseks müüa XXX XX XX elamu ja sellest tuleneva tehingu toimetamisega. J.V ütlused jäeti tõendina kõrvale, sest ta muutis neid ja ei suutnud selle kohta arusaadavat selgitust anda. Ringkonnakohtu arvates kõnesolev volitamine ja sellest tulenev käitumine üksi ei tõenda, et J.V sai aru P.A ja H.S-i poolt tema vahendusel toime pandavast kelmusest. Oluline sellise järelduse tegemisel on, et J.V AL maja volitatud müüjana ja vastu talle teise elamispinna ostjana ei omanud ise mingeid rahalisi vahendeid elamu ostmiseks. Ka V.Liivaru oli teadlik kelmusest, sest alul teda keelitati olema AL volitatud isik, selle tehingu ebaõnnestumisel notari juures ostis ta AL maja, ise selleks vahendeid omamata. Seega nad olid teadlikud P.A ja H.S-i pettusest ja oma tegevusega aitasid kaasa plaanitsetud kelmuseplaani realiseerimisele. V.G korterikelmuses on tehtud kindlaks, et M.S ja V.G tundsid teineteist ammu ja V.G ise palus tal olla esindajaks korteri müümisel. Ringkonnakohtu arvates omab olulist kaalu selle korteri müügilepingu tingimus, et müüja peab olema tehingusumma juba eelnevalt kätte saanud. Olles müüja V.G volitatud isikuks lasus M.Sil kohustus teada selle tingimuse täitmisest, muidu poleks ta saanud sellist tingimusega lepingut sõlmida. Kinnitades notari juures selle tingimuse täitmist, aitas M.S kaasa P.A ja H.S-i poolt kelmuse toimepanemisele V.G suhtes. Asjaolu, et V.G pärĳad pole esitanud arutuseloleva kelmuse tõttu varalist nõuet, ei tee kuritegu olematuks. Süüdlas(t)e väljaselgitamise järgselt on selline võimalus kannatanutel jätkuvalt olemas. Kuritegu on õigesti kvaliﬁtseeritud kelmusena KarS § 209 tähenduses. 11.
Tulenevalt KarS § 5 lg 1 mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Sama põhimõte kehtib ka teiste süüteoliste küsimuste 12 lahendamisel. Tahtliku süüteoga saadud vara konﬁskeerimist sätestas Pärnumaal Paikuse vallas XXXXXXX külas XXXXXXX kinnistut puutuva kelmuse toimepanemise ajal KarS § 83 lg
Apelleeritud kohtuotsuse tegemise ajal on samasugune konﬁskeerimine jätkuvalt sätestatud KarS §-s 831 lg
Maakohtu otsuses tuleb teha täpsustus, et kõnesolev vara konﬁskeeritakse KarS § 83 lg 1 alusel.
Kõnesolevas kindlustuskelmuses kinnitasid G.B ja M.Puusild kohtueelsel uurimisel, et liiklusõnnetus lavastati P.A ettepanekul. Hilisematel küsitlemistel nad muutsid oma ütluseid oluliselt (seda pidanuksid usutavalt põhjendama mitte maakohus, nagu apellatsioonis heidab ette G.B, vaid asjaosalised ise). Veel G.B apellatsioonist sisuliselt tuleneb, et käesoleva kriminaalasja menetluse käigus ta kohandas oma ütluseid vastavalt arusaamisele, kuidas see tundus talle kasulik. Neil asjaoludel maakohus seaduslikult ja põhjendatult ei võtnud nende isikute ütluseid kohtuotsuse tegemisel aluseks. Kaitsetaktika valik on süüdistatava õigus, kuid sama isiku poolt erinevate ütluste andmine näitab, et kohtuotsuse tegemisel sellistele muutuvatele ütlustele tugineda ei saa. Kaitsja rõhuasetus G.B ja M.Puusilla ütluste muutmise võimalikele põhjustele pole nimetatud asjaoludel kohane. Maakohtu otsuses on nimetatud teised tõendid, milliste alusel loeti kindlustusjuhtumi esilekutsumine tõendatuks. Ringkonnakohus ei pea KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks neid käesolevas kohtuotsuses korrata ja nõustub neist tehtud järeldusega. Objektiivseimaks nende seas on kokkupõrkes osalenud sõiduautodel ﬁkseeritud jäljed ja neist tulenevad ekspertarvamused. G.B kehavigastuste kindlakstegemiseks viidi läbi ekspertiis 1 kuu ja 20 päeva peale kõnesolevat kokkupõrget, mistõttu eksperdil puudus võimalus neid seostada kindlustusjuhtumiga. Selle kuriteo initsiaator ja otseselt huvitatud isikuks oli P.A, kellele G.B ja M.Puusild aitasid kaasa plaani realiseerimisel ja tegelike asjaolude varjamisel. Kuritegu on õigesti kvaliﬁtseeritud kindlustuskelmusena KarS § 212 järgi. Selline süütegu loetakse lõpuleviiduks kindlustusjuhtumi toimumisega.
Versiooni, et MK kuusepalgid veeti 22.-23.10.2001.a. minema eksituse tõttu, esitas J.V juba maakohtus. Sellele väitele anti hinnang apelleeritud kohtuotsuses. Kordamata seda süüdimõistmist kinnitavaid tõendeid, millega ringkonnakohus nõustub, on süüdistatav ka selle kuriteo kohta andnud erinevatel küsitlemistel oluliselt erineva sisuga ütluseid. Seega lisaks muule on J.V valetaja, kes sellel teel loodab õigusemõistmist eksitada. See asjaolu on taas põhjustanud süüdistatava ütluste kui tõendi kõrvale jätmise. Ei ole usutav, et isik 13 tunnistab ennast ükskõik-millistel põhjustel süüdi kuriteos, mida ta tegelikult toime ei pannud. Kohtuotsuse aluseks olevad tõendid kinnitavad süüdistuse põhjendatust. J.V kuriteod on õigesti kvaliﬁtseeritud korduva vargusena.
Maakohus on motiveerinud süüdlastele mõistetavat karistust, karistusliiki ja – määra. Ringkonnakohtul puudub alus seaduslike ja põhjendatud karistuste muutmiseks. Peale arutuselolevas kriminaalasjas maakohtu otsuse tegemist on G.B süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu poolt veel 24.03.2008.a. (kriminaalasi nr. 108-2229) ja 01.04.2008.a. (kriminaalasi nr. 1-06-15660). KrMS § 413 kohaselt liidab erinevate kohtuotsustega mõistetud karistused viimase kohtuotsuse teinud kohtu täitmiskohtunik.
Apellatsioonid tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata. Eeltoodu on esitatud KrMS § 342 lg 3 p 1 korras vastusena apellatsioonidele. Jüri Paap Meelika Aava Julia Katškovskaja 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.