Obsah (5)

§ 201§ 344§ 345§ 64§ 73

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja

§ 201

lg 1; § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi advokaat Vello Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada L.Z süüdi karistusseadustiku (

) § 201 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 640 eurot; ning tunnistada L.Z süüdi

§ 344

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 480 eurot; ning tunnistada L.Z süüdi

§ 345

lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 180 päevamäära, s.o 576 eurot;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergemate karistuste raskemaga kaetuks lugemisega mõista L.Z-ile liitkaristus rahalise karistusena 200 päevamäära, s.o 640 (kuussada nelikümmend) eurot;

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.Z ei pane 3 (kolme) -aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; tühistada L.Z-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: rahuldada täielikult G.L. tsiviilhagi ning välja mõista L.Z-ilt 2077 (kaks tuhat seitsekümmend seitse) € ja 13 senti G.L. kasuks; 2.2 välja mõista L.Z-ilt riigi õigusabi tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) € 40 senti riigi kasuks; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 19.20 € arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikutile. 1 Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-12-372“) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistused Süüdistustest nähtuvalt on L.Z toime pannud kuritegudena: 1) omastamise ehk valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise

§ 201

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 02.03.2007 sõlmis Viljandi maakonnas G.L.ga sõiduauto Volkswagen Golf, mille registreerimisnumber on 523 XXX , osas ostu-müügilepingu, mille järgi oli lepinguobjektiks oleva eespool nimetatud sõiduauto müügihinnaks 35 000 krooni ning sõlmitud lepingu kohaselt kohustus L.Z ostjana tasuma igakuiselt osamaksetena vastavalt võimalusele, kuid mitte vähem kui 3000 krooni kuus G.L. ema V.L. arvelduskontole ning samas pidi kõnealune sõiduk kuni müügihinna lõpliku tasumiseni jääma ARK-is (praegune Maanteeameti liiklusregister) G.L nimele. L.Z tasus nimetatud sõiduki eest ainult 2500 krooni ja juba 16.04.2007 müüs ta ilma omaniku nõusolekuta nimetatud sõiduki H.K.le. H.K.lt saadud raha jättis L.Z endale. Oma tegevusega tekitas L.Z kannatanu G.L.le varalise kahju summas 32 500 krooni (2077.13 eurot). 2) dokumendi võltsimise

§ 344

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 02.03.2007 kuni 16.04.2007 võltsis seni kindlaks tegemata kohas sõiduauto Volkswagen Golf, registreerimisnumbriga 523 XXX , müügilepingut, allkirjastades lepingu G.L. nimel, eesmärgiga müüa G.L.le kuuluv sõiduauto Volkswagen Golf, registreerimisnumbriga 523 XXX , ilma viimati nimetatu nõusolekuta H.K.le 3) võltsitud dokumendi kasutamise

§ 345

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema Viljandis 16.04.2007 esitas H.K.le sõiduauto Volkswagen Golf, registreerimisnumbriga 523 XXX, müügilepingu, mille ta oli eelnevalt allkirjastanud nimetatud sõiduki omaniku G.L.nimel ilma viimase nõusolekuta, millega läks sõiduauto Volkswagen Golf, registreerimismärgiga 523 XXX , ilma omaniku loata üle H.K valdusesse. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks: 2 1)

§ 201

lg 1 järgi ja karistamises rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 640.- eurot (päevamäära aluseks võetud L.Z 2010. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 3,20 eurot); 2)

§ 344

lg 1 järgi ja karistamises rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 480.- eurot (päevamäära aluseks võetud L.Z 2010. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 3,20 eurot).; 3)

§ 345

lg 1 järgi ja karistamises rahalise karistuse 180 päevamäära, s.o 576.- eurot (päevamäära aluseks võetud L.Z 2010. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 3,20 eurot).

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 640.- eurot.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui L.Z ei pane 3- (kolm) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 201

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 344

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 345

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. eaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. G.L. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi summas 2077.13 €. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista L.Z-ilt 2077 (kaks tuhat seitsekümmend seitse) € ja 13 senti G.L. kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri 3 määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
4. detsembri 2011 määrusest nr 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
5. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud osutamise eest makstava t (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 19.20 €. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19.20 €. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kuna tegemist on vana kriminaalasjaga ja isik on hilisemate tegude eest juba sundraha tasunus, vabastada antud asjas sundraha tasumisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb L.Z-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena õigusabi tasu 38.40 (19.20 + 19.20) € riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
6. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Toomas Lillsaar Kohtunik 4