Prokuröri abi Silja Seeder Süüdistatav D.J elukoht kindel elukoht puudub, isikukood: xxx, kodakondsus: EV kodanik; emakeel: vene keel, valdab vabalt eesti keelt; haridus: keskharidus, töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 10 korda: 02.03.2001 Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 47 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 4k katseaeg 2a. 08.08.2001 Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 47 alusel mõisteti vabadusekaotus 3k 27p. Vabanes pärast karistuse kandmist 05.12.2001. 21.02.2002 Harju Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 3, 4 - § 15 lg 2 alusel mõisteti vabadusekaotus 1a. Vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 09.12.2002. 11.04.2003 Viljandi Maakohtu poolt
17.07.2003 Viljandi Maakohtu poolt
14.10.2003 Viljandi Maakohtu poolt
23.04.2004 Viljandi Maakohtu poolt
lg 2 p 4 alusel mõisteti vangistus 1k
Vabanes pärast karistuse kandmist 14.04.2005. 15.11.2006 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2k. Vabanes pärast karistuse kandmist 22.12.2006.a. 10.04.2008 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
Tõkend Kaitsja p 1 ja § 117 lg 1 ja § 63 lg 1 alusel mõisteti vangistus 5a,
alusel mõisteti vangistus 3k,
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 3a 4k. 01.12.2010 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt
alusel mõisteti vangistus 1k,
lg 2 alusel mõisteti vangistus 2k 27p,
Väärteokorras karistatud 10 korda, s.h AS § 70 alusel korduvalt /tl 36-39/. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 27.12.2011 Sergei Narusberg RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.J
lg 2 p 9 järgi mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 27.12.2011.a. Tõkendina kohaldada D.J suhtes vahistamine. Vahistada D.J kohtusaalis. Välja mõista D.J ´lt tsiviilhagi katteks u TsMS § 440 lg 1; VÕS § 127 lg.1, 4; § 128 lg 1; § 132 lg 1; § 137 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel AS A-Selver a/a nr xxxxxxxxxxx kasuks 3 (kolm) eurot 66 senti. 5 Välja mõista D.J ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „D.J , 1-11-14348 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. 2 Kohtuotsuse põhiosa D.J süüdistatakse selles, et tema, 12.12.2011 kella 21:35 ajal, viibides Tallinnas aadressil Paldiski mnt 56 asuvas AS-ile A-Selver kuuluvas kaupluses Merimetsa Selver, hõivas võõrast vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ühe grilltoote linnulihast maksumusega 0,66 eurot ja avas grilltoote pakendi, rikkudes kauba, võttis ühe kartulipüree maksumusega 0,76 eurot ja ühe peekoni juustukartuli maksumusega 1,09 eurot, kõik kokku maksumusega 2,51 eurot, pani kauba endale kotti, möödus kassadest, läbides turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kauplusest väljumisel kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, olles isikuks, kes on toime pannud varavastase süüteo 12.12.2011, uuesti 22.12.2011 kella 22:45 paiku, viibides Tallinnas aadressil Paldiski mnt 56 asuvas AS-ile ASelver kuuluvas kaupluses Merimetsa Selver, hõivas võõrast vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ühe hakklihakastme maksumusega 3 eurot, sõi hakklihakastme kaupluses olles ära, möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kauplusest väljumisel kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt, seega tekitades kannatanule AS-ile A-Selver varalise kahju summas 3 eurot. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varavastaseid süütegusid 12.12.2011 ja 22.12.2011, uuesti 27.12.2011 kella 15:50 ajal, viibides Tallinnas aadressil Viru Väljak 4 asuvas AS-ile Tallinna Kaubamaja kuuluvas toiduosakonnas, hõivas võõrast vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ühe kartulipüree maksumusega 1,05 eurot, ühe hakklihakastme maksumusega 0,73 eurot, ühe suitsupaki Camel maksumusega 2,80 eurot, kõik kokku maksumusega 4,58 eurot, pani kauba endale jope taskusse, möödus kassadest, läbides turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kauplusest väljumisel kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega D.J , olles isikuks, kes on toime pannud varguseid, pani toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Karistuse liik ja määr:
lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. Vastavalt
Kannatanu AS Tartu Kaubamaja volitatud esindaja PT on esitanud tsiviilhagi summas 3,66 eurot (rikutud grilltoode linnulihast maksumusega 0,66 eurot ja kauplusest varastatud hakklihakaste maksumusega 3 eurot, mis oli ära söödud, kokku 3,66 eurot). Tekitatud kahju hüvitada AS ASelver a/a nr XXXXXXXXXXX Kokkuleppest nähtuvalt nõustus D.J ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava D.J poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab D.J süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab D.J süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et 3 KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvad asjaolusid, mis lubavad järeldada, D.J ´l esinevad takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks ning nende kulude hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu. Arvestades D.J varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. D.J ´lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 208 eurot 52 senti, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 115 eurot 06 senti. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.