Väärteoasi nr.4-11-4438 K O H T U M Ä Ä R US 11.01.2012.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini juuresolekul vaatas avalikul kohtuistungil läbi T.I (isikukood: xxx, elukoht: xx) Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 24.10.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2315,11,010982 tühistamise ja väärteoasjas menetluse lõpetamise nõudes l e i d i s: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 24.10.2011.a. väärteoasjas nr. 2315,11,010982 tehtud otsusega tuvastati, et T.I 28.09.2011.a. kell 13.43, Harju maakonnas, Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, Peterburi teel, juhtis mootorsõidukit asualasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h võrra, sõites kiirusega 73+-3 km/h. (suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h ). Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Vastulauset esitatud ei ole. Menetlusalune isik T.I rikkus seega Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et T.I on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õieti. Kiiruse mõõtmine toimus laser tüüpi seadmega, mis fikseerib konkreetselt ainult just selle sõiduki kiirust millele on seadme optiline lasersihik suunatud (fikseerides nii mõõdetava sõiduki kiiruse kui ka kauguse mõõtjast) ja seega on välistatud eksimise võimalus. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja T.I-le LS § 227 lg. 1 alusel karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o. 120 eurot. T.I esitas oma kaitsja Mihhail Tuštšenko kaudu Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 24.10.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,11,010982 tühistada täies ulatuses, lõpetada väärteomenetlus ning kaebust arutada menetlusaluse isiku kaitsja osalusel. I. KOHTUVÄLINE MENETLUS. Väärteoprotokoll. 28.09.2011.a esmase menetlustoimingu – väärteoprotokolli nr АВ 1246383 koostamisega teostamisega alustati väärteomenetlust kaebuse esitaja suhtes. Nagu on toodud väärteoprotokolli kirjeldavas osas, T.I 28.09.
- a kell 13.43 juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h, sõites kiirusega 73+-3km/h (lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h). Rikkus LS § 15 lg. 1 p. 2, väärtegu kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg. 1 järgi. Otsus. 24.10.2011.a kohtuvälise menetleja asutus tegi otsuse nr 2315,11,010982, vastavalt millele on väärtegu kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg. 1 järgi. Nagu otsuses toodud, karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitajale on määratud karistus rahatrahvi 30 trahviühikut suuruses näol, summas 120,00 eurot. II. KAEBUSE PÕHJENDUSED. Kaebus esitatakse menetlusõiguse normide rikkumisele. Kaebuse esitaja on arvamusel, et edasikaevatava otsusega on karistus määratud ebaõigelt ning ei vasta karistuse määramise alustele. Väärteomenetluse käigus T.I oma süüd antud väärteo toimepanemises ei tunnistanud. Kaebuse esitaja leiab, et väärteomenetluse käigus pole kogutud tõendamisesemega – menetlusaluse isiku süüga seotud tõendeid. Kaebuse esitaja väidab, et ei ole toime pannud Liiklusseaduse §227 lg. 1 ettenähtud väärtegu. Kuni 50 km/h kiirust piiravat liiklusmärki pole näha sellest kohast teel, kus kaebuse esitaja asus. Sealjuures kaebuse esitaja põhjendab antud väidet sellega, et kohtuvälise menetleja asutus ei kogunud väärteo toimepanemise lubatud tõendeid. Kaebuse esitaja lähtub väärteo toimepanemise tõendamatusest. Menetlusaluse isiku kinnipidamisel esitati talle tutvumiseks seadme monitor ning teatati, et selle seadme abil fikseeris politsei lubatud kiiruse ületamise sõiduauto poolt, mida juhtis menetlusalune isik. Lubatud sõidukiiruse ületamine moodustas politseiametniku kinnitusel üle 20 km/h. Väärteoga kiiruse ületamise kohta menetlusalune isik nõus ei ole, kuna järgis täpselt kiiruserežiimi. Esitatud seadme näidud ei sisaldanud andmeid selle kohta, et just see sõiduauto, mida juhtis menetlusalune isik, ületas kiirust enam kui 20 km/h võrra. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 31 lg. 1 tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisusi arvestades. Vastavalt KrMS § 60 lg. 1 kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Nagu on toodud KrMS § 63 lg. 1 - tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Väärteoprotokolli sisust võib eeldatavalt teha järelduse selle kohta, et menetlusaluse isiku veendumus selles, et toime on pandud Liiklusseaduse § 227 lg. 1 ettenähtud väärtegu, põhineb kiirustmõõtva seadme näitudel. Muudele tõenditele kohtuväline menetleja ei osuta. Sealjuures on selgusetu, milliste tõendite hulka, mille loetelu on toodud KrMS § 60 lg. 1, kuuluvad kiirust mõõtva seadme näidud. Seoses ülaltooduga, kiirust mõõtva seadme näidud, millega kohtuväline menetleja põhistab oma veendumust, ei ole väärteo toimepanemise tõenditeks, kuna ei kuulu mitte ühegi KrMS § 60 lg.1 loetletud tõendite hulka ning samuti on kogutud V™S ja KrMS nõuete rikkumisega. 2 Nagu on toodud V™S § 133 p. 7 kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Määratud karistuse suuruseks on 30 trahviühikut, s.t. peaaegu maksimum karistuse määrast 30 trahviühikut, mis on Liiklusseaduse § 227 lg. 1 ettenähtud. Kohtuväline menetleja ei põhjenda, miks ta määrab karistuse just sellises suuruses. Karistuse kohaldamise aluseid reguleeritakse Karistusseadustiku
- peatüki 1.jao normidega. Vastavalt KarS § 56 lg. 1 karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sealjuures sisaldab KarS § 57 karistust kergendavaid asjaolusid, ja KarS § 58 karistust raskendavaid asjaolusid. Vastavalt KarS § 56 lg. 1 nõuetele, karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vaatamata nimetatud nõuetele, kohtuväline menetleja ei arvestanud süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Väärteo otsuses on toodud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt V™S § 126 lg.2 kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt V™S § 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse esitaja koos esindajaga ei ilmunud avalikule kohtuistungile 11.01.2012.a. kell 10.00, kuigi oli istungi toimumise ajast ja kohast teavitatud. Kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile oli kohustuslik, ilmumist takistavatest asjaoludest ei ole ta kohtule teatanud, kaebuse arutamise edasilükkamist ei ole taotlenud. Samas on esitanud oma kaitsja Mihhail Tuštšenko kaudu 11.01.2012.a. kohtule avalduse, kus palub jätta kaebuse läbi vaatamata. Arvestades eeltoodut ja juhindudes V™S § 126 lg.2, § 193, kohus m ä ä r a s: Jätta T.I kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 24.10.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2315,11,010982 tühistamise ja väärteoasjas menetluse lõpetamise nõudes läbi vaatamata. Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates määruse tegemisest. Määruse peale võib menetlusväline isik esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtu määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3 4