1 p. 2 alusel ja LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 5 (viieks) kuuks. Teha uus otsus, millega võtta R.N-ilt LS § 224 lg. 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest
1 p. 2 alusel ja LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks, muus osas jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 13.12.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,11,015378 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 13.12.2011.a. väärteoasjas nr. 2316,11,015378 tehtud otsusega tuvastati, et R.N 23.11.2011.a. kell 02.19, Harju maakonnas, Tallinna linnas, Veerenni ja Vana-Lõuna tänava ristmikul, juhtis mootorsõidukit Saab 900, registreerimismärgiga XXX, juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68+/-0,05 mg. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteomenetluses on menetlusaluse isiku R.N-i poolt esitatud vastulause. Vastulauses menetlusalune isik selgitab juhtunu asjaolusid ja kahetseb juhtunut ning taotleb mitte karistada täie karmusega. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7’23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 7’24 lõige 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (näit oli positiivne) tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 23.11.2011.a kell 02:43 mõõdeti R.N alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) DRÄGER Alcotest 7110 EST nr ARAF-0036, mille lõplik lugem oli 0,68 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,63 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtemetoodika MM 04-2010 “Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus“ on kinnitatud 01.01.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga nr 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine“. Menetlusaluse isiku 2 väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-1100084) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Võttes arvesse ülaltoodut, on kohtuväline menetleja seisukohal, et R.N juhtis 23.11.2011.a kella 02:19 ajal Tallinnas Veerenni tänava ja Vana-Lõuna tänava ristmiku juures mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63 milligrammi. Menetlusalune isik R.N rikkus seega Liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega ja vastulauses toodud selgitustega, kuid arvestab ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes
2 alusel karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 800 eurot ning võttis R.N-ilt
1 p. 2 alusel ’ilt LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 5 (viieks) kuuks. KAEBUSE SISU R.N esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub läbi vaadata temale määratud lisakaristus. Juhtimisõiguse peatamine ei oleks mitte ainult täiendav karistus temale, vaid laieneks ka lähikondlastele. Esimeses klassis käib poeg ei saa üksi kooli, insuldijärgse kahjustusega (sügav puue) ema, keda õega kordamööda hooldavad, vajab külastamist. Samuti on tema hoida kooli (Eesti Kunstiakadeemia) puidutöökoja varustamisküsimused. On oma tegu ja selle tagajärge hindav inimene. Tunneb juhtunu pärast suurt piinlikkust ja kahetseb siiralt. ASJAOLUD
lg 1 p 2 alusel ning LS § 224 lg 3 p 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmine 5 (viieks kuuks).
-1 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud väärteo eest kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheks aastaks. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisel peab kohtuväline menetleja lähtuma samadest kaalutlustest mis põhikaristuse määramisel. 6.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 7.
lg 1 p 3 kohaselt on puhtsüdamlik kahetsus kergendavaks asjaoluks, mida tuleb arvestada karistuse mõistmisel. Kohtuväline menetleja on võtnud kergendavaid asjaolusid Kaebuse esitaja kahetsust ning Kaebuse esitaja vastulauses toodud selgitusi arvesse põhikaristuse määramisel ent jätnud arvesse võtmata lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmine määramisel.
lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval arvesse võtma kõiki
Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda kergendavaks 4 asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis võiksid vähendada menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada (vt ka RK lahend asjas 3-1-133-07). Juhtimisõiguse äravõtmine ei oleks mitte üksnes karistus Kaebuse esitajale vaid laieneks ka tema lähikondsetele. Kaebuse esitaja esimeses klassis käiv poeg ei saa üksi kooli, hoolitsemist vajab Kaebuse esitaja insuldijärgse kahjustusega ema ning auto kasutamine on vältimatu Kaebuse esitaja ettevõtluses ning töökohustuste täitmisel (Kaebuse esitaja tööülesandeks on mh Eesti Kunstiakadeemia puidutöökoja varustamisküsimused). Eeltoodud põhjendustel on juhtimisõiguse säilimine Kaebuse esitajale hädavajalik. Seejuures on põhikaristusena määratud 800 eurone rahatrahv Kaebuse esitaja palga juures äärmiselt suur ja mõtlemapanev summa.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.