Kohustada T.U asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 01.05.2012.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. T.U poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada T.U suhtes sundtoomist arestimajja. KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 224 lg 3 p 2 alusel võtta T.U-lt lisakaristusena ära juhtimisõigus 10 /kümneks/ kuuks. LS § 127 alusel on T.U kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Erki Radu poolt on 15.12.2011.a. koostatud väärteoprotokoll 20111215579501 selle kohta, et T.U juhtis 15.12.2011.a. kella 19.17 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Kaarla 4 juures, liikudes Kaarla 6 poole mootorsõidukit BMW 730D, registreerimismärgiga xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,38 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,43 mg/l +/- 0,05mg/l. Kirjeldatud tegevusega rikkus T.
lg 5 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Rainer Kriisa poolt on 26.12.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1258701 selle kohta, et T.U juhtis 26.12.2011.a. kella 20.55 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Astangu 66 ja Astangu 68 majade vahel, liikudes Astangu 68 poole mootorsõidukit BMW 730D, registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kuna ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61 mg/l. Kirjeldatud tegevusega rikkus T.
lg 5 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. T.U kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse väljastati allkirja vastu 17.01.2012.a. isiklikult menetlusaluse isikule. Seega oli menetlusalune isik T.U kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et T.U süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik T.U eelnevatest karistustest mingisuguseid järeldusi teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada T.U väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 10 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Samuti palus kohtuvälise menetleja esindaja kohaldada KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 10 kuuks, kuna ka varem on juba isikut samalaadse teo eest karistatud. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et T.U süü LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 15.12.2011.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Menetlusaluse isiku poolt 15.12.2011.a antud ütlustega, millest nähtuvalt on T.U tunnistanud rikkumise toimepanemist. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Erki Radu otsustas 15.12.2011.a. kõrvaldada T.U mootorsõiduki BMW 730D, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 90 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et 2 isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis. Isik kõrvaldati kuni kainenemiseni. T.U on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos testi väljavõttega, millest nähtuvalt mõõdeti 15.12.2011.a. kell 19.32 T.U väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr JLT3, seerianumber ARBK-0035, taatlustunnistuse number TTRC-11/00071 (kehtib 28.04.2012.a.) mille lõplik lugem oli 0,43 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,38 mg/l. - Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem 20 korral (s.h. 15 korral liiklusalaste väärtegude eest) väärteokorras karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. T.U süü LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 26.12.2011.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Menetlusaluse isiku poolt 26.12.2011.a antud ütlustega, millest nähtuvalt on T.U tunnistanud rikkumise toimepanemist. Isik selgitas rooli istumist sellega, et tundis ennast hästi. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles palub leebemat karistust, kuna tal on töödega raske ja tal on 3-aastane laps. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Rainer Kriisa otsustas 26.12.2011.a. kõrvaldada T.U mootorsõiduki BMW 730D, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 90 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis. Isik kõrvaldati kuni kõrvaldamise asjaolude äralangemiseni. T.U on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - T.U suhtes 26.12.2011.a. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millisest nähtub, et 26.12.2011.a. kell 20.55 Põhja Prefektuuri ametnik Rainer Kriisa kasutades indikaatorvahendit ALCOQUANT 6020 nr. A104442, tuvastas T.U indikaatorvahendiga alkoholijoobe, kus alkoholi sisaldus tema poolt välja hingatud õhus oli 0,56 mg/l kohta. T.U nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga. - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos testi väljavõttega, millest nähtuvalt mõõdeti 26.12.2011.a. kell 21.03 T.U väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST, seerianumber ARAF0031, taatlustunnistuse number TTRC-11/00095 mille lõplik lugem oli 0,66 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,61 mg/l. Isik nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – T.U-le inkrimineeritud väärteod LS § 224 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 15.12.2011.a. ja 26.12.2011.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. 3 Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime ettevaatamatusest, kuna menetlusalune isik, kes on varem alkoholi tarvitanud, peab ise tundma huvi ja selgitama välja kas tema seisund on selline, mis võimaldab tal sõidukit juhtida. T.U jättis mõlema episoodi puhul välja selgitamata oma tervisliku seisundi ja asus mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud T.U käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et T.U ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et teda on korduvalt karistatud rahatrahvidega, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on T.U karistatud liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest 15 korral. Menetlusalune isik on rahatrahvid tasunud, kuid on toime pannud koheselt uued rikkumised. Seega ei ole T.U hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on kahe episoodi eest lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 10 päeva. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 224 lg 3 p 2 lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kohtu hinnangul on T.U näol tegemist ohtliku liiklejaga, kellel on võimalused tasuda karistused koheselt, kuid kes samas jätkab uute liiklusrikkumiste toimepanemist. Kohus peab vajalikuks osundada ka asjaolule, et käesolevad rikkumised on toime pandud 10 päevase vahega. Kohus märgib, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. T.U palub määrata kergem karistus seonduvalt tööga ja väikse lapse olemasoluga 19 Karistusregistri väljavõtte kohaselt on T.U ka 11.02.2010.a karistatud LS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine s.o. mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine ja seda isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi eest. Samuti oli menetlusalune isik isikuna, kes on saanud juhtimisõiguse ja seetõttu teadlik liikluseeskirja ja liiklusseaduse nõuetest, teadlik ka sellest, et tema enese liikluseeskirja nõuetega vastuolus olev käitumine võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja põhjustada juhtimisõiguse äravõtmist ning rahaliste vahendite vähenemist. Seega ei saa talle olla ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada rahatrahvi või aresti ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kohus asub seisukohale, et liiklusnõuetega vastuollu minek on iga isiku risk ning isik peab igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema senise soodsa 4 olukorra säilimise. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so rahatrahvi või aresti ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks elukorraldusel, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse, tema enese ja kaasliiklejate tervisesse ja varasse ning tema enda ja lähedaste heaolusse. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja pärast seda alkoholi mõju all sõiduki juhina liikluses osalemine oli menetlusaluse isiku jaoks olulisem kui tema enda tulevik. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi, on lisakaristuse mõistmine liikumisvabaduse piiranguna põhjendatud ja vajalik, arvestades ka karistuse üldpreventiivset eesmärki. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 10 kuuks, kuna eelnevalt on menetlusalust isikut juba karistatud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.05.2012.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 50 lg 1 p 2 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 Aulike Salo Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.