lg 4 alusel määrata B.A-le katseajaks 1 (üks) aasta.
Kohustada B.A katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 1
lg 2 alusel määrata B.A-le katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda ametlikult tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast arvele Töötukassas; 2) pöörduda psühhiaatri poole 3 (kolm) nädala jooksul vabanemisest alates ja alluda psühhiaatri poolt vajadusel määratavale alkoholismivastsele ravile; 3) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja nõusolekuta. Määrus B.A suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talitusele. Vabastada süüdimõistetu B.A kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Sisse nõuda B.A-lt riigituludesse kaitsetasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), viitenumber 2800049874, selgitusse märkida „Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrus nr 1-11-3968, B.A, menetluskulud“. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK B.A on süüdi tunnistatud ja karistatud Tartu Maakohtu 26.oktoobri 2011.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-11-3968
lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1-aastase vangistusega,
järgi 8-kuulise vangistusega ja
p 1, 4 järgi 6-kuulise vangistusega.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel on mõistetud liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
a otsusega B.A-le mõistetud karistusega ning mõistetud liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti järgi 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel on suurendatud uute kuritegude eest mõistetud karistust, s.o kogumis kuus kuud vangistust (s.o 31.10.2010. a toime pandud
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust (834 tundi üldkasulikku tööd) - võrra ning mõistetud liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis ja kandmisele kuuluvaks 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.10.2010.a ja lõpeb 27.06.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 28.08.2011.a. Tartu Vangla edastas 12.01.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. B.A on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 2
§-de 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 121 järgi 2-kuulise 3-kuulise vangistusega tingimisi
a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 7, 8 järgi 2-kuulise vangistusega,
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 kuud 27 päeva vangistust tingimisi
a Tartu Maakohtu poolt
§-de 323; 275 ja 121 järgi 11-kuulise vangistusega,
lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 834 tundi, karistus kandmata. Tartu Vangla ei toeta B.A vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokurör kohtuistungil ei osalenud, vaid esitas arvamuse kirjalikult. Prokurör on seisukohal, et saab toetada B.A ennetähtaegset vabastamist põhjusel, et karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu suhtes on otstarbekas rakendada meetmeid, mis kaasnevad katseajaga. Arvestades karistuse kandmise lõpuni jäänud ajaga ja sellega, et B.A suhtes ei ole koostatud ja ka ei koostata isiklikku täitmiskava, siis arvatavasti järelejäänud karistus talle enam erilist mõju ei avalda. Pigem oleks efektiivsem kriminaalhoolduse kaudu tema hoiakute ja käitumisharjumuste muutmine. Kaitsja leidis samuti, et B.A vabastamiseks on tingimused täidetud. B.A viibib vangistuses esimest korda. Kohtuotsus jõustus alles novembris 2011.a, mistõttu kinnipeetavale ei koostata individuaalset täitmiskava, kuna ajavahemik otsuse jõustumisest karistuse kandmise lõpuni ei ole ühte aastat. Ta ei saa osaleda sotsiaalprogrammides ja ei ole tal ka võimalust töötada. Lubatud on osa võtta vaid eesti keele kursustest. B.A on küll distsiplinaarkaristused, kuid kaitsja leiab, et need ei ole tõsised. Vabanedes on tal elukoht xxxxxxxxxxxxx vanemate juures ning vanemad on lubanud teda toetada. Samuti on süüdimõistetul võimalus kohe tööle asuda õele kuuluvas firmas. B.A on andnud lubaduse edaspidi alkoholi mitte tarvitada ja alluda kõigile nõuetele, mis kriminaalhooldaja ette pannud. B.A ise selgitas, et on vangistuses esmakordselt ja teinud järeldused, milleni võib viia kuritegude toimepanemine ja kohustuste täitmata jätmine. Ta saab aru, et kõikide tegude eest tuleb vastutada ja soovib alustada uut elu.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. B.A on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus leidis, et B.A on võimalik vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise otsustamisel peab kohus karistusseadustiku § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.A on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid vangistust kannab ta esmakordselt. Vangistuses on ta viibinud käesoleva määruse tegemise ajaks üle aasta, mis kohtu arvates on küllaldaselt pikk aeg selleks, et esmakordselt vangistuses viibiv isik saaks soovi korral teha järeldused ja edaspidi seaduskuulekalt käituda. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et vangistuse ajal ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud, kuna ajavahemik kohtuotsuse jõustumisest kuni karistuse kandmise lõpuni ei ületa aastat ja seega vangistuse jooksul taasühiskonnastavaid tegevusi toimunud ei ole. Samas on kinnipeetava avaldanud valmidust vabanedes alluma erinevatele kohustustele, mis aitaks tal toime tulla probleemidega, mis on viinud kuritegeliku käitumiseni. B.A on vangistuse ajal 3
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 p 5 alusel määrata täiendav kohustus pöörduda psühhiaatri poole 3 nädala jooksul vabanemisest alates ja alluda psühhiaatri poolt vajadusel määratavale alkoholismivastsele ravile.
lg 2 p 5 alusel tuleb määrata katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb B.A
lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle peale vabanemist kahe nädala jooksul või töö mitteleidmisel võtma ennast arvele töötukassas. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumismustrit, tuleb tal
lg 2 p 7 alusel keelata tal katseajal suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.
lg 4 alusel tuleb B.A katseaja pikkuseks määrata 1 aasta, mida arvestatakse tema vabastamise päevast. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palus hüvitada B.A-le käesolevas menetluses osutatud õigusabi eest 48 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjale tasu väljamaksmise kohta on kohus väljastanud KrMS § 189 lg 4 alusel pealdisega taotluse. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb vandeadvokaat Niina Agarjovale määratud korras osutatud õigusabi eest välja makstud tasud sisse nõuda B.A-lt . Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.