lg 2 p 4 järgi; 2) 29.06.2007.a.
lg 2 p 4- 25 lg 2 järgi; 3) 03.06.2009.a.
lg 2 p 5, 9- 25 lg 2 järgi; 4) 03.06.2009.a.
lg 2 p 5, 9- 25 lg 2 järgi; 5) 26.01.2011.a.
lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi; 6) 21.11.2011.a.
MS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 4 kuud vangistust KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga 2 aastat, karistus kustumata, vandeadvokaat Vladimir Sadekovile KarS 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 ja mõista karistuseks Tunnistada süüdi A.G KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt A.G-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseksvangistuse 4 (neli) kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.11.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 3 kuud ja 28 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldada A.G suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 17.07.2012.a.. Välja mõista A.G-lt riigituludesse sundraha 217,50 eurot ja menetluskulud 96 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD A.G süüdistatakse selles, et tema, olles viimati 21.11.2011.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava süstemaatilise varguse toimepanemise eest, taas 17.07.2012.a. kella 14.10 ajal Tallinnas, Gonsiori tn 2 asuvast Tallinna Kaubamajast üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada 5 tk mälupulka „Silicon Power“ maksumusega 14.90 eurot tükk, kogumaksumusega 74.50 eruot, pannes nimetatud kauba müügisaalis endale pükste taskusse ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna A.G peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega A.G , võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav A.G tunnistab enda täielikult süüdi ja seletab, et 17.07.2012.a. kella 15.00 paiku Tallinna Kaubamajas nägi ta mälupulki ning tal tekkis soov need varastada. Pani mälupulgad endale taskusse ning väljus kaubamajast. Ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Varastas selleks, et osa kaupa ära müüa. /tl 7-8/. Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: • • Tallinna Kaubamaja AS avaldusega nr 132/12 / tl 2 /; tunnistaja A. Kuznetsovi ütlustega selle kohta, et olles tööl 17.07.2012.a. kella 14.10 ajal Tallinna Kaubamajas nägi, et üks meesterahvas võttis riiulilt 5 mälupulka, rebis ära turvakleepsud ning pani mälupulgad taskusse. Mees möödus kassadest kauba eest maksmata • ning peeti kinni. Kinnipeetuks osutus A.G. Kaup oli rikkumata ning see tagastati / tl 3/; 21.11.2011.a. Harju Maakohtu otsusega / tl 16-20/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et A.G isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Seega A.G pani toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A.G on kriminaalkorras varavastaste kuritegude toimepanemise eest 6 korda karistatud. Väärteokorras samuti süstemaatiliselt karistatud rahatrahvidega, mis on osaliselt tasumata. Teda ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Tema suhtes on varasemalt jäetud mõistetud vangistust täitmisele pööramata, kuid A.G on katseajal toime pannud uue kuriteo ning karistus on pööratud täitmisele. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Arvestades A.G isikut, on välitatud tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. A.G on kriminaalkorras karistatud 6 korda ning väärteokorras 26 korda. Tegemist on narkootikume tarvitava isikuga, kes on korduvalt karistatud NPAS § 15-1 järgi; ta on toime pannud rea KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid. Inkrimineeritava kuriteo pani A.G toime lühikese aja möödumisel eelmise kohtuotsuse kuulutamisest ning katseajal. A.G on oma käitumisega korduvalt näidanud, et ta ei ole suuteline katseaega edukalt läbima ning kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varasemad karistused ei ole mõjutanud A.G loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.