Toimik nr 1-12-3804 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.septembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-3804 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.09.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu V.P, isikukood: xxx, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta V.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.07.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 17.05.2012 kohtuotsusega tunnistati V.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistati KarS § 65 lg 1, § 64 alusel liitkaristusega 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse algus 04.07.2011 ja lõpp 03.03.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.05.
- Kinnipidamisasutusest V.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk. Töötas perioodil 21.04.2011-16.05.2011 AS Eesti vanglatööstuses pesumajas ja alates xxx hoonete hooldamistöödel. Vabanedes asub elama aadressile xxx. Käesoleval ajal sellel aadressil kinnipeetava ema Lxxx Sxxxi, vennatütar AxxxSxxx koos elukaaslase Rxxx Lxxa ja nende ühine 6.a. laps. Isiku sõnul on kutsekeskhariduse montaažilukksepa erialal omandanud xxx. Ametlikult olevat töötanud xxx umbes 1 aasta restaureerimistöödel. On töötanud mitteametlikult ehitusel. xxx juhatuse liikme sõnul on isikule vabanemisel garanteeritud firmas töökoht abitöölisena. Võttes arvesse isiku eelnevaid 1
(3)toimepandud kuritegusid (vargused), säilib risk seoses majandusliku toimetulekuga. K-raha andmetel on kinnipeetaval 24.07.2012 seisuga tasumata nõudeid 7655,57 eurot ja vabanemisfondis 558,97 eurot. Isiku sõnul ei kuritarvita alkoholi. Enda sõnul tarvitas narkootikume (amfetamiini) viimati 2006.aastal. Isik on varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, kuid peab kriminaalhooldust kasulikuks. Suhtumine ühiskonda on kesine, mida näitavad korduvad karistused nii väärteo, kui ka kriminaalkorras. Vangla toetab isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanemise korral elama eramajja aadressile xxx. Maja omanikeks on V.P , Lxxx Sxxxi ja Axxxi Sxx. Kinnipeetava ema Lxxx Sxxx on pensionil ning on nõus V.P vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetaval on kutsekeskharidus. Vangistuses tööta. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib V.P asuda tööle xxx abitöölisena. Täitise andmetel omab võlgnevusi koos täitekuludega 10424,94 eurot. Kinnipeetav on 12 korda kriminaalkorras karistatud. Enamus toime pandud kuritegusid on varavastased, kahel korral on toime pannud avaliku rahu vastase kuriteo- seega toime pandud kuritegude dünaamika muutunud ei ole. Kriminaalhooldusele määratud kahel korral, esimesel korral katseaeg ebaõnnestus, karistus pöörati täitmisele. Teisel katseajal rikkus talle kohtu poolt määratud kohustust heastada kahju, millega seoses pöörati talle mõistetud karistus täitmisele. V.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult ei toeta V.P tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et V.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 13 korda kriminaalkorras karistatud. Reaalset vanglakaristust kannab 7. korda. Enamuses V.P poolt toimepandud kuriteod on varavastased (vargused), kuid on ka toime pannud omavolilise sissetungi. Isikut on varem kolmel korral karistatud tingimusliku karistusega, esimene katseaeg ebaõnnestus, karistus pöörati täitmisele, viimasel katseajal rikkus talle kohtu poolt määratud kohustust heastada kahju, millega seoses pöörati talle mõistetud karistus täitmisele. Viimane tingimuslik karistus oli mõistetud Harju Maakohtu 13.01.2009 kohtuotsusega. Samast kohtuotsusest on näha, et kuriteoga tekitatud kahjud ületasid 100000 krooni. Viru Maakohtu 13.04.2010 määrusega pöörati Harju Maakohtu 13.01.2009 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva täitmisele. Samast kohtumäärusest on näha, et isik rikkus kohustust tasuda kannatanutele igakuuliselt 2000 krooni. V.P isiklikust toimikust on näha, et isik vabatahtlikult karistuse kandmisele ei ilmunud. Viru Maakohtu 03.08.2010 kohtumäärusega oli V.P kuulutatud tagaotsitavaks Viru Maakohtu 13.04.2010 määruse täitmise tagamiseks (isiklik toimik I osa lk 2-3). Kinnipidamise aktist (isiklik toimik lk 1) on näha, et V.P peeti kinni 03.03.2011 s.o kohtumääruse jõustumisest 18.05.2010 peaaegu 10 kuud hiljem. Käesoleval ajal kannab karistust varavastase kuriteo (vargused) eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 6-9) on näha, et V.P on 6 korral väärteokorras karistatud, muuhulgas 3 korral väheväärtusliku asja varguse eest. 2
(3)Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused V.P puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et V.P on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud keelatud esemete ja sigarettide omamise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi ”Õige hetk”. Samuti positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on hõivatud tööga. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 13.10.2014. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav elama eramajja aadressil xxx. Vabanemise korral on V.P võimalus tööle xxx abitöölisena. Kinnipeetava ema, Lxxx Sxxxi on nõus V.P vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Arvestades V.P poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (süsteemsed varavastased teise astme kuriteod), korduvaid karistusi (varavastaste kuritegude ilmne retsidiivsus) ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (kriminaalhooldusnõuete rikkumine, uued kuriteod katseajal) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarrikkumised), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal uued kuriteod, ta ei suutnud täita kohustust tasuda kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju, karistus pöörati täitmisele, mille ärakandmisele isik ei ilmunud vabatahtlikult ja oli kuulutatud tagaotsitavaks. Süüdimõstetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega kriminaalhooldus ei osuta V.P-le piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, lähedaste toetus (ema näol) ja tõenäoliselt ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Suured rahalised nõuded 7655,57 eurot omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu V.P temale Viru Maakohtu 04.07.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)