Obsah (7)

§ 68§ 66§ 2§ 32§ 33§ 56§ 57

Ärakiri 4-12-4975 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 9. oktoober 2012, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2012.a Haapsalu Väärteoasja number

§ 68

lg 3 alusel lugeda karistuse hulka S.T kinnipidamine 8.10.2012-09.10.2012 s.o 1 ööpäev ja ärakandmata karistuseks on rahatrahv 140 trahviühikut s.o 560 eurot. 3.

§ 66

lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi 560 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul. Esimene osamakse summas 46,30 eurot tasuda 10.novembriks 2012, järgnevad 11 osamakset summas 46,70 eurot järgnevate kuude 10.kuupäevaks. Mõistetud rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber

1. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 4-12-4975, rahatrahv. Ajatamise tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse täitmiseks kohtutäiturile, lisandub täituritasu.
2. Vabastada S.T kohtusaalis. 5.Edastada kohtuotsuse lõpposa S.T-le ja Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonda. Ärakiri 4-12-4975 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Pärnu M aakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi Väärteoprotokolli nr AB 1213280, koostatud 08.10.2012, kohaselt süüdistatakse S.T selles, et tema 08.10.2012 kell 07.40 Lääne maakonnas Ridala vallas Haapsalu-Laiküla mnt 3.8.km, liikus Haapsalu suunas, juhtis mootorsõidukit Chrysler Voyager reg nr *, juhile keelatud seisundis kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Alcotest Typ MKIII EST nr ARBK-0029, taatlemistunnistuse nr TTRC-12/
3. Rikkus liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon liiklusseaduse § 224 lg
4. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 5 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi. LS § 69 lg 5 sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõidukijuhi juhtimise isiku poolt, kell ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on S.T-le süüks arvatud väärteo toimepanemine tema poolt tõendamist leidnud. Vastavalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile tl 6 on 8.10.2012 kell 08.29 S.T allutatud joobeseisundi tuvastamisele, S.T on nõustunud alkomeetri kasutamisega ja mõõtevahendina on kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIIIEST nr ARBK0029, taatlustunnistuse nr TTRC-12/

1. Tõendusliku alkomeetri lugem 0,77 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,72 mg/l. Eelpoolkirjeldatut kinnitab ka alkomeetri väljatrükk tl
2. Tl 10 on sõiduki Chrysler reg.nr * põhiandmed liiklusregistrist ja selle kohaselt S.T juhtis talle kuuluvat mootorsõidukit. Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil oma süüd ja andis ütlusi, et eelmisel õhtul oli väike pidutsemine, tarbis viina, kella kümnest läks magama, hommikul kella kuuest tõusis. Mõtles, et on välja läinud, aga ei ole läinud. Istus hommikul rooli ja tuli välja, et näit näitas. Ei saanud aru, et selline näit oleks võinud olla. Rikkus seadust, vabanduseks ei ole eriti midagi öelda. Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist S.T poolt. Kohus leiab, et S.T pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. S.T on oma ütlustes selgitanud, et hommikul kui ta autorooli istus, mõtles, et alkohol on välja läinud, ei saanud aru, et selline näit oleks võinud olla. Kui oleks teadnud, et on purjus, ei oleks läinud kindlasti rooli. S.T ütlusi tuleb hinnata koosmõjus indikaatorvahendi näiduga, mis oli 0,72 mg/l kohta ja ka koosmõjus tõsiasjaga, et S.T tarbis eelmisel õhtul kanget alkoholi. Kohus leiab, et Ärakiri 4-12-4975 S.T ütlused tegelikult näitavad, et ta pidas võimalikuks, et ta ei ole veel seisundis, mis lubaks tal autot juhtida – ta on öelnud, et ta lootis, et alkohol on välja näinud, et ei saanud aru, et selline näit võiks olla ja oleks enda seisundit kindlasti alkomeetriga kontrollinud, kui tal see oleks olemas olnud. Eeltoodu näitab selgelt, et S.T pidas võimalikuks, et ta ei ole seisundis, mis lubaks tal autot juhtida. Samas ta siiski asus autorooli ja alkomeetrisse puhudes oli sellest näidust üllatunud. Kohus leiab, et alkomeetri näit oli sedavõrd suur, et S.T pidi ilmselgelt pidama võimalikuks, et alkoholi mõju ei ole kadunud ja ei olnud ühtki asjaolu, mille tõttu ta oleks saanud tõsikindlalt loota, et ta on auto juhtimiseks lubatud seisundis – ta ju ise ka kinnitas, et oleks soovinud oma seisundit kontrollida, kuid kuna seda teha ei saanud, siis ta tegelikult ei olnud kindel, milline tema seisund on. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et S.T on talle süüks arvatud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et S.T rikkus LS § 69 lg 5 ja pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb S.T ka karistada. Kohtuväline menetleja leidis, et S.T tuleb toimepandud teo eest karistada arestiga, sest S.T on toime pannud ühe raskeima süüteo liiklusseaduse järgi ja arvestades, et alkoholi piirmäär oli lähedane kriminaalkuriteole. Kohus ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohtadega karistuse osas. Kohus juhib tähelepanu sellele, et LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette nii rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti, kui ka juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole karistust küsides arvestanud

§ 56

lg 1 sätestatud karistuse mõistmise aluseid.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis S.T puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et S.T süü on keskmine, sest kuigi alkoholipiirmäära ületamine oli üle keskmise määra, on tegu toime pandud kaudse tahtlusega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on S.T tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut. Kohus veendus kohtuistungil, et kahetsus on siiras. Seega esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 alusel.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tl 14 on karistusregistri teatis S.T kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on S.T karistamata isik. See tähendab, et kindlasti tuleb kaaluda ka võimalust, et S.T karistada kergeima karistusliigiga, milleks on rahaline karistus, sest isik on siiani õiguskuulekalt käitunud. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. S.T on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ta oli seisundis, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus määras, mis on LS § 224 lg 2 sätestatu kohaselt ülempiiri lähedane. See tähendab, et karistuse üldpreventiivne eesmärk – see on õiguskorra tagamise huvid, on karistuse mõistmisel olulisel kohal. Kohus leiab, et liikluseeskirjad on kehtestatud kõikide liiklejate ohutuse tagamiseks ja ilmselgelt on joobes juhi poolt mootorsõiduki juhtimine olukord, mille puhul liikluses võimalikele ohtlikele olukordadele reageerimise võime väheneb ja seetõttu seab reaalsesse Ärakiri 4-12-4975 ohtu ka kaasliiklejad. Seega leiab kohus, et karistuse üldpreventiivne eesmärk on joobes juhtimise puhul olulisel kohal, kuid see ei saa olla karistuse mõistmise ainsaks aluseks. Võttes kokku kõik

§ 56

lg 1 sätestatud ja eelpool analüüsitud karistuse mõistmise alused, leiab kohus, et S.T tuleb toimepandud süüteo eest karistada rahalise karistusega. Kohus leiab, et aresti, sarnaselt vangistusega tuleb karistusena mõista vaid siis, kui on põhjendatud arvamus, et kergemate karistusliikidega, milleks käesoleva väärteo puhul on rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine, ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. S.T on karistamata isik, mis tähendab, et siiani on ta käitunud õiguskuulekalt. Kohus leiab, et kuna S.T süü on keskmine tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, isik tunnistab oma süüd ja siiralt kahetseb, on oma rikkumisest aru saanud, siis kohus leiab, et S.T tuleb toimepandud teo eest karistada rahatrahviga ja süü suurus seab karistusmääraks rahatrahvi keskmise määra, mis on 150 trahviühikut. Kohus leiab, et asjaolud, mis tingiks karistuse mõistmise alla keskmise määra - süü tunnistamine, kahetsus, isik on eelnevalt käitunud õiguskuulekalt, on tasakaalus karistuse üldpreventiivse eesmärgiga - mis tingiks karistuse mõistmise üle keskmise määra. Seega tuleb S.T karistada rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras. Tl 13 on S.T kinnipidamise protokoll. Sellest nähtub, et S.T on VTMS § 44 lg 1 alusel 08.10.2012 kell 07.40 järgmisel põhjusel kinni peetud – ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoiduda. Kohus leiab, et vääreoasja materjalidest ei tulene, et S.T oleks olnud isikuks, kes võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoiduda – S.T on täitnud politsei korraldusi, puhunud nii indikaatorvahendisse kui tõenduslikku alkomeetrisse, andnud väärteo kohta ütlused, tal on elukoht, ta on avaldanud oma kontakttelefoni. S.T kohtuistungil ütles, et asja menetlemisel kuulas politsei korraldusi, allus ja oli adekvaatne. Vastupidiseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et ei ole tõendamist leidnud, et 08.10.2012 oleks esinenud VTMS § 44 lg 1 p 4 sätestatud alust, milles kinnipidamise protokollis on viidatud, S.T kinnipidamiseks. Kohus leiab, et eelkirjeldatud rikkumist ei ole võimalik enam kõrvaldada, kuid S.T tuleb viivitamatult peale kohtuotsuse kuulutamist vabastada. VTMS § 44 lg 3 ja

§ 68

lg 2 aluse tuleb arvata karistusaja hulka S.T kinnipidamine 08.10.2012 kell 07.40-09.10.2012 kell 10.59.

§ 68

lg 2 kohaselt kahekümne naljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümme trahviühikut. Seega kohtu poolt S.T-le mõistetavast rahalisest karistusest tuleb seoses tema kinnipidamisega kantuks lugeda rahatrahv 10 trahviühikut.

§ 66

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja lõike 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. S.T avaldas kohtuistungil, et tema ülalpidamisel on kolm alaealist last, naine ei tööta täiskohaga ja ka tema enda sissetulek sõltub sellest, kuidas tööd parasjagu on, sissetulek ei ole kindla suurusega. Kohus leiab, et eelpoolkirjeldatud asjaolud on selliseks mõjuvaks põhjuseks, et määrata rahatrahvi tasumine ositi seaduses lubatud maksimumtähtaja peale, sest vastasel juhul oleks S.T raske täita oma laste ülalpidamiskohustust. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 44 lg 1 p 4, 3, 107 lg 1 p 1, 108, 109,110,111, LS §§ 69 lg 5, 224 lg 2,

§§ 56lg 1, 66 lg 2, 3, 68 lg 2.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige