1-12-9679/4

(12230107178)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Tõlk Diana Smirnova Kriminaalasi A.B süüdistuses KarS § 122 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Arika Almann Süüdistatav A.B - isikukood XXX; kodakondsuseta; elukoht: xxx; keskharidusega; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimati 16.09.2008 Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi - 9 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 596 tunni ulatuses tähtajaga 2 aastat, ÜKT tunnid on ära tehtud 12.08.2011.a. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks aastaks; tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Toomas Pilt RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A.B KarS § 122 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Kohaldades KarS § 74 sätteid, ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui A.B 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - osaleda sotsiaalabiprogrammides. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata A.B-le kriminaalhooldaja. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista A.B-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstud tasu 57,60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja 60 senti) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 112-9679 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõend CD-plaat, mis asub kriminaalasja juures (tl 44) – jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatüki
5. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS A.B ajavahemikul 2008 lõpp kuni 08.05.2012, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel on korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda oma lapseealise poja DF(s. XXX) suhtes, lüües teda kätega kõhu, selja ja õlgade piirkonda ning rihmaga tuharate ja reite piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule järjepidevalt füüsilist valu ning tervisekahjustusi, sh: 2 - Sügisel 2011, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäeval ja kella-ajal, viibides Tallinnas XXXasuvas korteris, milline kuulub NG vanematele, lükkas DF esiku põrandale maha ning lõi teda 3-4 korda rusikaga õlgade ja selja piirkonda, põhjustades oma tegevusega lapsele füüsilist valu. - 08.05.2012 kella õhtusel ajal, viibides enda elukohas Tallinnas XXX asuvas korteris, viskas DF tassiga, tabades lapse nägu ja põhjustades oma tegevusega lapsele füüsilist valu ning tervisekahjustusena muhu ja marrastuse lauba piirkonda ning marrastuse nina piirkonda. Sellega pani A.B toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o järjepideva kehalise väärkohtlemise. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus A.B süüditunnistamist KarS § 122 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning tema karistamist 1-aastase vangistusega. KarS § 74 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata, kui A.B ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatule ning lg 2 p 2,8 alusel määrata lisakohustuseks mitte avitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammides. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil A.B tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning A.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 122 järgi. Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 435 eurot. Arvestades A.B varalist seisundit annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311,
6. Kohtunik 3