lg 2 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja Asja Malahhova Menetlusalune isik P.O , isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht xxx Kinni peetud alates: 02.09.2012 kell 18.24 RESOLUTSIOON VTMS § 107 lg 1 p 1, § 108-113, § 136 lg 1, § 137 lg 1,2,3, kohus järgi OTSUSTAS: P.O süüdi tunnistada
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et xxx xxx-l mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, s.o. alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,67 mg/l, millega rikkus
Mõista P.O-le
Karistuse kandmise algus - kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. Liiklusseaduse § 127 alusel on P.O kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 10.09.2012 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 25.09.2012 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse jõustub 15-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 11.10.2012 juhul kui ükski menetluspool ei ole kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud. Süüdistus P.O-le on süüdistus esitatud ja väärteoprotokoll koostatud selle fakti kohta, et xxx kell xxx xxxx juhtis ta mootorsõidukit xxx, kui isiku ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldust mitte vähem kui 0,67 mg/l kohta. Nimetatud teoga rikkus menetlusalune isik
Isiku tegu kvalifitseeritud
Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik tunnistas end süüdi ja avaldas, et vaidlusta väärteoprotokollis esitatud faktilisi asjaolusid, kahetseb tegu. Peale menetlusaluse isiku süü omaksvõtu on talle süüksarvatud tegu kinnitust leidnud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga lk 8, millest nähtub, et 02.09.2012 kontrolliti P.O väljahingatavas õhus alkoholisisaldus, mõõtetulemus on 0,67 mg/l kohta. Menetlusaluse isiku süü omaksvõtu ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga leiab kohus tõendatuks, xxx. kilomeetril xxx juhtis P.O mootorsõidukit xxx, kui isiku ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldust mitte vähem kui 0,67 mg/l kohta.
lg 5 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seega oma teoga rikkus P.O
lg 5 nõuet.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Sanktsioon näeb ette karistamist rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus leiab, et isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi kui mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle väljahingatavas õhus on alkoholisisaldust 0,25-0,74 mg/l kohta. P.O puhul on tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,67 mg/l kohta. 2 Kohus leiab, et isik pani süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. juhtides mootorsõidukit olles varem tarvitanud alkoholi, pidi P.O võimalikuks, et mootorsõiduki juhtimisel on tema väljahingatavas õhus alkoholi, ja möönis seda, jätkates sõitu kuni peatamiseni politsei poolt. Õigusevastasust välistavaid asjaolusid KarS-u 2.peatüki 2. jao mõttes kohus tuvastanud ei ole. Kohtu meetmed Kohus leiab, et P.O tuleb süüdi tunnistada
S § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. P.O karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaiolusid kohus tuvastanud ei ole.
lg 2 süüteo puhul on tegemist üheepisoodilise väärteoga, mis on oma loomult ohudelikt, mille toimepanemisel ei ole menetlusalune isik tekitanud füüsilist ega materiaalset kahju. Samas
lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu on üks raskeimatest liiklusalatest süütegudest, mille raskus avaldub seaduseandja poolt kehtestatud sanktsioonis - rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. P.O toimepandud väärteo puhul on teo 3 raskus tunduvalt üle keskmise määra, nimelt 0,67 mg/l kohta alkoholi väljahingatavas õhus sellejuures, et
Sellest tulenevalt leiab kohus, et P.O süü on üle keskmise määra. P.O on varem kriminaalkorras karistatud isik Viru Maakohtu 20.11.2009 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ehl samutiu mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Isikul on kehtiv 3aastane katseaeg kuni 19.11.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.