4-12-4015/4

Väärteoasi nr.4-12-4015 K O H T U M Ä Ä R US 22.10.2012.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini juuresolekul vaatas avalikul kohtuistungil läbi G.A ( isikukood: xxx, , elukoht: xxx) kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanem Margus Pihl `i 09.08.2012.a. otsuse väärteoasjas nr 2302,12,010299 tühistamise nõudes. l e i d i s: Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanem Margus Pihl `i 09.08.2012.a. väärteoasjas nr 2302,12,010299 tehtud otsusega tuvastati, et 14.02.2012 kell 19:00, E. Vilde tee 53 juures, Tallinna linn, Harju maakond, osales G.A liikluses joobeseisundis jalakäijana, ületas sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas, kui lähim ülekäigurada oli lähemal kui 100 m. Antud nõude rikkumise tõttu astussõiduki Audi ette, mis talle otsa sõitis. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju RM`le. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik G.A rikkus seega Liiklusseadus § 24 lg. 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Liiklusseadus § 259 lg. 2 p.1 järgi ja Liiklusseadus § 259 lg. 2 p. 3 järgi. Menetlusalune isik on 17.07.2012 esitanud vastulause, m ille kohaselt eitab oma süüd väärteo toimepanemises. Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud Liiklusseaduse § 24 lg. 2 nõuete rikkumise. Kohtuväline menetleja leiab, et liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistajate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja muude väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohtuväline menetleja ei arvesta osaliselt vastulauses esitatut selles osas mis puudutab menetlusaluse isiku süüd liiklusõnnetuse põhjustamises kuna leiab, et esitatud väited on ümber lükatud menetleja poolt kogutud tõenditega. Menetlusalune isik ei vaidlusta asjaolu, et ta ületas sõiduteed väljaspool ülekäigurada ning seega ei saanud ta eeldada, et sõidukijuhid on kohustatud temale teed andma ning temal lasus kohustus vältida liiklusohtu. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et LS § 259 lg. 2 p. 3 kohane väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistatav liiklusseaduse alusel. Hinnates väärteoasjas kogutud materjale leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku süü liiklusseaduse § 259 lg. 2 p. 1 kohase väärteo toimepanemises ei ole usaldusväärselt tõendatud s.o olemasolevate tõenditega ei ole tõendamist leidnud menetlusaluse isiku joobeseisund. Olemasolevate tõenditega ei ole võimalik tekkinud kahtlusi kõrvaldada ja seetõttu tuleb vastavalt KrMS §7 lg 3 kõrvaldamata kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Seega tuleb menetlusaluse isiku suhtes liiklusseaduse § 259 lg. 2 p. 1 alusel alustatud väärteomenetlus lõpetada seoses väärteokoosseisu puudumisega. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 1, määras G.A `le kohtuväline menetleja karistuseks: Liiklusseaduse § 259 lg. 2 p. 3 alusel rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o. 120.00 EUR. Lõpetada väärteomenetlus V™S § 29 lg. 1 p. 1 alusel Liiklusseaduse § 259 lg. 2 p. 1 kohases väärteos. G.A esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanem Margus Pihl `i 09.08.2012.a. otsus väärteoasjas nr 2302,12,010299 tühistada. Kaebaja ei ole täielikult nõus rahalise trahviga. Esiteks, Diana Pihlas koostas 10.07.2012 väärteoprotokolli, mille kohaselt on kaebuse esitaja osalenud liikluses joobeseisundis jalakäijana. Kaebuse esitaja tahab täpsustada, kuidas politseiametnik sai tuvastada, võtmata vastavaid analüüse alkoholijoove tuvastamiseks, et kaebuse esitaja oli alkoholijoobes, isegi siis kui sündmuskohale saabus kiirabiauto, et osutada esmaabi kaebuse esitajale, mitte keegi meedikutest ei võtnud analüüse joobe tuvastamiseks. Isegi peale seda, kui kiirabi oli sündmuskohalt lahkunud ja kaebuse esitaja toimetati sündmuskohalt arestimajja, isegi seal ei tehtud midagi selleks, et tuvastada alkoholijoovet. Selgub, et politseiametnik ei olnud vajalikul tasemel, kui ta silmajärgi määratleb, et kaebuse esitaja ületades tänavat 2 liitrise suletud õllepudeli ja pooleliitrise viinapudeliga annab politseiametnikule alust arvata, et oli alkoholijoobes. Teine asjaolu, et kaebuse esitaja ületas sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas, kui lähim ülekäigurada oli lähemal kui 100 m. Kaebuse esitaja palub kohut, nõuda kohtuväliselt menetlejalt dokumendid, mis kinnitaksid mõõtmistulemusi, et kaebuse esitaja ületas teed lähemal kui 100 m. Kaebuse esitaja leiab, et vastavalt LS § 24 lg 1 järgi enne, kui hakkas ületama teed, veendus, et ületades teed enam kui 100 meetrit enne ülekäigukohta. Veendus, et ei takista liiklust ja avarii hetkel oli kaebuse esitaja mõne meetri kaugusel äärekivist ning et autojuht ei vähendanud pöördel kiirust, kuigi nägi, et jalakäija on juba peaaegu lõpetanud tee ületamise. Vastavalt V™S § 125 lg.3 kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse esitaja ei ilmunud avalikule kohtuistungile 22.10.2008.a. kell 12.00. Kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile oli kohustuslik, ilmumist takistavatest asjaoludest ei ole ta kohtule teatanud, kaebuse arutamise edasilükkamist ei ole taotlenud. Arvestades eeltoodut ja juhindudes V™S § 125 lg.3, § 193, kohus m ä ä r a s: Jätta G.A kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanem Margus Pihl 09.08.2012.a. otsuse väärteoasjas nr 2302,12,010299 tühistamise nõudes läbi vaatamata. 2 Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtu määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3