S § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Reegat Manetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: U.P, ik: xxx, xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta U.P kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema politseileitnandi Kairi Palitsa 11.09.2012 otsusele nr 2302,12,012738 U.P karistamises LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema politseileitnandi Kairi Palitsa 11.09.2012 otsus nr 2302,12,012738 U.P karistamises LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.
S § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 20.08.2012 kell 16.40 Kuusalu vallas Harju maakonnas Tallinn-Narva mnt 34. kilomeetril juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 163 +/- 5 km/h, mis ületas lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 68 km/h, millega rikkus LS § 150 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et tema sõiduk oli hiljuti remondis ning kütusesüsteemi sattus õhku, mis häiris mootori tööd. Soovitati mootorit kasutada kõrgematel pööretel, et õhk välja saada. Sõitis Tallinn-Narva mnt-le, et proovida probleemist lahti saada. Rikkumist ei vaidle, kahetseb. Juhistaaž on üle kaheksa aasta, kunagi nooruses on olnud rikkumisi, kuid pärast pere loomist on liikluses olnud korrektne. Hetkel on ainuke pere toitja, abikaasa on kodune. Peres on kaks last, üks on 3 kuune ja teine 1 aasta ja 8 kuud. Vanem laps on tihti haige. Ise töötab keevitajana, kuhu saaks tööle sõita ka bussiga, kuid on ka avariivalves ning peab kohale jõudma tunni jooksul. Töö kõrvalt õpib ning kuna kogu aeg ei saa koolis olla töö tõttu, siis on vajalik säilitada töökoht ja sõita autoga kohale. Juhtimisõiguseta kaotaks ilmselt töö ega saaks maksta trahvi. Luges liiklusseadusest, et kui juhtimisõiguse äravõtmine määratakse trahvi määramata, siis ei ole juhtimisõiguse äravõtmise alammäära, kui aga määratakse rahatrahv, siis on alammääraks 6 kuud. Selline asjaolu jääb kaebuse esitajale arusaamatuks, miks kahe karistuse määramisel on karistused rangemad kui ühe karistuse määramisel. Kaebuse esitaja palub kontrollida määratud karistuse vastavust seadusele ja kergendada karistust. Samuti palub tühistada üks karistustest, vähendades karistust, kuivõrd tegemist on üle aastate esmakordse rikkumisega. Eelkõige kannatab lubamatu käitumise tõttu tema perekond. Saaks võtta puhkuse töölt, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde ja selgitas, et õhu sattumine küttesüsteemi ilmnes pärast remonti, tšekki ei olnud, et minna remonditöökotta tagasi ja nõuda vea kõrvaldamist. Remondimehed soovitasid kõrgematel pööretel sõita, kohapeal proovimine ei aidanud. Hooldus on väga kallis. Ei olnud teist võimalust, sõitis linnast välja, kiiruse ületamine oli väga lühiajaline, teel oli ka teisi sõidukeid. Enam nii ei tee, soovib, et juhtimisõigus jääks alles. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud ohtliku väärteo. Karistus on määratud õiglane ja proportsionaalne. On üldteada, et esmaspäeva õhtul enne kella 5 on sel teel tihe liiklus. Ka teistes sõidukites võivad olla lapsed. Kaebuse esitaja on esitanud tõendid selle kohta, et tal on kaks last ja nende eest hoolitsemiseks ja tööl käimiseks on vajalik juhtimisõigus. Üldkasutatav maantee ei ole koht 2 kus testida mittekorras sõidukit. Teistel liiklejatel on õigus eeldada, et sõidetakse mõistliku kiirusega. Kaebuse esitaja on ka varem samalaadseid väärtegusid toime pannud, küll on kiiruse ületamised olnud väiksemad. Kaebuse esitaja seadis ohtu enda ja kaasliiklejate elu ja tervise. Kui isikul on vajalik juhtimisõigus, siis peab ta käituma hoolikalt, et ei rikuks liiklusnõudeid ja teda ei karistataks. Kui isik võtab vastu niivõrd väärad otsused, pannes toime ohtliku väärteo, siis tuleb selline isik liiklusest kõrvaldada, et teistel isikutel oleks vähemalt sel ajal ohutum liigelda. Lisakaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni alammääras ja lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks põhjendamatu. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja selle lisadega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 227 lg 4 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja LS § 227 lõikes 4 sätestatud süüteo toimepanemise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuust kuni 12 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 200 trahviühiku, so 800 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammääras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et LS § 227 lg 4 sätestatud rikkumise alammäära ületamise osas ei ole kaebuse esitanud isiku süü suur. Samas peab kohus oluliseks, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60 km/h LS § 227 lg 3 mõttes võib karistusena rahatrahvi määrata kuni 200 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Seega on kohtuväline menetleja määranud põhikaristuse sisuliselt LS § 227 lg 3 ettenähtud karistuse ülemmääras, kuigi menetlusaluse isiku süü on suurem kui LS § 227 lg 3 sätestatud rikkumise ülemmäär, mistõttu saanuks sellist karistust määrata kergema väärteo toimepanemise eest. Seega eeldanuks süü suurus rangemat põhikaristust, mis ületanuks LS § 227 lg 3 sätestatud karistuse ülemmäära. Arvestades seega süü suurust leiab kohus, et määratud põhikaristus on süü suurust arvestades isegi leebe, kuid kohus ei saa kaebemenetluses menetlusaluse isiku olukorda raskendada. Kohtuväline menetleja on märkinud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamise, kuid kohus leiab, et süü tunnistamist ei saa arvestada karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd KarS § 57 lg 1 p 3 ei näe taolist kergendavat asjaolu ette. Karistust kergendava asjaoluna oleks arvestatav süü ülestunnistamisele ilmumine, kuid antud juhul peeti kaebuse esitaja teo toimepanemiselt kinni. Samas on kaebuse esitaja avaldanud kahetsust, mida võib karistust kergendava asjaoluna arvestada ning seetõttu tuleb asuda seisukohale, et määratud põhikaristus on määratud KarS § 56 lg 1 sätete kohaselt. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis on lisakaristus kohaldatud sanktsiooni alammääras ning kohus asub seisukohale, et kui isiku käitumises tuvastatakse juba LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo koosseis, siis on selline juht liikluses teadlikult ja tahtlikult ohtlik ning selline juht tuleb kas põhi- või lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem karistatud väärtegude toimepanemise eest ning kahel viimasel korral samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja lubatud suurimat sõidukiirust ületanud teadlikult ja 3 tahtlikult ning eesmärgiga saada küttesüsteemist välja sinna sattunud õhk, mis takistas mootori korrapärast tööd. Seega läks kaebuse esitaja asulavälisele ja tiheda liiklusega teele sisuliselt oma sõiduki küttesüsteemi parandama, soovides sellega hoida kokku remondiraha, teadmata seejuures kuidas küttesüsteemi rike võib mõjutada sõiduki liikumisomadusi suurel kiirusel. Seega rikkus kaebuse esitaja tahtlikult ohtlikul viisil nii LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, kui ka teadlikult LS § 33 lg 2 p 2 nõudeid, mis kohustab enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles. Kaebuse esitaja läks teadlikult sõitma sõidukiga, mis ei olnud korras ja läks seda oma teadmiste piires teel korda saama. Kohus leiab, et taoline käitumine on veelgi ohtlikum. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitajat kahel korral karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega ning lisakaristus on jäetud kohaldamata, kuigi eelnenud väärtegude toimepanemise eest oli juhtimisõiguse äravõtmine ette nähtud nii põhi- kui ka lisakaristusena. Kaebuse esitaja käitumisest nähtub, et varasemad tasutud rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut liikluses mõistlikult ülal pidama. Seega varasemad rahatrahvid oodatud tulemust ei saavutanud ega sundinud menetlusalust isikut hoiduma uue ja veelgi ohtlikuma väärteo toimepanemisest. Sellest tulenevalt on pelgalt rahaline mõjutamine ennast ammendanud ja kohaldada tuleb ka teiseliigilisi seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid. Menetlusaluse isiku ohtliku väärteo toimepanemine näitab menetlusaluse isiku äärmiselt üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja liikluskorraldusse üldse. Kohus leiab, et taolises ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamise puhul tuleb ohtlikult käituv juht pikemaks ajaks liiklusest kõrvaldada, tagamaks teiste liiklejate ohutuse vähemalt selleks ajaks kui ohtlik juht on liiklusest kõrvaldatud. Mis puudutab kaebuse esitanud isiku süü iseloomu ja suurust, olnuks lisakaristuse kohaldamine ka pikemaks ajaks põhjendatud. Kaebuses ja kohtuistungil on kohtule selgitatud, et juhtimisõigus on vajalik töökohal sissetulekute saamiseks, õppimiseks koolis, mis asub väljaspool kaebuse esitaja alalise elukoha piirkonda ja pere ülalpidamiseks ja väikeste laste eest hoolitsemiseks. Selliste asjaolude esinemise kohta esitati kohtule ka kirjalikud tõendid. Samas nähtub kohtule esitatud tõenditest, et esile toodud asjaolud on olnud kaebuse esitajal juba pikemat aega ja need asjaolud ei tekkinud kaebuse esitajal pärast vaidlustatud otsuse koostamist, vaid esinesid ka kaebuse esitajale inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusnõuete tundmine ning temale juhtimisõiguse andmine peaks näitama seda, et isik on vajalikud teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest ning karistusandmete kohaselt on menetlusalusel isikul vastav kogemus olemas. Seejuures peaks kaebuse esitaja olema teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva selleks, et tema ja tema lähedaste olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks ning see tagaks nii töötamise kui ka õppimise ning pere eest hoolitsemise soovitud viisil. Seega sõltub kaebuse esitaja ja tema lähedaste heaolu kaebuse esitaja käitumisest, sh ka käitumisest liikluses ning teadlikult tehtud valikutest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt seadis kaebuse esitaja ohtlikku liiklusalast väärtegu toime pannes ohtu mitte ainult iseenda vaid ka teised liiklejad ja nende vara, mis kohtu arvates näitab kaebuse esitaja ükskõiksust liiklusohutusse, mille järgimine on juhile kohustuslik. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Märt Toming Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.