järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Aleksandr Tšitšerov Süüdistatav B.P isikukood: XXX; kodakondsus: Ukraina; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht: KP OÜ; elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 22.12.2009.a Harju Maakohtu poolt
1 ja
lg.1 järgi mõisteti karistuseks
1 alusel 4 kuud vangistust, mis
alusel jäeti täielikult täitmisele pööramata, kui B.P ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Alates 23.05.2013.a kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.P
järgi ning karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.
1 ja lg. 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui B.P ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks
lg 1 alusel sätestatud kontrollnõudeid.
lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
1 p. 1 alusel kohaldada B.P juhtimisõiguse äravõtmist 2 (kaheks) kuuks. suhtes lisakaristusena B.P allutada katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 27.08.2013.a. B.P suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista B.P-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p 3; § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna joobeseisundi tuvastamise kulud summas 38,00 (kolmkümmend kaheksa) eurot, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “ B.P, kriminaalasi 1 – 13 – 7221, joobeseisundi tuvastamise kulud“. Välja mõista B.P-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 5; § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 (kaheksakümmend) euro senti ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,45 € (nelikümmend viis) euro senti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tuleb tasuda igakuiselt 5 (viis) eurot ning 12 kuul 10 (kümme) eurot ja 25 (kakskümmend viis) euro senti Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “ B.P, kriminaalasi 1 – 13 – 7221, õigusabikulud, koopiakulud“. 2 Välja mõista B.P-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p 9; § 179 lg. 1 p 2 alusel sundraha 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “B.P , kriminaalasi 1 – 13 – 7221, sundraha“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU B.P on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema 03.05.2013.a kell 21.53 juhtis mootorsõidukit Volvo S80, reg. nr. XXX Harjumaal Tallinnas, Vilde tee 92 maja juures, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr.1362T kohaselt uuritaval B.P on uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus 3,32mg/g, +/-0,06mg/g (lõplik tulemus 3,26 mg/g)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1/Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega B.P pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
MS § 245 alusel 14.08.2013.a süüdistatav B.P , kaitsja Madis Mahlapuu ning prokuröri abi Aleksandr Tšitšerov sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 6 kuud, mida
1, 3 alusel jätta tingimisi täielikult 3 täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib
1 p. 1-6 sätestatud käitumiskontrollinõudeid. Lisakaristusena palub prokuröri abi
1 p. 1 alusel B.P-lt võtta ära juhtimisõigus kaheks kuuks. Süüdistatav B.P tunnistas kohtuistungil end temale
Süüdistatav B.P selgitas, et 14.08.2013.a sõlmisid prokuröri abi Aleksandr Tšitšerov, (B.P ) ja tema kaitsja Madis Mahlapuu kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi Aleksandr Tšitšerov selgitas samuti, et ta jääb 14.08.2013.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde B.P-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava B.P poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava B.P käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava B.P `i selgituse, prokuröri abi ning B.P kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav B.P on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb B.P temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab B.P süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg. 1 p. 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et B.P esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et B.P-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude (s.o kaitsjatasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu ning sundraha) osas KrMS § 180 lg. 3 sätteid, s.t. määrata B.P-lt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. 4 Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1; 175 lg. 1 p. 3, 4, 5, 9; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.