4-13-3241 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.august 2013, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-13-3241 Kohtukoosseis Julia Kat

§ 221

lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 12.06.2013 otsus Kaebuse esitaja K.Z (ik: xxx) RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 12.06.2013 otsus väärteoasjas nr 4-13-3241 jätta muutmata.
2. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseinik Tanel Lips on 26.04.2013 koostatud väärteoprotokolli nr AB1338045 selle kohta, et 26.04.2013 kella 13:45 ajal Pärnu linnas Papiniidu tn 5 juhtis K.Z mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti, juhtides mootorsõidukit, alustas ta Papiniidu tänava ja Liiva tee ristmiku ületamist foori keelava kollase tulega. Väärteoprotokolli kohaselt pani menetlusalune isik sellega toime LS §

§ 221lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

1

1. Leides, et menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja vastavalt V™S §-le 71 Pärnu Maakohtule arutamiseks. Maakohtu otsus
2. 12.06.2013 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-13-3241 mõistis Pärnu Maakohus K.Z-i süüdi LS §

§ 221lg 1 järgi ning kohaldades Kar

S § 63 lg-t 1 karistas teda 20 päeva pikkuse arestiga. Kohtuotsusega kohustati K.Z ilmuma

1. juulil 2013 kell 10:00 aresti kohaldamiseks Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu kambrisse aadressil Pikk 18, Pärnu. Kohtuotsuse motiivides karistuse mõistmise osas märkis maakohus, et kohus ei tuvastanud K.Z-i käitumises karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus K.Z-i kahetsust. Kohus võttis arvesse, et K.Z on alates
2. aastast karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest kokku 21 korda. Teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Korduvalt on teda analoogsete rikkumiste eest karistatud arestiga – viimati 02.11.2012 15 ööpäeva pikkuse arestiga. Samuti on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist. K.Z palus maakohtult karistusena kohaldada rahatrahvi, sest vastasel juhul kaotaks ta töökoha. Kohus märkis, et nagu selgus tema enda ütlustest, oli tal töökoht olemas juba enne 26.04.2013, seega töökoha olemasolu ei ole pannud teda väärtegude toimepanemisest hoiduma. Kohus leidis, et K.Z-ile tuleb karistusena kohaldada aresti ning seda 20 ööpäeva ulatuses. Kohtu hinnangul kergem karistus – rahatrahv – ei kanna karistuse eesmärki. K.Z on varem korduvalt karistatud analoogsete rikkumiste eest, kuid ei rahatrahv, arest ega juhtimisõiguse peatamine ei ole pannud teda hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Apellatsioon
3. Pärnu Maakohtu 12.06.2013 otsuse peale esitas apellatsiooni K.Z, kes vaidlustab kohtuotsust karistuse osas, taotledes kohaldada talle aresti asemel karistuseks rahatrahvi või üldkasulikku tööd. Apellant leiab, et maakohtu otsus on vääralt tehtud, kuna ei võetud arvesse, et K.Z käib ametlikult tööl.
4. Vastavalt V™S § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Ringkonnakohtule saadetud kirjalikus seisukohas palus kohtuväline menetleja jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ühtlasi teatas kohtuväline menetleja, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu lahendab ringkonnakohus esitatud kaebuse vastavalt V™S § 145 lg-le 1 kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. K.Z vaidlustab oma apellatsioonis maakohtu otsust karistuse liigi osas, taotledes talle mõistetud aresti asendamist rahatrahviga või üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Seoses apellandi taotlusega aresti asendamiseks üldkasuliku tööga peab ringkonnakohus vajalikuks esmalt märkida järgmist. Pärnu Maakohtu 16.10.2012 kohtuistungi protokollist (tlk 23-24) nähtuvalt ei ole K.Z esitanud maakohtule mingeid taotlusi temale üldkasuliku töö kohaldamise osas, selle taotluse esitas ta alles ringkonnakohtule. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kuigi seadus ei keela kohtuotsuse vaidlustamisel taotleda aresti asendamist üldkasuliku tööga, tuleb niisugust taotlust esitades selgelt ja veenvalt põhjendada, miks ei esitatud sellist taotlust mitte 2 kohtuotsuse teinud esimese astme kohtule vaid alles ringkonnakohtule. Esitades aga käesoleval juhul niisugustel asjaoludel ringkonnakohtule täiesti uue taotluse, mille rahuldamine tooks seejuures kaasa esimese astme kohtu otsuse tühistamise karistuse osas, ei ole apellant esitanud mingeidki põhjendusi selle kohta, miks niisugust taotlust ei esitatud juba esimese astme kohtule ja milles seisneb antud juhul maakohtu otsuse, milles kohus vastava taotluse puudumisel menetlusaluse isiku suhtes üldkasulikku tööd ei kohaldanud, ebaseaduslikkus.
6. Apellandi poolt esitatud taotluse - talle mõistetud aresti asendamist rahatrahviga või üldkasuliku tööga - sisust tulenevalt märgib aga ringkonnakohus järgmist. Maakohus on K.Z-ile karistuse mõistmisel õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust raskendavate asjaolude puudumise KarS § 58 järgi ja arvestanud karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 kohaselt menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. K.Z on liiklusrikkumiste eest varem korduvalt väärteokorras karistatud rahatrahvidega ja samuti ka arestidega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Lisaks on teda karistatud ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades K.Z-i õigusrikkumiste korduvust ja ka seda, et varasemad karistused ei ole tema puhul oma eesmärki täitnud, on põhjendatud K.Z-i suhtes raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine. Arvesse võttes aga asjaolu, et K.Z on väärtegude toimepanemist jätkanud vaatamata talle varem karistuseks kohaldatud arestidele, on põhjendatud talle aresti kohaldamine sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemas määras, s.o 20 päeva. Seoses apellandi väitega, et kohus ei võtnud arvesse, et ta käib ametlikult tööl, märgib aga ringkonnakohus, et apellandi niisugune väide ei vasta tõele. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus on võtnud seisukoha K.Z-i taotluse – kohaldada talle karistuseks rahatrahvi, sest vastasel juhul kaotaks ta töökoha – suhtes. Maakohus on leidnud, et kuivõrd K.Z-i enda ütluste kohaselt oli tal töökoht olemas juba enne 26.04.2013, siis seega töökoha olemasolu ei ole pannud teda väärtegude toimepanemisest hoiduma. Seepärast leidis kohus õigustatult, et kergem karistus – rahatrahv – ei kanna K.Z-i puhul karistuse eesmärki, mistõttu tuleb talle karistusena kohaldada aresti ning seda 20 ööpäeva ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et karistuse mõistmisel lähtub kohus vajadusest mõjutada isikut edaspidi õiguserikkumistest hoiduma. Olukorras, kui arestkaristusest kergemaliigilisem karistus seda eesmärki ei täida, ei ole võimalik seda kohaldada. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus K.Z-ile mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, K.Z-ile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks.
7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes V™S § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud Pärnu Maakohtu 12.06.2013 kohtuotsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Sten Lind 3 4