4-13-2210/7

4 – 13-2210 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-2210 Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk Ines Üprus Väärteoasi V.V väärteoasi LS § 227 lg.4 järgi Väärteoprotokoll AB 1346153 11.04.2013.a. Menetlusalune isik V.V isikukood XXX, elukoht XXX ,töökoht- NE As. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Asja läbivaatamise aeg ja koht
2. mail 2013.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor , menetlusalune isik RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning V™S §-dest 83 p 2 , § 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.V LS § 227 lg.4 järgi ning mõista karistuseks arest 15( viisteist) päeva. V.V-le mõistetud arest kokku 15(viisteist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna Arestmajas, Rahumäe tee 6 Tallinn ning arest peab olema ärakantud hiljemalt
3. septembriks 2013.a. KarS § 50 lg.1 p.2 , LS § 227 lg.5 p.3 alusel lisakaristusena võtta V.V-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 6(kuueks) kuuks. LS § 127 alusel peab V.V 5 tööpäeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist oma juhiloa loovutama Maanteeametile. 1 Aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada V.V suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav
4. juunil 2013.a. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik Marilin Vaarik poolt 11.04.2013.a on koostatud väärteoprotokoll AB1346153 selle kohta, et V.V juhtis 11.04.2013.a kella 22:52 ajal Harju maakonnas, Rae vallas, Tallinn – Tartu – Võru –Luhamaa 11-ndal kilomeetril, liikudes Tartu suunas, mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX kiirusega 158 +/- 5 km/h, lubatud 90 km/h, ületades mitte vähem kui 63 km/h. Kirjeldatud tegevusega rikkus V.V liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi. V.V tunnistas ennast kohtuistungil süüdi ning selgitas, et võttis isa auto, tee oli hea, oli teel üksi ja ei tajunud seda kiirust kuna oli hea sirge tee ning ka auto oli hea. Palub alles jätta juhtimisõigus, sai tööle Nanso Eesti AS mehhaanikuna ning määrata karistuseks arest, mida võimalusel kanda puhkuse ajal. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on V.V toime pannud ühe raskeima liiklusaluse väärteorikkumise. 158 km/h liikudes ei pannud ta ohtu mitte ainult iseennast, vaid ka kaasliiklejad. Ta möödus kõrvalrajal liikuvatest sõidukitest. Karistusregistri väljatrükilt nähtub, et juhtimisõiguse omastas ta 2012.a ning tema kogemused juhina on vähesed. Liikluskasvatuse eesmärk on kasvatada teistega arvestavaid juhte. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab turvalisust. Juhi kohustus on järgida liiklusreegleid. Isiku käitumine on toime pandud tahtlikult. Ei ole usutav, et liikudes taolise kiirusega juht ei tunneta sõidukiirust. Taolist rikkumist ei ole võimalik toime panna hooletusest. Teda on varasemalt karistatud kiiruseületamise eest lg.2 järgi. See varasem karistus ei suutnud teda panna liikluses käituma seadusekuulekalt. Kohtuväline menetleja taotles karistamist arestiga sanktsiooni keskmises määras, ei ole vastu, kui kohus asendab selle üldkasuliku tööga ning LS § 225 lg 5 p 3 alusel võtta lisakaristusena juhtimisõigus 6 kuuks. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale leidis, et V.V süü liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 11.04.2013.a on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - menetlusaluse isiku 15.04.2013.a avaldusega ja kohtuistungil 07.05.2013.a antud ütlustega, milles tunnistab enda süüd sõidukiiruse ületamisel. liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusteenistuse liiklus2 - politseinik Toomas Korenev teostas riikliku järelevalve korras 11.04.2013.a kell 22:52 V.V poolt juhitud mootorsõiduki BMW 530D registreerimismärgiga XXX liikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseadet Stalker DSR 2X nr DP009636 KC031317 KR009154 (taatlemistunnistus TTRSS12/00150, 26.09.2012.a). Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 158 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 5 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 63 km/h. Juht on nimetatud protokolliga tutvunud ja seda oma allkirjaga kinnitanud. maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et V.V on seisuga 16.04.2013.a kehtiv juhiluba. Juhtimisõigus on talle omistatud 04.04.2011.a. menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on osaliselt täidetud. Kohtu seisukoht Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – V.V-le inkrimineeritud väärtegu liiklusseadus § 227 lg 4 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 11.04.2013.a juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 63 km/h. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Nähtuvalt 11.04.2013.a kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist, ületas V.V lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 63 km/h. Kiiruse ületamist on menetlusalune isik ise ka kinnitanud. Kohustus kohandada oma sõidukiirus vastavalt kehtivatele kiiruspiirangutele on juhi üks esmastest kohustustest ja selle põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud väärtegu. Seega pani V.V kiiruse ületamise liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi toime otsese tahtlusega. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud V.V käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna märgib kohus kahetsust. Karistusregistri andmetel on V.V varasemalt karistatud kiiruse ületamise eest liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi ning jätkab väärtegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on V.V varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Maateeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on V.V-le juhtimisõigus omistatud 04.04.2011.a ning 3 karistusregistri andmetel on isikul juba 4 kehtivat liiklusalast väärteokaristust. Seega ei ole V.V hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ning jätkab liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et V.V on karistatud rahatrahvidega, millest osa on tasumata ning V.V avaldust, mille kohaselt tal puuduvad materiaalsed võimalused rahatrahvi tasumiseks, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Rahatrahv on end kohtu hinnangul karistusliigina ammendanud. Aresti kohaldamine on vajalik ka selleks, et veenda isikut vajaduses liikluses õiguskuulekalt käituda. Samuti on menetlusalune isik kohtuistungil avaldanud, et aresti asendamine üldkasuliku töö tundidega ei ole otstarbekas. Arvestades eeltoodut on põhjendatud V.V karistamine sanktsiooni keskmises määras arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, ta ilmus kohtusse väärteoasja arutamisele, s.t ei ole hoidnud väärteomenetlusest kõrvale, peab kohus põhjendatuks aresti ärakandmiseks tähtaja, kuni 01.09.2013.a, määramist. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis juhul, kui isiku käitumises tuvastatakse juba liiklusseaduse § 227 lg 4 ettenähtud väärteo koosseis, siis on selline juht liikluses teadlikult ja tahtlikult ohtlik ning selline juht tuleb kas põhi- või lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem karistatud väärtegude toimepanemise eest neljal korral ning karistusandmetest nähtuvalt vaid liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest. Määratud rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut seadusekuulekalt käituma. Menetlusaluse isiku kehtivate karistusandmete taustal ja veelgi ohtlikuma samalaadse väärteo toimepanemine näitab menetlusaluse isiku üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja liikluskorraldusse üldse. Juhtimisõiguse saanud isikuna peab V.V olema teadlik liikluseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi menetlusalune isik vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võidakse võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Lisakaristuse määra valikul peab kohus vajalikuks arvestada ka seda, et V.V-lt ei ole varem sarnase väärteo toimepanemise eest lisakaristusena juhtimisõigust ära võetud. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus võimalikuks mõista lisakaristus miinimummääras so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Leili Raedla Kohtunik 4