KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.mail 2013.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-6909 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Kohtuistungi sekretär Moonika Rubizova Kohtuasi T.L (isikukood XXX, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht: XXX, töökoht OÜ T ) väärteoasi Ühistranspordiseadus § 542 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor Pavel Pantšenko 07.12.2012.a. üldmenetluse otsus nr. 12048791 Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja Ülle Aliorg RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 126 lg 2, § 192, § 193, kohus m ä ä r a s: Jätta T.L-i taotlus kaebuse kirjalikus menetluses läbivaatamiseks rahuldamata. Jätta T.L-i kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor Pavel Pantšenko 07.12.2012.a. üldmenetluse otsusele nr. 12048791 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates määruse tegemisest. Määruse peale võib menetlusväline isik esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtu määrusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud T.L esitas 27.12.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor Pavel Pantšenko 07.12.2012.a. üldmenetluse otsus nr.
- Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat Ühistranspordiseadus § 542 lg 1 järgi 22 trahviühiku, s.o. 88 euro suuruse rahatrahviga. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotleb kaebaja karistuse kergendamist ning rahalise karistuse ajatamist 8 kuu peale. Harju Maakohus jättis 09.01.2013.a. kohtumäärusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 27.02.2013.a. võttis kohus kaebuse menetlusse ja määras kohtuistungi ajaks 28.03.2013.a. algusega kell 10:
- Kohus edastas kohtukutsed kaebuse esitajale T.L-ile ning kohtuvälisele menetlejale Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile. 28.03.2013.a. kohtuistungile ilmusid kaebuse esitaja T.L ja kohtuvälise menetleja esindaja Ülle Aliorg. Kohtuistungil kaebuse esitaja taotles istungi edasi lükkamist, kuna soovis üle kuulata Aivo Alvistet, kes oli väärteoprotokolli koostaja. Sellest tulenevalt määras kohus asja arutamise edasi lükata ja kutsuda järgmisele kohtuistungile väärteoprotokolli koostaja Aivo Alviste. Kohtuistung lükati edasi 22.05.2013.a. kell 10:
- Kohus saatis väärteoprotokolli koostajale kohtukutse ilmumiseks 22.05.2013.a. ning kaebaja oli teadlik, et järgmine kohtuistung toimub 22.05.2013.a. 14.05.2013.a. on kaebaja saatnud taotluse, et soovib väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses, kuna edasilükkamatud tööülesanded välismaal ning südamehaige ema hooldamine ei võimalda tal osaleda 22.05.2013.a. kell 10:00 toimuval kohtuistungil. Kohtuvälise menetleja esindaja palus 22.05.2013.a. kohtuistungil jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse esitaja ei ilmunud kohtuistungile ning kaebajal ei ole mõjuvat põhjust kohtuistungile mitteilmumiseks. Kohtumääruse põhjendused V™S § 122 kohaselt kohtumenetluse pooled kutsutakse istungile kutsega, järgides V™S §-de 40 ja 41 sätteid. V™S § 41 lg 8 sätestab, et kohalviibivatele menetlusosalistele kohtuvälise menetleja ametniku või kohtuniku etteloetud teated võrdsustatakse kutse andmisega allkirja vastu, kui menetlusdokumenti tehakse märge. Kuivõrd kaebaja vaidlustas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti üldmenetluse otsuse sisuliselt, leidis kohus 27.02.2013.a. oma määruses, et kaebuse lahendamiseks on vaja korraldada kohtuistung ning määras asja arutamise 28.03.2013.a. 28.03.2013.a. toimus väärteoasja lahendamiseks kohtuistung, kohtuistungil palus kaebaja kohtuistungi edasi lükkamist, kuna soovis üle kuulata väärteoprotokolli koostanud isikut, kohus lükkas kohtuistungi edasi ning kaebaja oli teadlik järgmisest istungi toimumise ajast. 28.03.2013.a. kohtuistungi protokollist nähtub, et kaebaja viibis kohtuistungil ning seega oli teadlik 22.05.2013.a. toimunud kohtuistungist. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei saa ilmuda väljakuulutatud kohtuistungile, kuhu taotles ka väärteoprotokolli koostanud isiku ülekuulamist ning taotleb asja lahendamist kirjalikus menetluses, ei muuda kohtu seisukohta uurida tõendeid vahetult kohtuistungil. Tulenevalt eeltoodust ei ole T.L taotlus kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses ja ilma tema osavõtuta põhjendatud ja seetõttu ei kuulu taotlus rahuldamisele, kuivõrd selleks puudub ka seaduslik alus. 2 Vastavalt V™S § 126 lg 2 kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi ta oli teadlik kohtuistungist ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt V™S §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse esitaja ei ilmunud kohtuistungile 22.05.2013.a. kell 10.
- Ilmumist takistava asjaoluna on kaebaja väitnud edasilükkamatud tööülesanded välismaal ja südamehaige ema hooldamise. Kohus leiab, et kohtuistungi määramisel sobis kaebajale kohtuistungi aeg, samuti südamehaige ema hooldamine ning töölähetuse kohta välismaal ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit. Istungist mitte osavõtu põhjendused on puhtalt suusõnalised. Kohus asub seisukohale, et kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamine on isiku vaba valik, siis peab kaebaja ka arvestama kaebuse esitamisega kaasnevate tagajärgedega, nt. kohtuistungile ilmumisega. Kohtu hinnangul ei näidanud kaebaja üles vajalikku hoolsust kindlustamaks oma kohalolek kohtuistungil, mis tähendab, et T.L oleks pidanud ise olema hoolsam ja korraldama oma elu selliselt, et jõuda 22.05.2013.a. toimuvale kohtuistungile. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud T.L-i kaebuse kohtulik uurimine ilma tema osavõtuta, kaebuse arutamise edasilükkamine ning kooskõlas V™S § 126 lg 2 jätab kohus T.L kaebuse läbi vaatamata. Margot Mikler Kohtunik 3