1-11-9582/25

1-11-9582 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-11-9582 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Kaitsja Vladimir Sadekov Kohtuasi Vangla esitatud materjalid G.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.G (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 04.09.2013.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON

1. Vabastada G.G karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada G.G järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2. Kohaldada G.G suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 2 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammis. G.G vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks . Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja G.G-le Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 10.07.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 24.10.2011.a kohtuotsusega tunnistati G.G süüdi KarS § 263 p 1,4 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 ja § 68 lg 1 alusel 3 aasta ja 4kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 19.04.2011.a ja lõpp on 19.08.2014.a. G.G kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et G.G on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Vangistuse ajal läbis kinnipeetav A1 ja A2 taseme riigikeele kursused. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglast vabanemisel on kinnipeetaval võimalus elama asuda aadressil XXX ning ema on valmis poega peale vabanemist majanduslikult toetama. Vangla toetab G.G tingimisi ennetähtaegset vabanemist. G.G kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on emaga head ja toetavad suhted. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval olemas elukoht aadressil XXX, töökoht puudub. G.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Annika Vanatoa edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuratuur toetab G.G ennetähtaegset vabanemist. Ta on küll korduvalt karistatud, kuid arvestades karistusaja lõppu (enamus karistusest on kantud) ning asjaolu, et ta on olemas toetav võrgustik ( ema) ning on olemas elupaik, kuhu minna. Materjalidest ilmneb, et ta tunnistab oma probleemi alkoholi ja on olnud motiveeritud muutuma ja sellega tegelema. Kaitsja taotleb kohtuistungil G.G vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kõik tingimused vabastamiseks on täidetud. 3 Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud G.G ja kaitsja arvamuse, leiab, et G.G võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. G.G on kriminaalkorras karistatud neljal korral, praegust karistust kannab avaliku korra raske rikkumise ning liitkaristusena röövimise, varguse ja valeütluste andmise eest. Kuna esitatud materjalide kohaselt pani G.G viimase kuriteo toime alkoholijoobes, arvestab kohus vangla materjalides märgitut, mille kohaselt saab kinnipeetav aru, et alkoholijoove vähendab kriitika- ja tegude tagajärgede hindamise võimet, empaatiat ning suurendab agressiivsust, kinnipeetav on motiveeritud muutuma ja soovib osaleda sotsiaalprogrammides. Ka kohtuistungil tunnistas G.G probleeme alkoholig ja avaldas soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul on positiivne, kui isik on mõistnud probleemi tõsidust ning väljendanud tahet sellest vabanemiseks, kuna sellega väheneb ka risk uute süütegude sooritamisel. Probleemi tunnistamine ja sellega tegelemine annab aluse väitmiseks, et G.G on vangistuse ajal hakanud järele mõtlema kuritegude toimepanemise asjaolude üle ning teinud enda õigusvastasest käitumisest tõsiseltvõetavad järeldused. Kohus arvestab, et käesolevaks ajaks on G.G kandmata karistus vähem kui aasta vangistust ning G.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas G.G-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. G.G püüdlusi jätkata oma edaspidist elu õiguskuulekalt näitab ka kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas, samuti tema osalus riigikeele õppes. Pärast vabanemist on G.G olemas ka kindel elukoht, samuti ema igakülgne toetus, mis aitavad samuti kaasa G.G edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. G.G ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti Vangla, märkides, et G.G tunnistab muutuste vajalikkust. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtunik