Toimik nr 1-12-8065 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.september 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-8065 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.O tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 06.09.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu R.O , isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta R.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.08.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 13.02.2013 otsusega tunnistati R.O süüdi KarS § 121 järgi ningKrMS § 238 lg 2, KarS § 65, § 64 alusel mõisteti karistuseks 9 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse algus 13.02.2013 ja lõpp 09.12.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.08.
- Kinnipidamisasutusest R.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 7 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kehtivad. Vabaduses elas kinnipeetav koos emaga aadressil xxx, kus elavad ka kaks venda ja kasuisa. Vabanemise korral soovib elama asuda samale aadressile. Omab põhiharidust, järkas õpinguid xxx, kuid arvati kooli nimekirjast välja. On töötanud mitteametlikult juhutöödel. Kindel töökoht puudub. Vangistuses omandab puidupingitöö eriala, on läbinud B- ja T-kategooria kursused. Isikul on alkoholiprobleemid. On läbinud sotsiaalprogrammid xx ja xxx. Isik on 9 korda kriminaalkorras karistatud. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Tal on soosiv käitumine kuritegelikkuse suunas. Uue kuriteo pani toime vangistuses. Reaalset vangistust kannab 1
(3)kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vangla ei toeta R.O ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on R.O vabanemisjärgselt võmalik asuda elama ema juurde, kus elavad ka kasuisa ja 2 venda. Ema on teda nõus esialgu ülal pidama kuni R.O tööle asumiseni. Ema ka kasuisa on arvamusel, et R.O peaks vangistuse kandma lõpuni. Kinnipeetavat on 9 korda kriminaalkorras karistatud. R.O soovib enda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult ei toeta R.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et R.O tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 9 korda kriminaalkorras karistatud, korduvalt kandnud vanglakaristust. Isik on olnud kriminaalhoolduse all, rikkus kontrollnõudeid, karistus pöörati täitmisele. Viimase isikuvastase kuriteo, kehalise väärkohtlemise, pani toime karistust kandes. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5- 15) on näha, et R.O on väärteokorras 19 korral karistatud. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja kriminaalhooldus R.O puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi t a enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalabiprogrammides. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 06.10.2016. Vabanedes on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust ei töötanud, kuritarvitas alkoholi, oli tegevuseta. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades R.O poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod ja avaliku korra rasked rikkumised, vägivallaga, enamus neist toime pandud alkoholijoobes), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides (uus kuritegu karistust kandes, distsiplinaarkaristused , süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. 2
(3)Isik oli juba varem kriminaalhooldusele allutatud, katseajal rikkus kriminaalhoolduse nõuded, karistus pöörati täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta R.O-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem 9 korral karistatud isik, kes on korduvalt vanglakaristust kandnud ja käitumiskontrolli all viibinud alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu R.O temale Tartu Maakohtu 13.02.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)