lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 2 p 1 järgi Prokurör Margit Luga Süüdistatav K.Z Kaitsja Elukoht: K.Z xxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel-eesti keel, ei tööta, kriminaalkorras 4 kehtivat karistust , viimane otsus Tartu MK Jõgeva kohtumajas
ja § 329 alusel 1 aasta 5 kuud 22 päeva vangistust (vabanes 18.06.2010), tõkend: allkiri elukohast mittelahkumise kohta 07.05.2013. a Vandeadvokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.Z
Süüdi tunnistada K.Z
lg 2 p 4, 8 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel liita mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest K.Z-ile mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui K.Z 2 (kaks) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
lg 2 p 1 alusel kohustada K.Z tasuma kuriteoga tekitatud kahju xxxxxxxxxxxxxxx a/a-le 221052926937 hiljemalt 01.07.2014.a. Sisse nõuda K.Z-ilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; 2) kaitsetasu 417 (nelisada seitseteist) eurot 60 senti kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alates 2013.a oktoobrist kohustades K.Z tasuma igakuiselt hiljemalt 15-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks vähemalt 74,80 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks
Peale selle tema vähemalt teist korda, tungis akna lõhkumise teel valdaja tahte vastaselt sisse 30.03.2012. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külasxxxxxxxxxxxxxxx kasutuses olevasse Vxxxxxxxa tallu, tekitades kannatanule xxxxxxxxxxxxxxxxx akna lõhkumisega varalise kahju summas 50 eurot. Sellega pani K.Z toime
lg 2 p 1.
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust ja
lg 2 p 4, 8 järgi 6 kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes kokku karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui K.Z 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
MS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist ja osade kaupa tasumisele määramist. Prokurör toetas menetluskulude osade kaupa tasumise taotlust, menetluskulude vähendamiseks prokuröri arvates aluseid ei ole. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude vähendamiseks ei ole põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust väita, et K.Z on maksejõuetu. Tegemist on töövõimelise isikuga, kes küll ametlikult ei tööta, kuid enda ütluste kohaselt teeb ehitusel juhutöid ning lisaks saab sissetulekuid, olles teise isiku hooldajaks. Toimikus olevatest tõenditest ei nähtu, et tal oleks ülalpeetavaid. Samas on suured menetluskulud tingitud asjaolust, et K.Z jättis määratud ajaks menetleja juurde ilmumata või ilmus alkoholijoobes, mistõttu polnud võimalik asja lahendada. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda, et tema sissetulekud ei ole suured, peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning rahuldada taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks ühe aasta peale. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.