lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 2 kuud vangistust;
p 3 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista H.K-le 2 kuud ja 20 päeva vangistust. 1
kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra – 2 aastat 1 kuu ja 2 päeva võrra ja liitkaristuseks lugeda 2 aastat 3 kuud ja 22 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.05.2010.a ja lõpeb 27.07.2013.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 12.01.2012.a. H.K esitas 14.10.2011.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla edastas 12.01.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. H.K on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 03.08.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsusega
järgi 6 kuulise vangistusega,
alusel katseaeg l aasta 6 kuud, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; 2) 09.01.2007.a. Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 4 järgi
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 1 kuu; lõplikuks karistuseks
Harju Maakohtu otsusega
lg l järgi
Harju Maakohtu otsusega
MS § 238 lg 2 alusel;
Lõplikuks karistuseks
lg l alusel tingimisi vangistus 2 aastat 5 kuud 28 päeva katseajaga 2 aastat 6 kuud; lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks; 5) 04.03.2010.a. Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi vangistus 9 kuud,
järgi vangistus 4 kuud,
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 6 kuud,
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 5 kuud 28 päeva võrra ja ärakandmisele kuuluv karistus on 2 aastat 11 kuud 28 päeva. Tartu Vangla ei toeta H.K tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör kohtuistungil ei osalenud, kuid esitas arvamuse kirjalikult, milles ei toeta H.K ennetähtaegset vabastamist. H.K on varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid ja kriminaalkorras on teda karistatud 6-l korral. Teda on varasemalt karistatud ka reaalse vangistusega ja ta on korduvalt viibinud ka katseajal, kuid vaatamata sellel on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka katseajal on ta sooritanud uusi kuritegusid ja rikkunud kontrollnõudeid. Märkimist väärib ka asjaolu, et väärteokorras omab ta 36 kehtivat karistust. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et varasemalt ei ole ta suutnud teha oma tegudest piisavaid järeldusi ning erinevate rikkumiste toimepanemine on tema puhul tavapäraseks käitumismustriks. Rikkumisi on ta toimepannud ka vangistuse jooksul ja ta omab hetkel 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. H.K ise selgitas, et soovib vabaneda enne tähtaega. Ta on vangistuse ajal läbinud erinevaid programme ja muutnud oma seniseid tõekspidamisi. Vabanedes soovib ta tööle minna, hakata teenima raha ja maksma hagisid. Kinnipeetav selgitas, et sooviks edaspidiselt elada normaalselt – tal on poeg, kes on juba 17-aastane ja ta tahaks osaleda tema kasvatamisel. Vangistuse ajal on ta kaine olnud, saanud aru enda probleemidest ja oma 2
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub
H.K on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et käesoleval ajal H.K vangistusest vabastamine oleks ennatlik. H.K on kriminaalkorras karistatud korduvalt, s.h ka vangistusega ja hetkel kannab ta karistust erinevate kuritegude eest, millised on toime pandud katseajal. Eelnev seab kahtluse alla, kas kriminaalhooldusele allutamine on piisav mõjutamaks H.K uusi kuritegusid toimepanemast. On küll positiivne, et isik on osalenud programmides ja teadvustanud õiguskuuleka käitumise vajalikkust. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et vangistuse ajal on H.K distsiplinaarkorras korduvalt karistatud. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. H.K on veel kanda küllaltki pikk karistus, mille jooksul on tal enda käitumisega vangistuses võimalus näidata, et soov muutuda pole paljasõnaline ja ta on valmis alluma ka vabaduses kõrgendatud kontrollile. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.