1-09-6036 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22 juuni 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-6036 (06231601608) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 13lg 1 (alates 15.03.2007 Kar

S § 197 lg 2) järgi Borja Rauni süüdistus KarS §

§ 13lg 1 (alates 15.03.2007 Kar

S § 197 lg 2) järgi Prokurör Katrin Mikenberg Süüdistatav U.Z Ik: xxx, EV kodanik, kõrgem haridus, emakeel: vene keel, töökoht: S AS, elukoht: xxx Tõkend: ei ole kohaldatud Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Rein Kiviloo Süüdistatav Borja Raun Ik: 35304080010, EV kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: ei tööta, elukoht: xxx Tõkend: ei ole kohaldatud Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Argo Küünemäe RESOLUTSIOON 1 1. U.Z süüdi tunnistada KarS §

§ 13lg 1 (alates 15.03.2007 Kar

S § 197 lg 2) ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta U.Z-ile mõistetud ja ärakandmata karistus, so tähtajaline vangistus 3 kuud U.Z-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et U.Z temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.
KarS § 78 p 1 alusel arvestada U.Z-ile määratud 3 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.06.
Borja Raun süüdi tunnistada KarS §

§ 13lg 1 (alates 15.03.2007 Kar

S § 197 lg 2) ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Borja Raunile mõistetud ja ärakandmata karistus, so tähtajaline vangistus 3 kuud Borja Rauni suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Borja Raun temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.
KarS § 78 p 1 alusel arvestada Borja Raunile määratud 3 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.06.
U.Z-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1133 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kolm) eurot ja 86 euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.Z , 1-09-6036, kaitsjatasu“.
U.Z-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.Z, 1-09-6036, sundraha“.
Borja Raunilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1393 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend kolm) eurot ja 10 euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Borja Raun, 1-09-6036, kaitsjatasu“.
Borja Raunilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Borja Raun, 1-09-6036, sundraha“.
U.Z-ilt ja Borja Raunilt solidaarselt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel kohtuarstliku ekspertiisi nr 305 tegemisel tekkinud kulu 434 (nelisada kolmkümmend neli) eurot ja 61 euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.Z või Borja Raun, 1-096036, kohtuarstlik ekspertiis“.
U.Z-ilt ja Borja Raunilt solidaarselt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel ekspertiisiasutusel AS Ristart Kinnisvarabüroo komisjonilise ehitusekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 2187 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 14 euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.Z või Borja Raun, 1-09-6036, ehitusekspertiis“.
Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju 2 Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Tunnistaja H Ontoni kohtuistungile sundtoomisega tekkinud kulu 18 (kaheksateist) eurot ja 38 euro senti välja maksta Harju Maakohtu vahenditest ning nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011, viitenumber 2800081890 selgitusega „1-09-6036, sundtoomise kulu“, jättes selle kulu menetleja, so Harju Maakohtu kanda.
OÜle Ehitusekspert ehitusekspertiisi tegemise eest kohtueelsel menetlusel makstud tasu 11 551 (üksteist tuhat viissada viiskümmend üks) krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: U.Z-ile ja Borja Raunile on esitatud süüdistus selles, et: U.Z määrati OÜ H 05.08.2005 käskkirjaga Tallinnas Xxx ehitusobjekti töödejuhatajaks. OÜ H objektĳuhi ja töödejuhataja ametĳuhendi järgi oli U.Z-i põhiülesanneteks hea töökorralduse ja töötingimuste tagamine objektil (p 2.7), objektil tööohutuse tagamine (p 2.9), kohustusteks töötajate ohutustehnika alane instrueerimine ja tööohutuse pidev jälgimine (p 3.7), samuti vastutas ta kuni objekti täieliku valmimiseni objektil toimuvate tööde eest (p 3.10), ametĳuhendiga pandud töökohustuste täitmata jätmise eest (p 5.1) ja ohutustehnika, töökaitse ja tuleohutuse ning sanitaareeskirjadest kinnipidamise eest (p 5.5). 10.04.2006 pärastlõunal paigaldasid M Š , O B ja J R ehitusobjekti 7-ndal korrusel raketisi, et saaks alustada vaheseina betooni valamisega. Paigaldati vaheseina viimast raketist koos otsadetailiga. Selle lõplikuks ﬁkseerimiseks oli vaja raketisse ja otsadetaili sisestatud ankurdusvarraste otsa paigaldada ankurmutrid ning seejärel need kinni keerata. Ankurmutrite kinnikeeramisel kasutati kuuskantvõtit SW
Viimase paigaldatava raketise üks külg ulatus osaliselt ja selle otsas olev otsadetail täielikult üle betoonpõranda serva ning üleulatuva osa ääres töötamiseks puudus tööplatvorm. Raketist paigaldavatele töötajatele ettenähtud kukkumisvastased isikukaitsevahendid olid kasutuskõlbmatud. Raketist paigaldatavate töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe töökohal oli puudulik. U.Z , tööohutusnõuete täitmise eest vastutava isikuna, eiras tahtlikult Tallinnas Xxx ehitusobjektil järgmisi töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid: • Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 12 lg 1 toodut, mille kohaselt tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Samuti TTOS § 6 lg 2 sätestatut, mille kohaselt tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest (milleks on TTOS § 6 lg 1 p 1 kohaselt kukkumisoht) tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele - ning TTOS § 4 lg 2, mille kohaselt sisustab tööandja töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. U.Z ei korraldanud
korrusel kohta, kus raketise üks külg ulatus osaliselt ja otsadetail täielikult üle betoonpõranda serva, tööplatvormi paigaldamist selleks, et 3 - - - - töötajad saaksid mutreid ankurdusvarrastele paigaldada ja neid kinni keerata oma elu ja tervist ohtu seadmata. Nõutav tegu (abinõu) oli tööplatvormi paigaldamise korraldamine kohta, kus raketise üks külg ulatus osaliselt ja otsadetaili mõlemad küljed täielikult üle betoonpõranda serva selleks, et töötajad saaksid mutreid ankurdusvarrastele paigaldada ja neid kinni keerata oma elu ja tervist ohtu seadmata. ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord1 “ § 2 lg 6 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud tagama, et töötavale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks. U.Z ei taganud ehituslaos olemasolevate ohutusvööde ja ohutusrakmete töökorrasolekut, ei kontrollinud ise ega korraldanud nende kontrolli, mille tõttu tekkis olukord, kus olemasolev kukkumisvastane turvavarustus ei olnud komplektne, puudusid karabiinhaagid ja ohutusvööd olid lühikesed, mistõttu raketist paigaldavatel töötajatel ei olnud võimalik kasutada kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid töötamisel kõrges kohas, kus raketis ulatub üle betoonpõranda. Nõutav tegu (abinõu) oli jälgida, kas olemasolevad ohutusvööd ja ohutusrakmed on komplektsed ja ohutusvööd piisava pikkusega; vajadusel kukkumisvastaste isikukaitsevahendite saatmine töökorrasoleku selgitamiseks selle kasutusjuhendis näidatud volitatud isikule, selleks, et raketist paigaldavatel töötajatel oleks võimalus teha tööd elu ja tervist ohtu seadmata kõrges kohas, kus raketis ulatub üle betoonpõranda. ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord1 “ § 2 lg 6 p 5 toodut, mille kohaselt tööandja on kohustatud korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega. U.Z ei õpetanud raketist paigaldavatele töötajatele, kuidas kasutada kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid – ohutusvööd ja ohutusrakmeid, ei näidanud ette, kuidas neid kasutada ega teavitanud raketist paigaldavaid töötajaid terviseriskidest, mis võivad kaasneda isikukaitsevahendite kasutamata jätmisel. Nõutav tegu (abinõu) oli selgitada ja näidata raketist paigaldavatele töötajatele, kuidas kasutada olemasolevaid kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid, kuhu need raketist paigaldades kinnitada, et mitte kukkuda alla kõrges kohas, kus betoonpõrand puudub ning kuidas (millise sõlmega) kinnitada ohutusvöö karabiinhaagi puudumisel. Samuti selgitada raketise paigaldajatele, et kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid kasutamata on kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand, ülisuur oht alla kukkuda ja saada raske tervisekahjustus või hukkuda. ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord1 “ § 2 lg 6 p 7 kohaselt märgistama asjakohaste ohutusmärkidega töökoha need ohualad, kus on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendit. Samuti U.Z ei märgistanud ise ega korraldanud
korrusel ohualade (s.o ala, kus raketise üks külg ulatus osaliselt ja otsadetaili külg täielikult üle betoonpõranda serva ning OÜ H „Tööohutusjuhend välisseinte betoneerimisel“ järgi ka välisperimeetrist 2 meetri kaugusel asuv töötamise koht) märgistamist, kus raketise paigaldajatel on kohustuslik kasutada kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid. Nõutav tegu (abinõu) oli lisaks betoonpõranda lõppu tähistavatele puidust piiretele märgistada äratuntavalt ka välisperimeetrist 2 meetri kaugusel asuv ala, kas vahetult ise või korraldada selline märgistamine, selleks et märgistus hoiataks töötajaid, sh raketise paigaldajaid, kukkumise ohu eest ning tuletaks neile meelde isikukaitsevahendite kasutamise vajadust. ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord1 “ § 4 lg 1, mille kohaselt tööandja peab tagama, et isikukaitsevahendit kasutatakse valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist. Samuti Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1“ (ajavahemikul 01.01.2000 kuni 01.07.2009 kehtinud redaktsioon; RT I 1999, 94, 838), mille § 6 lg 3 p 4 järgi on ehitustööde ajal lõikes 2 määratud isik (s.o ehitusettevõtja määratud töötervishoiu ja 4 - • tööohutuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ehitusplatsile määratud isik) kohustatud jälgima et töötajad /…/ oleksid varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega. Olemuslikult sama nõue on säilinud ka Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 hilisemas redaktsioonis (VV 30.04.2009 määrus nr 74, jõustus 01.07.2009 ja kehtib tänaseni; RT I 2009, 25, 155), mille § 3 lg 5 kohaselt peavad tööandjad, kelle töötajad ehitusplatsil töötavad, järgima
peatükis sätestatud ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, tagama töökaitsevahendite ja isikukaitsevahendite nõuetekohase kasutamise /…/ ning § 3 lg 9 kohaselt peavad ehitusplatsil töötavad isikud olema kaitstud /…/ muude tervist kahjustavate ohutegurite eest. U.Z ei kontrollinud, kas raketist paigaldavad töötajad kasutavad ohutusvööd ja ohutusrakmeid valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt töötamisel kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand ning OÜ H „Tööohutusjuhend välisseinte betoneerimisel“ järgi ka kohas, mis asub 2 meetri kaugusel välisperimeetrist. Nõutav tegu (abinõu) oli kontrollida ja veenduda selles, et nendes kukkumisohuga kõrgetes kohtades raketist paigaldades töötajad panevad selga kukkumisvastase isikukaitsevahendi ja kinnitavad end oskuslikult kukkumise vältimiseks püsikindla ehitise või muu konstruktsiooniosa külge. ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“ § 1 lg 6 p 1 kohaselt tööandja tagab kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise, mis peab hõlmama teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi. U.Z ei teavitanud raketist paigaldavaid töötajaid ohtudest, mis võivad kaasneda kuuskantvõtme SW 36 kasutamisel kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand ja tööplatvorm. Samuti ei teavitanud ta raketist paigaldavaid töötajaid T-tähekujulise ankurdusvarda pöörlemist takistava tööriista olemasolust ja kasutamisvõimalustest raketise paigaldamisel, mille kasutamine vähendas kukkumisohtu raketise paigaldamisel. Nõutav tegu (abinõu) oli selgitada raketise paigaldajatele, et kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand ja tööplatvorm, on kuuskantvõtmega SW 36 mutreid kinni keerates ülisuur oht alla kukkuda ja saada raske tervisekahjustus või hukkuda. Samuti oli nõutav tegu (abinõu) juhtida raketise töötajate tähelepanu T-tähekujulise tööriista olemasolule ehituslaos ning seletada selle tööpõhimõtet ning kasulikkust tööohutuse seisukohast raketiste paigaldamisel kõrgetes kohtades, kus puudub betoonpõrand ja tööplatvorm. TTOS § 13 lg 1 p 1, mis sätestab, et tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes /…/ ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Kuigi Xxx ehitusobjektil tehtud riskihindamise kohaselt esines ehitusel kõrgelt kukkumise osas suur risk, ei jälginud ega korraldanud U.Z süstemaatiliselt Tallinnas Xxx ehitusobjektil raketise koostamistel kukkumisohuga kohtades platvormide paigaldamist ega seal töötavate isikute poolt kukkumisvastaste isikukaitsevahendite olemasolu ja kasutamist ning sobivate tööriistade olemasolu ja kasutamist. Nõutav tegu oli raketiste paigaldamisel kõrgetes kohtades välispiirdest 2 meetri ulatuses, aga iseäranis kõrgetes kohtades, kus puudus betoonpõrand, jälgida järjekindlalt ohtlike tööoperatsioonide eelselt töötajatepoolset õiget tööriistade valikut, isikukaitsevahendite olemasolu ning tööplatvormide paigaldatust ning puuduste esinemisel koheselt korraldada vajaliku töö- või isikukaitsevahendi kasutuselevõtt. OÜ H töödejuhatajal U.Z oli objektiivselt võimalik täita eelmärgitud rikutud tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid. U.Z pidas võimalikuks, et nende rikutud tööohutuse ja töötervishoiu nõuete tõttu võib töötaja, tingituna puudulikust tööohutusalasest juhendamisest, raketise paigaldamisel kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand ja on paigaldamata platvorm, asuda tööd tegema isikukaitsevahendeid kasutamata ja seda tehes alla kukkuda ning hukkuda. Märgitud rikkumiste tulemusena astus M Š 10.04.2006 kella 17.00 5 ajal Tallinnas Xxx ehitusobjekti
korrusel, kohas, kus raketise üks külg ulatus osaliselt ja otsadetail täielikult üle betoonpõranda ja puudus tööplatvorm, töö tegemiseks ehitajate poolt paigaldatud riigelile ning keerates kinni seinaraketise ankurmutrit, kukkus alla ja suri saadud vigastustesse samas sündmuskohal. Seega pani U.Z toime KarS §

§ 13

lg 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o töötervishoiu- ja tööohutusenõuete eiramise tegevusetusega ehitustöid teostavas ettevõttes, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm (karistusseadustiku 10.04.2006 kehtinud redaktsioon). Alates 15.03.2007 (Riigikogu 24.01.2007 seadus, RT I 2007, 13, 69) on nimetatud tegu karistatav KarS § 197 lg 2 järgi (töötervishoiu- või tööohutusnõuete eiramine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm). Borja Raun oli Tallinnas Xxx ehitusobjektil OÜ H objektĳuht. Tema alluvusse määrati OÜ H 05.08.2005 käskkirjaga töödejuhataja U.Z . OÜ H objektĳuhi ja töödejuhataja ametĳuhendi järgi oli Borja Rauni põhiülesanneteks hea töökorralduse ja töötingimuste tagamine objektil (p 2.7), objektil tööohutuse tagamine (p 2.6), kohustusteks töötajate ohutustehnika alane instrueerimine ja tööohutuse pidev jälgimine (p 3.7), samuti vastutas ta ametĳuhendiga pandud töökohustuste täitmata jätmise eest (p 5.1) ja ohutustehnika, töökaitse ja tuleohutuse ning sanitaareeskirjadest kinnipidamise eest (p 5.5). 10.04.2006 pärastlõunal paigaldasid M Š , O B ja J R ehitusobjekti 7-ndal korrusel raketisi, et saaks alustada vaheseina betoonivalamisega. Paigaldati vaheseina viimast raketist koos otsadetailiga. Selle lõplikuks ﬁkseerimiseks oli vaja raketisse ja otsadetaili sisestatud ankurdusvarraste otsa paigaldada ankurmutrid ning need kinni keerata. Ankurmutrite kinnikeeramisel kasutati kuuskantvõtit SW

Viimase paigaldatava raketise üks külg ulatus osaliselt ja otsadetail täielikult üle betoonpõranda serva ning üleulatuva osa ääres töötamiseks puudus tööplatvorm. Raketist paigaldavatele töötajatele ettenähtud kukkumisvastased isikukaitsevahendid olid kasutuskõlbmatud. Raketist paigaldatavate töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe töökohal oli puudulik. Borja Raun, tööohutusnõuete täitmise eest vastutava isikuna, eiras tahtlikult Tallinnas Xxx ehitusobjektil järgmisi töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid: • Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 12 lg 1 toodut, mille kohaselt tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Samuti TTOS § 6 lg 2 sätestatut, mille kohaselt tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest (milleks on TTOS § 6 lg 1 p 1 kohaselt kukkumisoht) tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele - ning TTOS § 4 lg 2, mille kohaselt sisustab tööandja töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Borja Raun ei korraldanud ise ega nõudnud töödejuhatajalt U.Z
korrusel kohta, kus raketise üks külg ulatus osaliselt ja otsadetail täielikult üle betoonpõranda serva, tööplatvormi paigaldamist selleks, et töötajad saaksid mutreid ankurdusvarrastele paigaldada ja neid kinni keerata oma elu ja tervist ohtu seadmata. Nõutav tegu (abinõu) oli tööplatvormi paigaldamise korraldamine kohta, kus raketise üks külg ulatus osaliselt ja otsadetaili mõlemad küljed täielikult üle betoonpõranda serva selleks, et töötajad saaksid mutreid ankurdusvarrastele paigaldada ja neid kinni keerata oma elu ja tervist ohtu seadmata. - ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord1 “ § 2 lg 6 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud tagama, et töötavale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks. Borja Raun ei taganud ehituslaos olemasolevate ohutusvööde ja ohutusrakmete töökorrasolekut, kuna ei kontrollinud ise ega nõudnud töödejuhatajalt U.Z nende vahendite kontrolli, mille tõttu tekkis olukord, kus olemasolev kukkumisvastane turvavarustus ei olnud komplektne, puudusid karabiinhaagid ja ohutusvööd olid lühikesed, mistõttu raketist paigaldavatel töötajatel ei olnud võimalik kasutada 6 - - - kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid töötamisel kõrges kohas, kus raketis ulatub üle betoonpõranda. Nõutav tegu (abinõu) oli jälgida, kas olemasolevad ohutusvööd ja ohutusrakmed on komplektsed ja ohutusvööd piisava pikkusega, nõuda sellise kontrolli teostamist töödejuhatajalt U.Z või saata vajadusel kukkumisvastased isikukaitsevahendid töökorrasoleku selgitamiseks kasutusjuhendis näidatud volitatud isikule, selleks, et raketist paigaldavatel töötajatel oleks võimalus teha tööd elu ja tervist ohtu seadmata kõrges kohas, kus raketis ulatub üle betoonpõranda. ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord1 “ § 2 lg 6 p 5 toodut, mille kohaselt tööandja on kohustatud korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega. Borja Raun ei õpetanud raketist paigaldavatele töötajatele ega andnud vastavat korraldust töödejuhatajale U.Z , kuidas kasutada kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid – ohutusvööd ja ohutusrakmeid, ei näidanud ette, kuidas neid kasutada ega teavitanud raketist paigaldavaid töötajaid terviseriskidest, mis võivad kaasneda isikukaitsevahendite kasutamata jätmisel. Nõutav tegu (abinõu) oli kas ise selgitada ja näidata või korraldada töödejuhataja U.Z-i kaudu raketist paigaldavatele töötajatele selgituste andmine ja näitamine, kuidas kasutada olemasolevaid kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid. Samuti kuhu isikukaitsevahend raketist paigaldades kinnitada, et mitte kukkuda alla kõrges kohas, kus betoonpõrand puudub ning kuidas (millise sõlmega) kinnitada ohutusvöö karabiinhaagi puudumisel. Samuti selgitada raketise paigaldajatele, et kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid kasutamata on kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand, ülisuur oht alla kukkuda ja saada raske tervisekahjustus või hukkuda. ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord1 “ § 2 lg 6 p 7 kohaselt märgistama asjakohaste ohutusmärkidega töökoha need ohualad, kus on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendit. Samuti Borja Raun ei märgistanud ise ega korraldanud töödejuhataja U.Z-i vahendusel
korrusel ohualade (s.o ala, kus raketise üks külg ulatus osaliselt ja otsadetaili külg täielikult üle betoonpõranda serva ning OÜ H „Tööohutusjuhend välisseinte betoneerimisel“ järgi ka välisperimeetrist 2 meetri kaugusel asuv töötamise koht) märgistamist, kus raketise paigaldajatel on kohustuslik kasutada kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid. Nõutav tegu (abinõu) oli lisaks betoonpõranda lõppu tähistavatele puidust piiretele märgistada äratuntavalt ka välisperimeetrist 2 meetri kaugusel asuv ala, kas vahetult ise või korraldada selline märgistamine, selleks et märgistus hoiataks töötajaid, sh raketise paigaldajaid, kukkumise ohu eest ning tuletaks neile meelde isikukaitsevahendite kasutamise vajadust. ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord1 “ § 4 lg 1, mille kohaselt tööandja peab tagama, et isikukaitsevahendit kasutatakse valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist. Samuti Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1“ (ajavahemikul 01.01.2000 kuni 01.07.2009 kehtinud redaktsioon; RT I 1999, 94, 838), mille § 6 lg 3 p 4 järgi on ehitustööde ajal lõikes 2 määratud isik (s.o ehitusettevõtja määratud töötervishoiu ja tööohutuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ehitusplatsile määratud isik) kohustatud jälgima et töötajad /…/ oleksid varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega. Olemuslikult sama nõue on säilinud ka Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 hilisemas redaktsioonis (VV 30.04.2009 määrus nr 74, jõustus 01.07.2009 ja kehtib tänaseni; RT I 2009, 25, 155), mille § 3 lg 5 kohaselt peavad tööandjad, kelle töötajad ehitusplatsil töötavad, järgima
peatükis sätestatud ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid nõudeid, tagama töökaitsevahendite ja isikukaitsevahendite nõuetekohase kasutamise /…/ ning § 3 lg 9 kohaselt peavad ehitusplatsil töötavad isikud olema kaitstud /…/ muude tervist kahjustavate ohutegurite eest. 7 - • Borja Raun ei kontrollinud ise ega korraldanud kontrolli töödejuhataja U.Z-i vahendusel, kas raketist paigaldavad töötajad kasutavad ohutusvööd ja ohutusrakmeid valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt töötamisel kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand ning OÜ H „Tööohutusjuhend välisseinte betoneerimisel“ järgi ka kohas, mis asub 2 meetri kaugusel välisperimeetrist. Nõutav tegu (abinõu) oli isiklikult või korralduse andmisega töödejuhatajale U.Z , kontrollida ja veenduda selles, et nendes kukkumisohuga kõrgetes kohtades raketist paigaldades töötajad panevad selga kukkumisvastase isikukaitsevahendi ja kinnitavad end oskuslikult kukkumise vältimiseks püsikindla ehitise või muu konstruktsiooniosa külge. ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1 “, mille § 1 lg 6 p 1 kohaselt tööandja tagab kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise, mis peab hõlmama teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi. Borja Raun ei teavitanud ise ega andnud korraldust töödejuhatajale U.Z teavitada raketist paigaldavaid töötajaid ohtudest, mis võivad kaasneda kuuskantvõtme SW 36 kasutamisel kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand ja tööplatvorm. Samuti ei teavitanud ta raketist paigaldavaid töötajaid T-tähekujulise ankurdusvarda pöörlemist takistava tööriista olemasolust ja kasutamisvõimalustest raketise paigaldamisel, mille kasutamine vähendas kukkumisohtu raketise paigaldamisel. Nõutav tegu (abinõu) oli kas isiklikult või töödejuhataja U.Z-i kaudu raketise paigaldajatele selgitamine, et kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand ja tööplatvorm, on kuuskantvõtmega SW 36 mutreid kinni keerates ülisuur oht alla kukkuda ja saada raske tervisekahjustus või hukkuda. Samuti oli nõutav tegu (abinõu) juhtida raketise töötajate tähelepanu T-tähekujulise tööriista olemasolule ehituslaos ning seletada selle tööpõhimõtet ning kasulikkust tööohutuse seisukohast raketiste paigaldamisel kõrgetes kohtades, kus puudub betoonpõrand ja tööplatvorm. TTOS § 13 lg 1 p 1, mis sätestab, et tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes /…/ ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Kuigi Xxx ehitusobjektil tehtud riskihindamise kohaselt esines ehitusel kõrgelt kukkumise osas suur risk, ei jälginud ega korraldanud Borja Raun süstemaatiliselt Tallinnas Xxx ehitusobjektil raketise koostamistel kukkumisohuga kohtades platvormide paigaldamist ega seal töötavate isikute poolt kukkumisvastaste isikukaitsevahendite olemasolu ja kasutamist ning sobivate tööriistade olemasolu ja kasutamist. Nõutav tegu oli raketiste paigaldamisel kõrgetes kohtades välispiirdest 2 meetri ulatuses, aga iseäranis kõrgetes kohtades, kus puudus betoonpõrand, ise või töödejuhataja U.Z-ile vastava käsu andes, järjekindlalt jälgida ohtlike tööoperatsioonide eelselt töötajatepoolset õiget tööriistade valikut, isikukaitsevahendite olemasolu ning tööplatvormide paigaldatust ning puuduste esinemisel koheselt korraldada vajaliku töö- või isikukaitsevahendi kasutuselevõtt. OÜ H objektĳuhil Borja Raun oli objektiivselt võimalik täita eelmärgitud rikutud tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid. Borja Raun pidas võimalikuks, et nende rikutud tööohutuse ja töötervishoiu nõuete tõttu võib töötaja, tingituna puudulikust tööohutusalasest juhendamisest, raketise paigaldamisel kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand ja on paigaldamata platvorm, asuda tööd tegema isikukaitsevahendeid kasutamata ja seda tehes alla kukkuda ning hukkuda. Märgitud rikkumiste tulemusena astus M Š 10.04.2006 kella 17.00 ajal Tallinnas Xxx ehitusobjekti
korrusel, kohas, kus raketise üks külg ulatus osaliselt ja otsadetail täielikult üle betoonpõranda ja puudus tööplatvorm, töö tegemiseks ehitajate poolt paigaldatud riigelile ning keerates kinni seinaraketise ankurmutrit, kukkus alla ja suri saadud vigastustesse samas sündmuskohal. 8 Seega pani Borja Raun toime KarS §

§ 13

B.Raun töötas objektĳuhina. Tööohutusalane dekumentatsioon asus kontori soojakus ehitusplatsil, neil oli ühine kontor. Igal hommikul B.Rauniga rääkisid, mida tuleb teha päeva jooksul, samuti nädala plaanid. Igapäevaselt oli tööks ehitustööde koordineerimine, paberitöö, betooni tellimine, tööjooniste väljastamine, tellĳaga suhtlemine. Tööde põhigraaﬁkud koostas B.Raun. Olid põhigraaﬁkud, nädalagraaﬁkud, tema planeeris igapäevatööd nende graaﬁkute alusel. Mõlemad jagasid töölõigud kätte, materjali, riistu, isikukaitsevahendeid tellis B.Raun. Betoonikoguseid arvestas tema ise, samuti korraldas kraanajuhtide tööd. Töid käisid üle vaatamas mõlemad, tema tegi seda iga päev. Iga päev kontrollitakse tööfront üle, korraldused sai B.Raunilt. B.Raun tegi paberitööd, käis projekteerĳate juures, rääkis tellĳaga. Tööpäev hakkas kell 08.00, koguneti soojakutesse. Päevatöö oli kooskõlastatud päev varem, 10.04.2006 pidid valama kolm seina, B.Raun oli kursis betonnerĳate 10.04.2006 tööga. Et kasutada turvavarustust, siis see oli seitsmes korrus, tehti tööd samas lõigus ja korrused on sarnased. Kuidas kinnitada turvavööd saab teada instruktaažist. Ohutusjuhendis seda kirjas ei ole, oleneb olukorrast. Kasutusjuhendis on kirjas kuidas kasutada. Kukkumisvastase varustuse väljavõtmist laost ja korrasolekut jälgis laomees. Varustuse kasutamist ohtlikel töödel jägisid tema ja B.Raun. Kui oli platsil, siis kontrollis. Raketiste valikut ja järjestust pidid betoneerĳad teadma, see ei olnud neil esimene korrus, nad olid kogemustega ja loodetavasti ka koolitatud. Kas koolitust läbi viidi, seda ei tea. Ametĳuhendist tulenevaid kohustusi ja ülesandeid teab. M-platvormid olid komplektis, kasutati pidevalt, nad on proffessionaalsed betoneerĳad-puusepad. Ei tea kas OÜs H toimus M-platvormide paigaldamise osas juhendamist. Kukkumisohuga kohtades pannakse tavaliselt piirded ette. Esmane juhendamine tööle võtmisel toimus kontori soojakus ja ehitusplatsil, läbi viis B.Raun. Ise võib-olla viibis juures paar korda. On spetsiaalne kaust ohutusjuhenditega, B.Raun räägib sellest, mehed kuulavad või loevad ise kui eesti keelt valdavad. Kui tekivad küsimused, siis küsivad ja B.Raun selgitab. Kaustas on erinevad juhendid. Kas õigusaktide nõudeid tutvustati, ei oska öelda. Juhendamine toimus erinevalt, kui tuli brigaad korraga, siis brigaadile, kui tulid üksikult, siis eraldi. Juhendamine võttis tund-poolteist aega. Objekti lõpus juhendas ise paari isikut. Arvab, et riista või vahendi kasutamise selgitamine toimus juhendamise käigus. Juhendamine ﬁkseeriti tabelis. Võimalik, et betoneerĳatele näidati raketise paigaldamist, ei tea, ei kuulunud tema kohustuste hulka. Arvab, et töövõtteid pidi tutvustama AS R esindaja, turvavarustuse osas varustuse tarnĳa. Erilisi tööriistu ei ole, on harilikud käsitööriistad. Arvab, et kukkumisvastaste vahendite kasutamist tutvustas B.Raun juhendamise jooksul laos, kus vahendid asusid. Ise seda näinud ei ole. Töökeskkonda kontrollis iga päev mitu korda, ka 10.04.
On platsil päevas 10 tundi. Objektil kasutati ka prussidest ja laudadest isetehtud tööplatvormi koos piiretega, mis pandi vahelaele. See oli tema ettepanek töö lihtsustamiseks, betoneerĳad olid selle kasutamisega nõus. See platvorm tõsteti ümber tornkraanaga. Arvab, et eelmistel korrustel samasuguses kohas seda platvormi ei kasutatud. Paigaldamine võttis esimene kord poolteist tundi aega, hiljem läks kiiremini. Sel päeval oli tööl 40-45 inimest, platvormi vajas ainult betoneerĳate brigaad. Käis seitsmendal korrusel kas 15.45 või 16.
Platvormi võisid paigaldada betoneerĳad ise või siis tema koos abitöölistega. Seitsmendal korrusel platvormi paigaldamisest rääkis J. Riga, ütles, et ta ise ei saa, kuid brigaad võib selle ise paigaldada. Kui seitsmendal korrusel käis, siis betoneerĳad panid kilpe kokku hoones sees, viimased kilbid olid paigaldamata. Ohutusrihmasid betoneerĳatel peal ei olnud, sest nad ei töötanud välisperimeetril sel hetkel, piirded olid ka seal ees. M-platvormid on seal igal pool. Kokkupandud kilpidel olid M-konsoolid küljes, teistel mitte, olid maas. Ei jõudnud tööd 9 vaatama minna kui välisperimeetrini olid jõudnud. Alumistel korrustel oli neli seina, kuskil neljandal korrusel nägi, et B kasutas väljaspoolt mutreid keerates turvavööd ning siis tekkis mõte töö lihtsustamiseks ehitada platvorm. Ei näinud, et ei kasutatud turvavöösid, võis olla, kui teda kõrval ei olnud. Sel päeval oli juhendada 40-45 inimest, ei jõudnud neid vaatama minna. B.Raun oli objektil lõunani, pärast seda teda ei näinud. Pärast seda objekti on olnud mitmeid objekte, Pirita tee 28 objektil oli töödejuhataja, hiljem on olnud objektĳuht. Järgmisel objektil Pirita tee 28 oli õnnetusjuhtum sama brigaadiga. O.B tuli pärast lõunat objektile ebakaines olekus ja ta ajas O.B i ehitusplatsilt minema. Hiljem selgus, et O.B oli tagasi tulnud ja asunud raketist monteerima ning kukkus 6 meetri kõrguselt alla. Hiljem selgus, et O.B rikkus ise ohutustehnika reegleid, brigaadi liikmed olid asjast teadlikud. See iseloomustab brigaadi suhtumist ohutustehnikasse ja nendega töösuhe lõpetati. Õnnetuse toimumise ajal oli null-korrusel ja tegeles betoonipumba juurdepääsu tagamisega, seejärel läks paberitööd tegema, järgmise päeva töid planeerima. On kindel, et laos oli kolm komplekti korralikku turvavarustust. Kaks oli sellist, mis pandi ümber jalgade ja selga, 2-3 olid laiad vööd ümber keha, köied olid vähemalt 1,5 kuni 2 m pikad. Arvab, et olid korras, ise ei ole tehniliselt pädev kontrollima. Platvormi paigaldamine oli nende kohustus, see oli nende töö lihtsustamiseks ning kui ei kasuta, tuleb kasutada turvavarustust. M-platvormi paigaldamiseks läheb 5-7 minutit, seda sai paigaldada ka seitsmendal korrusel. Töö oli selleks päevaks juba planeeritud ja töö tegemine reaalne. Mutrit oleks saanud ka seestpoolt kinnitada, ise proovis järele. Betooni valada ilma M-platvormita ei saaks, see on tavaline praktika. Raketis koostatakse R st saadetud joonise alusel. OÜ H esitab R ASle projekti, AS R koostab raketise projekti. 10.04.2006 oli betoneerĳatest tööl neljast kolm, oli sellest teadlik. Õnnetuse põhjuseks oli jäme elementaarsete tööohutusnõuete rikkumine, teiseks puudused planeerimise süsteemis juba enne tööde alustamist. Eelmisel päeval töö planeerimisel sellest juttu ei olnud, et betoneerĳatest on üks puudu. Betooni valamise lõppemine oli planeeritud 16.
Selleks ajaks oli töö lõpetamata ja betoon valamata. Platsil oli palju materjali ladustatud ja seal olid ka S soojakud, sinna tõstukeid panna ei saanud Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Borja Raun end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tnnistanud ja seletas, et töötas 10.04.2006 K objektil, alates 1997 on töötanud töödejuhatajana, üks objekt varem oli töödejuhataja, kuid objektĳuhi kohusetäitja, eraldi määratud ei olnud. U.Z oli töödejuhataja sellel objektil. Ehitusalane dokumentatsioon oli ehitusel kontoris-soojakus. Kontor oli U.Z-iga ühine. S EMV koostas põhigraaﬁku, tema koostas kahe nädala graaﬁkud ja U.Z päevade kaupa. Töö seisnes eelarve jälgimises, ehitusmaterjalide tagamises, projekteerijaga suhtlemises, transpordi korraldamises, prügiveo organiseerimises, palgaarvestuses. Betoneerĳate töölõiguga tegeles üldjuhul U.Z, kui U.Z ei olnud, siis ise, mõnikord asendas teda. Igapäevaselt arvestas betoonikoguseid U.Z, ise kontrollis üldkoguseid. Tööd käis üle vaatamas põhiliselt U.Z, ise käis ka mõnikord. Oli telefoniside ja objektil raadiojaamad. Tööpäev algab kell 8.00, lähevad soojakusse, riietuvad ümber, siis lao juurde, kus on ka kontor. Arvab, et 10.04.2006 said betoneerĳad töökorralduse U.Z-ilt. Arvab, et oli kursis mitmendal korrusel nad olid, valuetappi ei tea. 10.04.2006 oli tööl, oli kontoris. Töötajad saavad esmase instrueerimise kontoris kui tööle võetakse, ehitusdirektor ja töökeskkonnaspetsialist instrueerivad, uuritakse tausta, edasine instrueerimine on objektil. Ehitusdirektor ja töökeskkonna spetsialist oli H.T, H L oli vist sel ajal direktor. Paberid on kontoris. Kui mingi grupi tööle võtab, siis ühele inimesele pannakse laos näitlikult ohutusrihmad. Kui võetakse betoneerĳaks-puusepaks, siis uuritakse, kas on koolituse läbinud, kui ei ole, siis saadetakse. Objektile peab tööle tulema töövalmis spetsialist, ehitusplatsil tööalast koolitust ei toimu. Turvavarustuse väljavõtmist ei jälgitud, laomees andis välja. Instrueerimise käigus on näidatud kus asuvad. Kasutamise jälgimine on igal tööjuhil vastavalt ametĳuhendile, seal oli kolm töödejuhatajat ja kaks objektĳuhti. Vahet ei ole kas peatöövõtja või alltöövõtja tööjuht, reageerima peab kohe. Turvavarustuse korrasolekut visuaalselt jälgisid tema, U.Z ja laomees. Tehnilist kontrolli võis teha vaid töökeskkonna spetsialist, kes on koolituse läbinud. Raketise koostamiseks oli R väljastanud laotusjoonised, kus detailselt ära näidatud. Betoneerĳatel käib joonise lugemine töövõtu sisse, plaan on lihtne. R poolt on 10 kataloogid, otseseid juhiseid ei ole, koostamise kogemus saadakse kuskil koolitusel. Kataloogid on Hünnebecki omad. Katalooge ja tööjuhiseid kasutatakse koos. Selle eest vastutab töölevõtja H.T ja ehitusdirektor, kes võtsid inimesi tööle ja et on pädevad sellel tööl töötama. Ilma M-platvormita ei ole võimalik betoneerida, betoneerĳad ise otsustavad mis kõrgusele ja kui pika paigaldavad. Enne betoneerimist tööjuht kontrollib raketise üle. U.Z-iga mingist muust platvormist konkreetselt juttu ei olnud. Kui R st saadetakse, võtavad betoneerĳad materjali vastu ja näevad, et seal on M-platvormid. Saatelehed on kaasas, vastu võetakse koos tööjuhiga, kas tema või U.Z. Kuidas paigaldada Mplatvormi, seda peaks teadma kui on läbinud mingi koolituse või on eelnev praktika, 5 aastat juba töötanud. Ohtlikud kohad olid piiretega, lisaks ohulindid ja hoiatavad märgid. Tööalast juhendamist viis läbi põhiliselt ise. Vastavalt sellele kuidas töötajad tööle tulid, gruppide kaupa. Juhendamise kestus oli poolteist tundi, seisnes objekti tutvustamises, laos käimises, tööjuhtide tutvustamises ja intruktaažis kontoris kuskil tunni jagu. Kahed allkirjad seetõttu, et üks oli objekti tutvustamine ja teine ohutustehnika alane instrueerimine. OÜ Hi poolt oli välja töötatud juhendite komplekt. Juhendid olid erinevad, betoneerĳatel-puuseppadel mahukamad, teistel väiksemad. Oli 15 komplekti paljundatud, andis lugeda, kui aru ei saanud, siis luges ise ja vastas küsimustele. Veendus, et saadi asjast aru. Õigusaktide tutvustamine on töökeskkonna spetsialisti asi, H.T pidi selgeks tegema esmasel juhendamisel kontoris. Uute töötajate väljaõpetamine on koolituse asi, objektil ei õpetata välja. Ohutustehnika osas on instrueerimine, töövõtted peavad enne selged olema. Teadmiste olemasolus veendus jälgimise teel, inimesed tööl katseajaga, paar esimest nädalat jälgis. Töökeskkonna turvalisuse osas vaatas visuaalselt, kui midagi nägi, tegi märkuse. Käis läbi kogu objekti. Oma ringreisidel käis üksinda, käis ka S poolne kontroll, koostati kontrollaktid, samuti käis Hi töökeskkonna spetsialist H.T. 10.04.2006 pärast lõunat tööl ei olnud, raketist ilmselt kontrollis U.Z, see tuleneb ametĳuhendist. U.Z teadis, et teda ei ole. Ei tule ette, et betoneerĳad oleks teada andnud, et peavad mutreid keerama välisküljel. Töötajaid võttis tööle direktor, sel ajal oli vist U T , H L, samuti H T. Tööle võeti kontoris, tema oli objektil. Uuriti tausta, ehitusdirektor otsustas, H. L. Tema ise tööoskusi ei kontrollinud. Kui oli mingi aps, siis saadeti kontorisse, objektile saadeti uus mees. Kui saadeti koolitusele, korraldas selle kaadriinspektor. Töökaitsealase korralduse eest vastutas H.T. Töökaitseinspektsiooni kontrolle oli kaks kolm korda kindlasti. Isikukaitsevahenditest olid töötajatel tööriides, saapad, kindad, kiivrid, prillid, kõrvaklapid, -tropid, keevitusmaskid, turvarakmed, mida oli kolm komplekti, ohutusvöösid kolm komplekti ja alpinisti varustus. Neid ei kasutatud iga päev, vaid siis kui oli ohtlik töölõik, siis mindi lattu ja võeti. Kui oli midagi puudu, siis tööjuht tellis. Rakmed on sertiﬁtseeritud. Ohutusalaselt jälgis esialgu betoneerĳaid, mõningaid märkusi sai tehtud, inimesed harjunud oma töövõtetega, võõrast enam peale ei suru. Betoneerĳad lugesid neid paljundatud materjale, siis luges ise, küsimuste esitamine, kontrollis, et asjast saadi aru. Kui töö on ohtlik, võib tööst keelduda, see punkt on sees. T kujuline võti ei olnud R komplektis, oli küll laos olemas, aga see vist oli isetehtud võti. Seda võtit ei olnud tutvustatud, seda ei olnud komplektis. Seda kasutada põhimõtteliselt ei oleks tohtinud. I kd t/l 188 ametĳuhendile käsikirjalistest juurdekirjutustest teadlik ei olnud. Objektĳuhiks määramise käskkirja tutvustatud ei ole. Arvatavasti oli tööohutuse plaan olemas, koostas arvatavasti tööohutuse spetsialist. Piirded paigaldas ilmselt laeraketiste brigaad. Kui betoneerĳatel on vajalik piirded eemaldada, siis tuleb pöörduda tööjuhi poole, oleks olukord selgitatud. Välispiirdest väljumine ei olnud lubatud. Kui on vaja, siis tuleb kasutada turvarakmeid. Vaheseinad tehakse R laotusjooniste järgi. Fotol näidatud raketise paigaldamine ei ole standardne. On järjest moodulid pandud ja siis vaadatud kuidas lõpetada. Kaasa on tegelikult antud ka otsasulgur, mis on vahelaega tasa. Suurte moodulite vahel peaksid olema vahetükid. Enne mõõdetakse ära ja siis pannakse kokku. Tema praktika on, et mutrid saab ka ühelt poolt kinnitada. Teiselt poolt kinnitamiseks saanuks panna M-platvormi, mida saab panna kõikidele moodulitele. Betoonivalu käib samuti M-platvormilt. Õnnetuse põhjustas töömehe lohakus. Eemaldas piirded, pani prussi ja väljus piiretest. Juba 2 meetri kaugusel välisservast tuleb kasutada turvarakmeid. M-platvormi kasutamine olnuks kõige lihtsam. Töötajad ei ole pöördunud, et turvarakmeid ei jätku, kui oleks pöördunud, oleks juurde tellinud. Raketise sulgemiseks on kitsad kilbid, võtab natuke rohkem aega kui antud 11 juhul kasutatud viis. Kõigile dokumentidele juurdepääsu ei olnud, ajagraaﬁk oli seinal. OÜ Hi riskianalüüs oli kontoris. Mingeid tööd lihtsustavaid riistapuusid ei olnud, päris omapead ei saa neid teha. Kohtuistungil kannatanuna üle kuulatud S Š seletas, et M Š oli tema abikaasa, abiellusid 2003 aastal. Abikaasa töötas 10.04.2006 OÜs H ehitajana, betoneerĳana. Ehitusobjekt oli vist Kentmanni 7, tegi montaaži ja betoneerimistööd. Rääkis, et vahest on kiire ja on mõnikord seetõttu kauem tööl. Rääkis mitmel korral, et on vaja panna ohutusseadmeid turvalisuse pärast, et on seda ka tööl öelnud, kui õigesti mäletab siis Borjale ja U.Z-ile. Tööl kasutas kiivrit ja turvaköite kohta rääkis, et need on liiga lühikesed ning ei saa nendega seda tööd teha. Ei olnud tehtud neid platvorme, mida OÜ H pidi turvalisuse tagamiseks tegema. Ütles, et töötempo oli kiire, betoon ootas juba. Tööst rääkis pärast tööd kodus, betoonist rääkis hommikul ja seda, et oli kiire, sai teada pärast. Sel hommikul oli vaja laps arsti juurde viia, käisid ära, jätsid lapse tema ema juurde ning abikaasa viis ta tööle ära ning läks ka ise tööle. Päeval ka rääkisid telefoni teel. Varem töötas M.Š teises ﬁrmas betoneerĳana. Loomult niisama ta oma eluga ei riskinud, ei käitunud läbimõtlematult. Tsiviilhagi on esitatud, kuid see lükati tagasi kuni kriminaalasjas on otsus tehtud. Hagis on taotletud välja mõista M Š kasuks varalist kahju 140 375 krooni ja 80 senti, peale selle M Š kasuks igakuuliselt 4921 krooni ja 20 senti alates 1 november 2008 kuni 16 veebruar 2022 või kui ta peale seda kuupäeva õpib edasi kõrghariduse õppeasutuses, siis kuni õpingute lõpuni ja kolmandaks siis S Š i kasuks mittevaraline kahju 250 000 krooni. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud J R seletas, et töötas 10.04.2006 ﬁrmas H ehitajana. Objekti aadressi ei mäleta, oli Olümpia lähedal. Betoneerĳate töö seisnes moodulite paigaldamises. Oli brigadir ja jaotas tööd nelja inimese vahel. Temaga koos töötasid M Š , O B , KB. Samal objektil töötas ka teisi brigaade. Vahetu ülemus oli U.Z ja objektĳuht Borja Raun. Tol päeval pöördus soovidega U.Z-i poole, töökäske jagas tavaliselt hommikuti Borja Raun. Tööd kontrollis U.Z, võisid kontrollida ka mõlemad, see oli erinev. Ohutusnõuete paberitele kirjutasid nad alla. Allkirjastamiseks andis Borja Raun. Juhendite sisu seletati lühidalt, selliselt, et kas tuleb panna piire või kui kuhugi ronida, siis rihmaga end kinnitada. Juhiseid ohtlike tööde tegemiseks anti, kuid suuliselt ja väga vähe. Isikukaitsevahendite kasutamist ei tutvustatud, anti välja ja kõik. Tõstukeid objektil ei olnud, platvorme ei olnud üldse. Tööriistad, vahendid saadi laost, seal istus vist laohoidja. Kui küsisid midagi, siis anti kui laos oli olemas. Kas võeti allkiri ja kas peeti arvestust, seda ei mäleta. Kui ise nägid midagi laos, et on toodud, siis võis küsida. Muidu ei teavitatud kui midagi uut tuli. Enne õnnetust oli turvavarustusest rihm, köis ilma karabiinita, proovisid köit niisama kinnitada sõlmega, kuid sellest ei tulnud midagi välja, kõigile ei jätkunud. Laos oli veel 2 või 3, kuid samasugused nagu esimene. Köis oli 2 meetrit umbes. Sellega oleks võinud end kinni siduda, kuid see võtnuks liiga kaua aega, kauem kui karabiini kinnitamine. Arvab, et igal pool võis seda varustust kasutada. Tööohutuse eest pidi võib-olla vastutama S, kelle objekt see oli. Turvavarustusele tähelepanu juhtimist ei juhtunud kunagi. Platvorme tuli kasutada siis kui põrandat ei olnud, kuid platvorme ei olnud. Nende ülesanne ei olnud platvorme teha. Tegemine võtnuks aega tund, poolteist, tuli suruda tala lae alla, sellele vineerplaat ja teha piire. Sel päeval pool tundi varem ütles U.Z-ile, et miks ei ole platvormi. U.Z oli objektil kõrval. Brigaadile oli planeeritud valada 2 seina, pidi kiiresti tegema, sest kahe, kahe ja poole tunni pärast pidi tulema betoon. M.Š pani tala laenurgast moodulile ja viis minutit hiljem kukkus alla. Oli kokku pandud neli moodulit, üks osa ulatus laest üle umbes meetri jagu, oli vaja veel mutrid pingutada. Kraanaga tõstetakse moodul tervena paika, vardad torgatakse läbi, mutrid keeratakse kinni. Viimane asi on äärest stopperi kruvidega kinni tõmmata. Äär oli välisnurgas, sisemiselt küljelt lükati vardad sisse, välinurgast keerati kinni. Plasttorud ja koonused olid juba varrastel peal. Kui M.Š kukkus, siis pärast seda anti võti, millega võinuks pingutada mutreid lae poolt ega oleks pidanud minema väljapoole. Muidu keeras seestpoolt keerates varras kaasa koos välimise mutriga. Seetõttu taoti väljastpoolt mutrit kinni. M.Š pani tala nurgale, keeras väljastpoolt mutrid otsa, lõi neid, O.B hoidis seestpoolt kinni. Olid kolmekesi, sest K.B pidi ära minema. M.Š il oli 12 väljastpoolt kinnitada kaks mutrit, üks üleval, teine all. M.Š oli vasakukäeline. Keegi ei julgestanud, kiirustasid. Oleks pidanud ehitama platsi, kus saanuks kõndida. M.Š oli üsna ettevaatlik, ohutusnõuetesse suhtus vist nagu kõik. Ilmselt paigaldas selle tala M.Š ise, sest ei ulatunud mutriteni. Tala oli poolviltu, ei olnud ühtlase pinnaga tala ja kuna oli pandud väikese nurga all, siis toetus üks ots väga vähe. Selle paigaldamiseks eemaldati ohutuspiire, arvab, et M.Š ise eemaldas, et saaks mööda tala edasi minna. Muidu oleks tulnud ronida üle moodulite. Igal juhul tuli väljastpoolt kinni keerata. Pildilt näidatud võtmed olid neil olemas. Nendega saab seestpoolt keerata, kuid mutri peab otsa keerama väljastpoolt, seestpoolt käsi nii kaugele ei ulatunud. Töötasid seitsmendal korrusel, eelmistel korrustel toimus kõik samamoodi, pandi tala, keerati mutter otsa ja pingutati alati väljastpoolt. Eelnevatel korrustel ülemuste poole platvormi pärast ei pöördutud, ju siis ei olnud veel nii kõrge. Eelnevatel korrustel keeras seda K.B , võis ka ise keerata, kõik võisid. Erivõtmest rääkis B.Raun, sellel võtmel on ava varda jaoks, selles oleva soonega surutakse varras kinni, et ei pöörleks. 10.04.2006 seda ei teadnud, et laos selline võti on, järgmisel päeval anti kohe välja. M.Š i turvavarustuseks oli kiiver. Miks ei kasutanud ohutusvööd, seda ei tea. Turvaköie pikkuseks oleks piisanud kolmest meetrist, võimalik, et ka kahest meetrist. Ühe meetrisega oleks raske. Teised brigaadid turvaköisi ei kasutanud, nad tegelesid armatuuriga. Kasutuses ei olnud ühtegi turvaköit, mäletab, et ei võtnudki, sest üks kord O.B võttis ja midagi välja ei tulnud, rohkem ei võtnudki. On rihmad keha külge ja selle külge 2 meetrine köis, kuid karabiini ei olnud. Pärast õnnetust anti vööd kõigile välja, köie ühes otsas karabiin kinnitamiseks keha külge ja teises otsas kinnitamiseks mooduli või mõne muu külge. Töötajate täiendav juhendamine vist toimus, läbi viis Borja Raun. M.Š tõstukit ei kasutanud, sest seda ei olnudki. Kui oleks platvormi ehitanud, oleks hilinenud betooniga tunni võrra. Betoon oli tellitud teatud ajaks, kiirustasid. Ülemused teadsid, et sel päeval keeratakse raketise mutreid väljastpoolt, U.Z teadis, rääkis sellest temale pool tundi varem. Arvab, et ülemused olid sellist tala paigutamist enne näinud, sest eelmised kuus korrust oli tehtud samamoodi. Arvab, et ülemused teadsid, et selleks võetakse lahti piire, kuidas sellesse suhtuti, seda ei tea. Tema teada neid ei keelatud. Ehituses oli töötanud 7 aastat. Betooni tulekust sai teada hommikul, M.Š tuli tööle 12 paiku, K.B läks sel ajal ära. M.Š võis hommikul kodus teada, et betoon tuleb, teadsid ka ööpäev ette. Hommikul antakse korraldus, et täna valatakse need seinad. Mõistis, et 7 korrusel ilma piireteta on ohtlik töö. M.Š i minekut välja ei näinud, oli teise seina peal. Ei oska öelda kas oleks keelanud minna. Laos vaatasid ise milliseid esemeid võtta. Mägironĳa turvavarustust näinud ei ole, laos laia vööga komplekte trossiga ka mitte. Ei ole küsinud kas on pikema turvarihmaga vöösid. Oli kolm kehale asetatavat vööd, kuid ainult ühel oli köis taga. Võimalik, et oleks olnud võimalik tellida lisaköit. U.Z ei ole ähvardanud töölt lahti lasta kui nõuab turvameetmete kasutamist. Töö mahu osas niipalju kui mäletab, oli B.Rauniga juttu kahe seina tegemisest. Oleks võinud teha platvormi ja kaotada tund-poolteist ja hiljem teha. Ühe päeva jaoks normaalne töömaht. Enne lõunat panid kokku mooduli, tavaliselt tegid lõunaks ühe poole valmis, siis lõuna ajal tuli kontrollĳa, pärast lõunat tegid teise poole. Ei mäleta millest kiirustamine, kuid võimalik, et betoon oli tellitud varem, kella kolmeks. Et üks inimene oli puudu, võis mõjutada tööde hilinemist 30 %, ajaliselt pool tundi või tund. Ei öelnud, et U.Z oleks pidanud platvormi ehitama, kuid oleks võinud anda inimesi. See ei ole mitte spetsiaalne platvorm, vaid selleks, et mutreid kinni keerata. Oleks võinud selle ise ehitada kui oleks öeldud, et tehke ise. Kogu ehitusel oli töölisi 50-60 inimest. Sellist kokkulepet ei olnud, et kui kõik abitöölised on hõivatud, siis teevad ise. Aimab, mis on M-platvorm. Alguses peab kinni keerama alumise mutri ja seejärel ülemise. Vahemaa betoonpõrandalt võis olla mutrini 80 cm, võib-olla ka meeter. Peab juurde arvestama, et moodul ulatus välja umbes 15-20 cm, lisaks varda ots 10 cm, seestpoolt otsa keerata on ebareaalne. Ei tea miks U.Z õnnestus mutter kinni keerata. Piirdest välja läinud seina pind oli umbes meeter. U.Z ei käskinud piiret ära võtta ja tala panna. Sellel konkreetsel juhul piisanuks maksimaalselt kahest vööde komplektist, ühestki oleks piisanud. Laos oleval ei olnud karabiini, kinnitust. Senises ehitustöös selline töölõik oli esmakordne. OÜsse H tööle võtmisel selgitati töö sisu, moodulite paigaldamisega oli tegelenud ka varem. Moodulite paigaldamiseks oli enne kukkumist ainult üks võti kasutada. Moodulid tulid R st, varustati vaid ühe ümmarguse otsaga võtmega. Paigaldamiseks oli projekt, konkreetne sein oli 13 sirge sein, sellele pole projekti vaja. Kogusid vajaliku koguse kilpe ja kinnitasid stopperid. Mõõdu võtmiseks on mõõdulint. Moodulite vahele võib panna ka vahetükke. Sellele ei pannud, sest sein pidi minema ehitusplaani järgi. Vahetükke võib panna küll, võib ka moodulit paigast nihutada. See paigaldati üle seetõttu, et otsastopper on 12 cm peal, moodul 30-40 cm üle. See oli sellepärast, et oleks koos otsastopperiga paigaldatud ja ei pea üle mooduli ronima otsastopperi kinnitamiseks. Ohutusnõudeid 100%liselt ei ole tutvustatud mitte kunagi, tavaliselt võeti allkiri ja kõik. Vist ei ole B.Rauni käest küsinud mida peab tegema selleks, et turvavöö enda külge kinnitada. Laos on käinud, võtta normaalne rihm, millega ennast kinnitada. Platvormi puudumisest rääkis 30 minutit enne M. Š i alla kukkumist. Tavaliselt nii ei tehta, et piire võetakse ära, on valida kas lükkad piirde kõrvale või ronid üle mooduli. B.Raun ei ole ähvardanud, et laseb lahti kui mingi tööga hakkama ei saa. Betoneerĳa kohustusi tutvustatud ei ole, peab järgima ohutusnõudeid. Ilma turvavööta üle piirete ronimine on ohtutusnormide rikkumine, 5 aastat tagasi oleks öelnud, et ehitagu ise, ehitustähtajad oleks pidanud andma pikemad. Ei tea kas ise oleks siis roninud sinna, praegu ei roniks. Vasakukäelisele M.Š ile oli selline mutri keeramine ebamugav. Stopper on kaks 5 x 10 prussi ja nende peal vineer. Kinnitatakse mooduli külge akudrelli ja puidukruvidega. Kruvid keeratakse kinni välisnurgast. Kui põrandat ei ole all, siis üle ei roninud, et kukkumist vältida. Piirde kõrvaldas M.Š , sest kui on vaja tala panna, siis peab piirde ära võtma. Võis olla ka, et kahekesi kõrvaldati piire. Ise ta seda ei teinud. Ei arva, et nemad oleks pidanud betooni seismise pärast maksma. Tööohutuse jaoks peaks olema vastav inimene, kes hoiaks töötajaid vaos, et töötataks reeglite kohaselt. Põhimõtteliselt teadsid kuidas rihma kasutada, keegi ei pidanud ette näitama, kuid et ei olnud karabiini, see on iseasi. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud JK seletas, et oli 10.04.2006 S EMV projektĳuht. Objektiks võis olla Xxx. Objektil on vaja graaﬁkutest kinnipidamist, rahavoogude alal valikuid teha. Vastutusalas enamus asju, kui keegi objektile tuleb, kes väravast sisse astub, ei saa märkamata jätta midagi sellist, mis võib tekitada probleeme, ehitusobjekt on suure riskiga ohuallikas. Alguses on 2-3 alltöövõtjat, kui hakkab valmis saama, siis kordades rohkem, kokku ehk 30-40 alltöövõtjat. OÜ H tegi monoliitbetoontöid. Ühistegevuse kontrollimiseks oli objektĳuht, tema puudumisel sai ka ise kontrollitud. Viidi läbi nädala nõupidamised, koosolekud, kus pandi paika tegevuskavad. Iga nädal toimusid objekti ülevaatused, see oli objektĳuhi ülesanne. Objektil olid ajagraaﬁkud, kontrollis ise, kontrollis objektĳuht, kelle töölõiku asi kuulub, see jälgib. On üldajagraaﬁk, nädala ajagraaﬁk, tööosa ajagraaﬁk, neid on palju. Lepingus on ﬁkseeritud millal pidi OÜ H lõpetama, kuid ega ajagraaﬁkud ja lepingud 100% ei pea paika. Suurtes piirides sai valmis kui pidi valmis saama. Suuri probleeme selle koha pealt ei olnud. Midagi sellist ei olnud, et oleks pidanud sanktsioone kasutama. Kui objektil viibib, siis vaatab kogu aeg, et asjad oleksid korras, kui ei ole, siis teeb märkused. Vaja vaadata mis on objektil, mis selle ümber, see oli kesklinnas. Hi poolne objektĳuht oli mäletamist mööda B.Raun, töödejuhataja U.Z. Kokku puutus mõlemaga, see on meeskonnatöö. Alltöövõtja oma tegevuse ja ohutuse eest vastutab ise, tegid seal kogu aeg märkusi, vaadatakse, parandatakse. Konkreetselt OÜ Hi osas ei mäleta, kuid ei ole päeva kui ei tee märkust, midagi katastrofaalset ei märganud. Tavaliselt sai meeskonnale teatatud, eeldatavalt B.Raunile, kui on midagi sellist, mida meeskond teha ei saa, siis antakse teada kõrgemale juhtkonnale. Usub, et ettekirjutused läksid objekti meeskonnale, millesse kuulusid B.Raun ja U.Z. Ei mäleta seda, et oleks olnud töö seiskamisi, muidu on neid olnud, kuid kas sellel objektil oli, ei mäleta. Sel ajal objektil S ehitustöölisi ei töötanud, kui siis ainult koristamisel. Erinevate ehitusettevõtete töötajad töötasid samaaegselt. Alltöövõtjate tööriistade ja isikukaitsevahendite jaoks võis olla eraldi ruum või kontor, suurematel ettevõtetel oli kindlasti. Tavaliselt on need eraldi, vastutavad ja hooldavad oma asju. Kes vastutas OÜ H tööohutusalase juhendamise eest, ei mäleta, tavaliselt on selleks objektĳuht. Materjalide ja vahendite objektile hankimine on H siseküsimus, ei oska öelda, kuidas see oli lahendatud. Platvormide paigaldus, ohutustehnika oli H töövõttu kuuluv asi. Isikukaitsevahendite muretsemine oli H sisemine asi. Arvab, et isikukaitsevahendite korrasolekut käisid kontrollimas nii B.Raun kui ka U.Z. Arvab, et H töötajad töötasid ka valjaspool perimeetrit, neil oli sel platvorm ehitatud. Seotud monoliitvaluga, neil võis olla 14 seal mitu tööd, mis vajalik teha. Ei mäleta, et oleks näinud ise raketiste paigaldamist. Kui see kahetsusväärne asi juhtus, räägiti, et oli pannud tala, iseenesest peaks olema ohutunne, kui sul seda absoluutselt ei ole ja selle peale lähed, ei kujuta ette mida inimesed mõtlevad kui sellise asja peale lähevad. Nad ei olnud seal ehitusel olnud lühikest aega, see oli juba eos ette määratud ja päästa pole midagi. On näinud selliseid kohti ja kui inimesed teevad niimoodi tööd, siis ei austa nad iseennast. Kui õnnetus oli juhtunud, siis seletati, et oli nii. Teistes situatsioonides on olnud kuskil ka, kuid mitte piirde taga, seal oli mingi tala pandud. Kui varem on öelnud, et on näinud riigelil kõndimist, ju siis on olnud. Teises kohas on sellist asja olnud ja siis peatas töö. Arvab, et B.Raunile ja U.Z-ile sai kindlasti teatatud. Pandi platvorm, kuid kui peatad töö, siis lähed veenduma, et on tehtud nagu peab ja tööd saab edasi teha siis kui töö peatanu on andnud loa. Lepingu sõlmimise ajal tutvustati riskianalüüsi ja ohutegureid, kui töö hakkas käima, sai eraldi üle vaadatud. Sellest ohutustehnika teemast räägitakse tegelikult ju iga päev. Lõplikud lahendused töötasid nad kindlasti ise välja, kas see kooskõlastati või teatati neile. See ei käi nii, et lihtsalt hakatakse tegema. Kui õnnetus juhtus, oli kindlasti objektil. Julgeb arvata, et B.Raun ja U.Z on seal iga päev, juhataja käis ka tihti. Ei mäleta enam kas sel päeval OÜ H tegevuses midagi täheldas. Eeldab, et sel päeval tehti mingeid seinaraketisi, võib-olla mingit vahelage, konkreetselt ei mäleta. Arvab, et ohurihmad on standardsed, ei saa 100% kindel olla. Trossi pikkus 1 meeter on suhteliselt lühike, ei tea kas nii lühikesi üldse on, arvab, et nii lühikesi ei ole, ise mõõtnud ka ei ole. U.Z oli väga kohusetundlik, jagas asja, tõsine tegĳa. Mida kompetentsem on alltöövõtja, seda lihtsam on peatöövõtjal. Kui objektil käivad ja näevad mingi töö tegemist ja asi puudub, siis peatavad töö, hangitakse asi, tehakse märkus. Laoruumis käis kindlasti mõned korrad, vaatas visuaalselt, et asjad olemas, korrasolekut ei kontrollinud, suhtles loahoidjaga, eeldas, et asjad korras. Teab, et ohuvööd olid olemas, kuid märget olemasolu või puudumise kohta kindlasti ei teinud. Ei kontrollinud kas oli terve. B.Rauniga erilisi probleeme olnud ei ole, jagab tööd, kui need mehed on objektil, siis võib suhteliselt kindel olla, et asi toimib. Kui inimene on turvavööd kasutanud, päevast päeva teeb, siis teab seda, ei näe probleemi. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud JVseletas, et töötas 10.04.2006 S EMV AS Xxx objektil töödejuhatajana. Millist töölõiku juhtis, enam ei mäleta. Fikseeris ehitustööde päevikut, suhtlemine alltöövõtjatega, tööde läbirääkimised. Objektil viibis iga päev. OÜ H oli alltöövõtja, kui palju kokku oli alltöövõtjaid, ei mäleta. Ehitusettevõtjate ühistegevuse osas arvab, et see oli ära jaotatud, S töödejuhatajaid oli kaks. Tööohutusnõuete täitmist alltöövõtjate poolt kontrollisid kõik, kes objektil olid, on kohustus avastatust teavitada ja meetmed tarvitusele võtta. Ei mäleta enam kas U.Z oli OÜ H töödejuhataja või objektĳuht, B.Raun oli objekĳuht. Suhtles mõlemaga. Ei tule meelde kuidas oli tööohutusalane koostöö korraldatud. Ise kontrollis ühelt poolt, kõik kontrollisid. Kui objektil ringi liikudes märgati, siis tehti märkus või anti teada, et tuleb korda teha. Rikkumisi konkreetseid ei mäleta. Teavitama pidanuks seda, keda esimesena objektil märkad, alltöövõtja esindajat. Sl oli endal ehitustöölisi vähe, kas sellel objektil oli, ei mäleta. See, kas 10.04.2006 oli alltöövõtjaid peale OÜ Helmoldi veel, sõltub sellest, mis seisus oldi, kindlasti oli veel kedagi. Tööriistade ja isikukaitsevahendite jaoks oli OÜl H laoruum, eraldi konteiner. Arvab, et nad ise juhtisid selle konteineri käsitsemist. Kes vastustas OÜs H tööohutusalase juhendamise eest, ei oska öelda, H ise vastutas. Kes pidi OÜle H hankima materjalid ja töövahendid, seda ei oska öelda, kas S või alltöövõtja ise, sõltub lepingust. Platvormid tellis arvatavasti alltöövõtja kui tal oli vaja neid kasutada. Betoneerimistöödel kasutatavad platvormid pidi betoneerĳa ise paigaldama, see ﬁrma, kes seda tööd teeb. Isikukaitsevahendid muretseb alltöövõtja ise, nende korrasolekut arvatavalt kontrollisid alltöövõtjad ise, kes platsil olid. Ei tule hetkel ette, et OÜ H töötajad töötasid välisperimeetril kõrguses. Õnnetuse päeval oli ise objektil. Ei mäleta kindlat situatsiooni, et oleks jälginud raketise välisotsa paigaldamist. Sel päeval kui üleval käis, oli ülemine kaitsepiire ära võetud, horisontaalne pruss ära võetud ja võti oli rippuma jäänud väljaspool piiret, mida ilmselt oli keerama mindud. Tala, millega koos alla tuldi, oli arusaama järgi pandud kaitsepiirde alumisele prussile ja teine ots raketise peale poolviltu, sel ajal sadas ka, libises ja kukkus alla. Kui M.Š alla kukkus, siis tal turvavööd peal ei olnud. See oli rumal tegu, seda teha ei tohi, kõrgustes on oma nõuded, rikkus neid nõudeid. 15 Piirete paigaldamise kohustus oli H , ei oska öelda kas selleks on eraldi brigaad. Piirete paigaldamisel on vaja kasutada vastavaid kaitsevahendeid. Piirde kõrgus peab olema vähemalt meeter. Iga suvaline isik ei saa piirdeid panna. Igaüks ei tohi neid ka eemaldada. Kõigepealt peaks rääkima otseste juhtidega, miks tal on vaja sinna minna, mida tegema ja kas üldse peab minema seda tegema. Kui sellekohast töökäsku antud ei ole, siis piiret eemaldada ei tohi. Kui avastatakse kaitsevahendite kasutamata jätmine, tuleb töö peatada ja öelda, et lähed ja võtad vajalikud asjad või tööd enam edasi ei tee. Ka tema ise saab seda öelda, kuid iseasi on kas kuulatakse. Arvab, et piirete puudumine on töö seiskamise aluseks, sest see on ohuala, tööd enne jätkata ei saa kui ohutus on tagatud. Täpselt ei mäleta kas käis koos B.Rauniga kontrolle tegemas, võis olla, et kaasasid H . Ss on iganädalased kontrollaktid ette nähtud. U.Z-i kohta sellest ajast, mil see toimus, midagi negatiivset öelda ei oska, töötas hästi, asjad klappisid, oli platsil kogu aeg. B.Rauni kohta midagi eredat negatiivset ei meenu, normaalne inimene. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud KB seletas, et 10.04.2006 töötas betoneerĳana H objektil, nime ei mäleta. Tööks oli moodulite paigaldamine ja betooni valamine. Tundis M.Š it, töötasid koos palju aastaid. Sel ajal kuulusid brigaadi J R, O B , M Š ja tema. 10.04.2006 oli nagu tavaliselt moodulite paigaldamine ja betoonivalu. Töö oli kas 6 või 7 korrusel. Oli sel päeval tööl kella kaheksast kella neljateistkümneni või kolmeteistkümneni, ei mäleta. Tööga vist eriti kiire ei olnud. Teab, et pärast töölt lahkumist kukkus M.Š alla. Objektil töötasid ka teised Hi brigaadid, kes armeerisid, ehitasid platvorme. Vahetu ülemus oli U.Z, objektĳuht oli B.Raun. Küsimustega pöördus U.Z-i poole, töökäske jagas U.Z. Tööd kontrollisid kõik, objektĳuht ja töödejuhataja. Kas ülemused tutvustasid tehtava töö ohutusjuhendeid või kas nõudeid seletati lahti, seda ei mäleta. Allkirja on andnud. Ohtlike tööde loetelu tutvustamist või juhiseid selle töö jaoks ei mäleta. Enne 10.04.2006 ei ole ülemused tutvustanud millist turvavarustust kasutada, samuti ei näidatud kuidas kontrollida turvavarustuse korrasolekut. Töövahendite ohutusjuhendeid tutvustatud ei ole. Vajalike vahendite saamiseks oli inimene, kes välja andis, oli spetsiaalne putka. Kui midagi vaja, siis lähed putkasse ja võtad, otsid ise. Enne 10.04.2006 uue töövahendi lisandumisest lattu ei ole tevitatud. Enne õnnetust oli turvavarustuseks paar komplekti rihmasid, nöör komplektis puudus. Ohutult tööd teha ei saanud. Kas teised brigaadid kasutasid, et mäleta. Seal kus oli ohtlik töö, oli platvormide ja tõstukite vajadus. Platvormid olid põrandataladest, mille peal plaadid ja need suruti tugedega vastu lage, küljes olid ka piirded, need olid ise tehtud. Teine brigaad tegi. Ohtlikusse kohta pidi panema see, kes nad tegi, see ei olnud nende ülesanne. Kui oli vajadus, siis pöörduti juhtkonna poole ja teatati kuhu on vaja. Ei mäleta juhtumeid, kus jäeti paigaldamata. Enne õnnetust ise osales moodulite paigaldamisel, paigaldati samamoodi nagu eelnevatel korrustel. Panna moodul, vardad moodulisse, sulgeda teine moodul ja valada. Suuri mooduleid paigaldati 3-4 tüki kaupa, koosnes ühest poolest. Vardad pandi sisse sealt poolt kus oli põrand, pandi ka plasttorud ja koonused. Varda otsa käis mutter. Mutrid pandi välisnurgast. Sisekülje poolt välisküljele mutreid panna ei saa, mooduli kõrgus on 3 meetrit. Moodul oli vaja kinni keerata mutritega ja loodida. Mutrite keeramiseks kasutati haamrit, millega löödi mutrit, töötati ka sellise võtmega nagu fotol, seal pidi veel olema teistsugune võti, millega varrast kinni hoida. Sellega oleks saanud siseküljelt kinni keerata, kuid mutter tuleb peale panna ikkagi välisküljelt. Mutrivõtmega mutrini välisküljes ulatuda saaks aga keerata ei ulataks. Moodulite vahele käis stopper (otsastopper), mis kinnitati kruvidega mõlemalt poolt. Keerati kinni platvormilt. Kui platvormi ei olnud, tuli ronida. Platvorm puudus ilmselt seetõttu, et ei jõutud paigaldada. M.Š oli vasakukäeline. Ise on ka varasematel korrustel välisnurgas tööd teinud, samamoodi ronis, hoidis ühe käega kinni ja teisega keeras. Ei mäleta kas eelnevatel korrustel paluti platvormi paigaldada. On pöördunud ülemuste poole platvormi paigaldamise osas, ühe ehitasid valmis, teist ei jõudnud. Ehitas teine brigaad. Ise välisnurgas töötades turvaköit ei kasutanud, sest nööri ei olnud. M oli vasakukäeline ja ühe käega ei olnud mugav kinni hoida. T-kujulisest võtmest, millega saab seestpoolt varrast kinni hoida, sai teada pärast juhtumist, 11 kuupäeval. Ohutusvööd tulid vist 11 kuupäeva hommikul pärast juhtumit. Ei mäleta kas pärast seda toimus täiendav juhendamine, samuti ei mäleta kas pidi andma allkirja ohutusnõuetega tuvumise kohta. Ise paigaldatud tala oli ohtlik. Ei tea seda, 16 kas ülemused teadsid, et nende brigaad kinnitab mutreid välisnurgas, samuti ei tea kas ülemused teadsid seda, et kasutatakse tala töö tegemisel. Ei keeldutud töö tegemisest seetõttu, et betoon tuli õigel ajal valada. Enne 10.04.2006 oli töötanud betoneerĳana umbes 5 aastat. Teadis kuidas turvavööd kinni panna. Mingisugused nöörid olid seal, mingid jupid. Mõõtsid neid, oli lühike ja ei olnud mugav töötada. Ei tea kas seda sai kasutada. Kaitsepiirded paigaldas teine brigaad, võib-olla ei olnud neil õigust piiret eemaldada, kuid teistmoodi ei saaks juurde pääseda. See platvorm, mille teised valmis tegid, oli teise mooduli kohal paigas, nemad ümbertõstmisega ei tegele. Nende töö on betooni valamine ja moodulite paigaldamine. Võimalik, et on nende tööga seotud kui tööd tehakse platvormilt. Ju keegi ehitas need valmis, võimalik, et abitöölised. Kui abitöölised ehitasid enne seda kompetentselt, ju siis võivad ehitada kompetentselt. Välisseinalt on vaja kinni keerata 6 mutrit väljaulatuval alal, võib-olla
Kui oleks olnud võimalik ulatuda mutrini, ei oleks ju piirdest välja roninud. Alumine mutter on põrandast umbes 65 cm kõrgusel. Seestpoolt võttes on moodul 14 cm, sein 20-25 cm, võib arvutada, arvab, et ei ulataks. Kaugus võis olla 48-50 cm. Võimalik, et alumise saaks varda otsa keerata, ülemine mutter 3 m kõrgusel, võib-olla saaks seda keerata M-platvormilt. Tööd jagasid ise omavahel. Töö kooskõlastati, 10.04.2006 töö oli jõukohane, töö hakkas jõudma lõpule, kiirustamist ei olnud. Ei tea kas oleks saanud rahaliselt tööseisaku eest karistada. Selline mutri kinnitamine on ohtlik, kui ise kinnitas, siis juhtus, et ronis üle piirde. Võimalik, et see ei ole lubatud. Seinte paigaldamiseks on projekt, sel päeval käis kõik automaatselt. Üle kanda moodul teise seina külge ja kinnitada, seina mõõdud olid plaanis. Laohoidjalt küsisid ise mida vaja on. Kiiver anti tööle asumisel. Moodulid paigutati üle seina ääre, vahetükke ei kasutanud, paigaldasid tervikuna. Vahetükke kasutati kui oli vaja. Sellel moodulil oleks olnud otsastopperit ebamugav paigaldada kui oleks kasutanud vahetükke. Paigaldada oleks võimalik, kuid keerulisem. Moodulitega tulid kaasa mutrid, lukud, ülejäänu kohta ei tea. Ka eelnevatel korrustel paigaldati see kitsas moodul stopperiga. Ei mäleta et ülemused oleksid tähelepanu juhtinud teisiti tegemiseks. Fotol on näha platvorm piiretega, ei tea kes selle ehitas. Kas teisel pool peaks samasugune olema, ei tea. Allpool korrustel olid mõlemal pool. Kas piirdelaud ulatus mooduli otsani, seda ei mäleta. Stopper oli kinnitatud ühe mooduli külge, tõsteti koos mooduliga. Kas see kitsas moodul oli projekti järgi, seda ei mäleta. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud AGseletas, et 10.04.2006 töötas OÜs H laohoidjana. Ladu asus hoone taga, selleks oli merekonteiner. Ülemusteks olid Boriss Raun ja U.Z . Kõik mis oli ohtlik, võeti laost, hoiatas, mis läheb katki, mis on uus, mis vana. Tööle asumisel tutvustati tööohutust. Ohtlike tööde nimekirja ja tööde teostamisega tutvustas B.Raun. Tööle asumisel oli instruktaaž. Kui õnnetus juhtus, oli laos. Laos hoiti tööriistu ja ohutustehnika tarvikuid. Seal töötas palju ﬁrmasid. Andis laost välja sellele, kellele oli määratud mingi töö, võttis mis vaja, andis välja. Tööline tuleb, küsib tööriista mida tal vaja ja võtab. Prokuröri käest kuuleb esimest korda võtme SW36 kohta, ei saa aru mis võti see on. Kui said uued tööriistad, ka ohutustehnika, siis käisid töödejuhatajad, vaatasid ja selgitasid kuidas neid kasutada. Ise kontrollis puhtust, kui riist ei töötanud, esitati pretensioon ja saadeti remonti. Kui riist tööle panna ja ei tööta, siis. Kui ei töötanud, võtsid tööriistad ja saatsid töökotta. Kogus kokku, töödejuhataja tellis auto ja saadeti töökotta. Objektil töötab 50 inimest, kell 8 hommikul saavad ülesande, tulevad lattu ja ütlevad mida vaja on. Kontrollib kas on töökorras ja annab välja. Kui on puudu, see on töödejuhataja mure. Kui tööline tuleb ja küsib, siis vaatab kas on ja kui on, siis annab välja. Laos olevatest esemetest olid ülemused teadlikud. Peale saalis olevate ülemuste ei ole keegi korraldusi andnud. Mõlemad ülemused käisid ka laos. Laost väljaandmisel ülemused juures ei viibinud. Kui midagi rikki läks, puudu oli, siis ülemused tegid tellimuse. Ütles puuduolevate asjade kohta töödejuhatajale, üks oli Boriss, teine Eduard. Töötajate üldarvust käis 80% asju võtmas. Sel ajal võis olla üldarv umbes 30 inimest. Riistad tagastati lattu 15 minutit enne tööaja lõppu, mõned ka hiljem. Ise pidas žurnaali, kellele välja andis, selle perekonnanime pani kirja, kui tagasi tõi, siis tõmbas nime maha. See oli tema enda jaoks. Isikukaitsevahenditest olid laos prillid, respiraatorid, kaitsevõrk näole, päästevestid, keevitusmaskid, praegu ei mäleta rohkem. Olid ka päästevestid, kuskil 6 tükki, koheselt tuldi kontrollima. Millest see koosnes, seda ei oska 17 seletada. Turvavarustus oli kauplusest. M.Š teadis tööalaselt, tundus rahulik. Ei tule meelde olukorda kus töötaja oleks küsinud turvavarustust ja tema pidi ütlema, et ei ole. Sel momendil oli ehitusel kõik olemas. Turvavööks oli jope, vöö, karabiin, kui ei ole köis, siis on kett. Köied on erinevad, minimaalne pikkus umbes 2,5 meetrit. Eraldi on montaaživöö ja vest, kaks varianti. Kasutusjuhendid on senini seinal. Oli veel üks variant, mida nimetati langevarjuks. Laos käis üks isik paar korda tööriistu ja turvavahendeid vaatamas, visuaalselt vaatas, proovis, kirjutas. Toimikus fotol 45 kujutatud võti oli laos olemas. Mittekorras tööriistu või isikukaitsevahendeid väljastanud ei ole. Kui tulid uued töötajad, siis B.Raun käis seletamas kuidas mida kasutada, töötajad annavad juhendamise kohta allkirja. Töötajad võtsid ka turvavarustust kui lähevad teatud tööd tegema. Kontrollis üle kui tagasi toodi. Inspektor kontrollis kõike mis laos oli, tema ise ka kontrollis turvavarustuse korrasolekut. Kes ja kust see inspektor oli, seda ei tea. Ilmselt inspektori koostatud dokumendid läksid kontorisse. Langevarjuks nimetatud varustus pannakse selga, kinnitatakse rõngas kas rinnalt või tagant, on koos karabiini ja trossiga. On ka lihtsalt vöö, mis pannakse ümber keha, sellel on ka köis ja karabiin. Vest on tugevast riidest, pannakse selga, lukk tõmmatakse kinni, karabiin küljes. Kui välja andis, kontrollis üle trosside ja karabiinide olemasolu. Ei ole olnud juhust, et oleks tagasi toodud ja öeldud, et sellega ei ole midagi teha. Tema oli vaid H laotöötaja. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud H T seletas, et 2006 aprillis töötas OÜ H juhatajana. B.Raun ja U.Z töötasid sel ajal OÜ H töödejuhatajatena. 10.04.2006 oli kontoris, helistati, et on tööõnnetus, sõitis kohale. Üks tööline oli kõrguselt kukkunud. Tegemist oli surmajuhtumiga, viidi läbi sisejuurdlus, reeglid nõuavad. Sisejuurdlust viis läbi ise koos Jaak Jasneriga, kes on autojuht, vist ametiühingu usaldusisik. Tulid järeldusele, et töötaja eiras ohutusnõudeid, eemaldas piirde, ronis väljapoole piirdeid ja hakkas seal toimetama. Ohutustehnika eeskiri näeb ette, et siis peab kasutama isikukaitsevahendeid või üldse loa küsima. Teab, et brigaad koostas seina raketist, aga kes mida keeras või tõstis, kuidas oli brigaadisisene tööjaotus, seda ei tea. Nende eeskirjade järgi oli käskkirjaga objektĳuhiks määratud B.Raun ja temale allus U.Z. Tema ise oli ettevõttes ohutustehnika osas kohusetäitja, sest puudus ohutustehnikainsener. Ettevõttes oli ette nähtud, et kui inimene vormistas end tööle, siis teda instrueeriti, sai lõpuks volituse iseseisvale tööle minekuks. Kui oli mingi rikkumine, siis tehti lisainstrueerimine. Kõik dokumendid olid olemas. Ohutustehnikat kontrollisid ka peatöövõtja S töödejuhataja ja ohutustehnika insener. Ise instrueerimisi otseselt läbi ei viinud, täitis nädalasi kontrolle. Kui oli puudujääke, siis täitis neid ja esitas töödejuhatajale. Oli puuduste kõrvaldamine, tähtaeg. Laos on käinud, seal on ohutustraksid, juhend ka olemas. Trakside küljes köis, kinnitatakse teatud kohta. Ohutustehnika asjadest olid veel kaitseprillid, kõrvaklapid. Töötajale selgeks tehtud, et kuidas ja milleks neid kasutada. Ohutusvöösid oli kümmekond kindlasti kui mitte rohkem. Köied olid erineva pikkusega, oleneb töötsoonist, standardi järgi 2,5 meetrit kuni 10 meetrit. Turvarakmetel on sertiﬁkaadid, iga harilikku köit kasutada ei või, ostetakse spetsiaalsetest poodidest, et võiks ehitusel kasutada. OÜl H oli sel ajal 35-40 töötajat. Ei oska öelda kuidas töökorraldus sisemiselt oli paika pandud, iga objekt on erinev, ei peast ei mäleta täpselt. Oli päevi kus keegi sai vabu päevi. U.Z on hea töötaja, kohusetruu, kui midagi objekti peal oli, täideti kiiresti ära. Väljaspool perimeetrit töötamiseks ei pea olema M-platvorm, peab olema mingi platvorm või tööpink. Selle koha peal kus nad töötasid ei oleks pidanud üldse väljaspoole perimeetrit minema, teiselt poolt kilpe oleks saanud paigaldada. Neid paigaldades oleks pidanud ette näidatama kas raketise tarnĳa või siis tööohutusplaanis. Riskianalüüsis nähakse ette kuidas platvorm paigaldada, kus ei tule. Seda ei ole projektis. Oli tööohutustehnika lõigus kohusetäitja, määras ennast juhatuse esimehena kuna selle koha peal töötaja puudus. On kursused, mida peab läbi tegema, saab punkte. On kursused läbinud, kuid ei ole selle eriala inimene, täitis vaid kohuseid, sest keegi pidi selle koha peal olema. Peab jälgima, et ei oleks ohutustehnikaalaseid rikkumisi, olid paksud kaustad. Puudutas kõike objektil, sisenemist, riietust, jalanõusid, lõpetades avade täitmise või tellingute kasutamisega. Puudutab ka ohutusvöösid, piirdeid, riistvara. B.Raun oli objektĳuhiks määratud käskkirjaga, tutvustas seda. B.Raun määrati objektĳuhiks, ega ta ise ei lähe sinna. Teab, et on objektĳuht. Käskkirjad tehti insener-tehnilisele personalile. Kõigil olid käskkirjad, see läheb 18 töövõtulepingusse, mis on peatöövõtjaga, määratakse ära kes on objektĳuht ja kes töötavad. Ei oska tagantjärgi kommenteerida miks lehel 190 allkirja ei ole. Eks B.Raun ikka tutvus, töötas ju nende juures, kas siis on ﬁkseerimata jäänud. Objektil olid töödejuhataja ja objektĳuhi ametĳuhendid, need on standardsed, riskianalüüs käib käib iga objekti kohta eraldi. Enne objekti algust tehakse riskianalüüs, neid nõuab peatöövõtja. Sel ajal hakkas S ka ise tegema. Tema arvates olid need kogenud betoneerĳad. Iganädalaseid akte koostas mitte ainult tema, seda tegid võib-olla ka töödejuhatajad, ise ei olnud kogu aeg objektidel, tegi ka S. Kui riistadest oli midagi vaja, siis telliti, kontorist saadeti juurde, varustamine käis iga päev. Inventuuri tegemas ei käinud, astus sisse, vaatas kuidas on. Mis puudutab töökeskkonna spetsialisti, siis peab iga aasta esitama aruande tööinspektsiooni, märkis ära mida on järgmisel aastal vaja paremini teha ja kuni ei olnud seda muudetud, siis oli tema see tööohutuse spetsialist ﬁrmas, käskkirjaga määranud ei ole. Juhatus on ühes isikus, tema ongi juhatus, ise ennast määrab, sellist määramise paberit ei ole. On olemas tööinspektsioonile väljastatud aruanded, kus kirjas, et kohusetäitja on H.T. Vahepeal töötas ﬁrmas ohutustehnika insener Gustav Nõmm,
U T oli tegevjuht, lahkus 2005, H L oli peale T tegevjuht. Mis puudutab raketisi, siis saadetakse R i digitaalsel kujul seina laotus ja selle järgi tehakse paigaldusprojekt, mille järgi paigaldatakse raketise kilbid. Kilbid saadetakse erimõõdulised. Peast mõõtusid ei tea, 2,4 m lai, kõige väiksemad 0,75 või 0,65 m. On ka vahetükid, mille mõõdud algavad 5 cm. Vahetükid paigaldatakse erinevatesse vahedesse, mitte ühe koha peale. Seda näeb ette Hünnebecki raketise paigaldusjuhis. Kaustad on kontoris ja objektidel. Näidatud fotol on tegemist laiskusega. Tavaliselt võetakse sein kuskil lahti, kraanaga tõstetakse raketis tervena teise seina tegemiseks ilma, et vahepeal lahti võetaks. Ühelgi töötajal ei ole voli piirdeid ära võtta ja väljapoole piirdeid minna. Kui on vaja töötada väljaspool perimeetrit, siis on vaja töödejuhatajat teavitada, tehakse töökäskluba töötamiseks väljaspool piirdeid, vaadatakse üle isikukaitsevahendid ja antakse luba. Praktika näeb ette, et R le antakse kõikide seinte kohta eraldi joonised. B.Rauniga töötas pikka aega koos, head suhted. Töökeskkonna eest vastutus B.Raunil tulenes ametĳuhendist. Käskkirjaga määrati B.Raun vastutavaks töödejuhatajaks. Sisekorraeeskiri ja ametĳuhend, kus on töödejuhataja ülesanded. Töödejuhataja ja objektĳuhi ametĳuhend on ühine. Manto raketise kasutusjuhendid on ehitussoojakus seina peal. Kui betoneerĳate brigaad tööle võeti, eks ikka uuriti nende tausta, teevad vastutavat töölõiku. Tööohutuse kontrolli teostajat Xxx objektile eraldi määratud ei olnud. Tegi seda ise, tegi B.Raun, ei tea kas U.Z tegi. Mäletab, et koos B.Rauniga täitis, käskkirjaga ohutustehnika spetsialisti ühelgi objektil määratud ei olnud. S objektĳuhti ei mäleta, töödejuhataja oli JK. Sellel objektil oli esimest korda kui hakati kontrollima peatöövõtja poolt. Objektil pidi olema üks vastutav töötaja kindlasti kohal. R ei väljasta ohutusjuhendit, juhend on neil ja ﬁrmades välja töötatud ja need on olemas. R saadab komplekteerimisjuhendi. Ohutusjuhend on betoneerĳa tööjuhend. Raketise kilpide mõõdud ei ole kuskil määratletud, tuleb R poolt laotuse projekt ja selle järgi tuleb paigaldada. Uuesti paigaldamiseks ei pea raketist osadeks lahti võtma, võib puhastada ja õlitada ühes tükis. Betoneerĳate tausta osas on ehitusturg, kõik teavad kust tulek, helistatakse üle, uuritakse. Toimiku leht 147 on riski hindamine, kuid see on punktipallides, peab olema veel seletuskiri. Ei ole esitatud, sest seda ei ole küsitud. Kaustad on olnud tööinspektsioonis, järelikult ei ole süvenetud, et kaustast välja võtta. Tööinspektsioon küsis mis paberid on ja omal äranägemisel paljundas. Mis töid teised brigaadid tegid, seda öelda ei oska. Töötajaid 30 – 40 vahel, kõik päevad ei olnud korraga nii palju tööl. Objektid on erinevad, mõne objekti peal on kaks juhti ja kuna Xxx oli suur objekt, siis on vaja ka puhkepäevi anda, siis oli kaks. B.Raunil on rohkem kogemusi, üks oli määratud vastutavaks. U.Z ja E.Rauna pidi ilmselt ise juhendama, see oli ammu, ei mäleta. Kui nad tööle tulid, oli vist teine töötaja, Gustav Nõmm. B.Raun on vist objektĳuhina 1997st aastast, U.Z kas alates 2003 või
Ise juhtis kohusetäitjana OÜ Hi tööohutusalast tegevust kõige kõrgemal tasemel. Tööinspektsiooni andmetel oli tööohustus üle keskmise hea. Ettekirjutusi tehti paar korda kindlasti 14 aasta jooksul. On juhatuse liige ﬁrma asutamisest alates, teisi juhatuse liikmeid ei ole. Arvab, et on juures olnud tööohutusalasel juhendamisel, need toimusid objektil kontori soojakus, esmane juhendamine oli kontoris enne kui tööle vormistati. Loeti ette, kui jäi arusaamatuks, siis anti lugeda, mõni luges ka võib-olla. Töötajad tulid jupi kaupa, see brigaad 19 tuli neljakesi ja sai eraldi instruktaaži, sest tulid ühekorraga. On olnud nii eestikeelseid kui ka venekeelseid juhendamisi. Ei ole kuulnud et oleks küsimusi esitatud, küsiti kas on arusaadav. Kui mingit rikkumist nähti, tehti lisainstruktaaž, loeti sõnad peale, võeti allkirjad. Kontoris käis juhendamine 20-30 minutit, mis objektil toimus, seda aega ei võtnud. Nädalate ülevaatuste kohta on rikkumised märgitud puudused, tähtajad kõrvaldamiseks. Kuskil ikka oli keegi piirde ära võtnud, jätnud tagasi panemata või oli koristamata, nagu objektidel ikka. Ei oska öelda, et oleks selliseid rikkumisi, millega oleks olnud õnnetuse oht. Kui M.Š i brigaadis oleks olnud tõsised rikkumised, siis oleks töölt kõrvaldatud, rikkumisi oli kindlasti. Otseselt ise nii objektil ei olnud, et iga päev oleks neid näinud. Millal OÜ H K objekti lõpetas peast küll ei mäelata, millal need üleandmis-vastuvõtmise paberid korda said. Kui tekkis vajadus töövahendi või isikukaitsevahendi järele, siis töödejuhataja võttis varustusega või kontoriga ühendust, et vajalik asi kiiresti kohale toimetataks. Tööinspektsioon käis paar korda aastas. Kuna töö eest maksmata ei jäetud, siis järelikult olid töödega graaﬁkus. Eks oli lisatöösid, ümberprojekteerimist, mida ajagraaﬁk ei näita. Järgmisele objektile võeti ka, graaﬁkust maha ei jäänud. Töölised ei pidanud tutvuma põhikonstruktsioonide seletuskirjadega, see on vajalik töödejuhatajale. R pidi väljastama joonised seintele, postid, eraldi kõik, mis puudutas raketist, konstruktsioonid, liftišahtid, trepikojad. Arhitektuurne joonis oli 9 korruse kohta, kuid tööjoonised puudusid, olid kuni 5 korruseni. Need joonised tulid järjest ja edastati R le. Töölised olid olemas siis kui leping alla kirjutati, muidu ei oleks inimesi, kes töö ära teeks. Kontoris tehakse sissejuhatav töökaitsejuhendamine. Ei ole instruktaaži teinud, ei oska öelda kes olid 01.09.2005 tööl. Võisid olla ka teisel objektil, mitu objekti on korraga. Enne instruktaaži iseseisvalt tööle minna ei tohi. Enne oli vundamendi tegemine, mis võttis aega kaks kuud, siis ei kasutatud R raketisi. Töölised võisid olla tööl teisel objektil, korraga oli 3 – 4 objekti, igal objektil oma instrueerimine. Objektil suhtles Riga eesti keeles, tõlki vaja ei olnud. Ei mäleta, kuid ohutusjuhendid peaks ka venekeelsed olema. On instrueeritud eraldi ka vene keeles. Sisekorraeeskirjad on seinal ja eesti keeles. Peatöövõtjaga on lepingus sees, et objekti keel on eesti keel. Kui on olnud koosolekud, siis peab aru saama, küsitakse kas on aru saanud ja kui on allkirja andnud, järelikult kinnitavad, et on aru saanud mida nende käest tahetakse. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud O B seletas, et 10.04.2006 töötas OÜs H betoneerĳana. K tänaval oli betoneerĳate tööks moodulite kokkupanek ja paigaldamine, seina kinnitamine ja betooni valamine. M.Š oli paarimees, objektil töötasid veel KB ja J R. Objektil töötas veel brigaade, tehti erinevaid töid. Vahetu ülemus oli Boriss ja tema abi oli Eduard. Perekonnanimesid ei mäleta. Nad on saalis. Küsimuste puhul pöördus Eduardi poole, vahepeal Borissi poole. Töökäske jagasid mõlemad. Tööd käis üle vaatamas rohkem Eduard. Enne 10.06.2006 tutvustati tööohutusjuhendeid, kes tutvustas, seda ei mäleta. Juhendeid tutvustati objekti alguses, tuli suur raamat läbi lugeda, siis alla kirjutada. Raamat oli eesti keeles. Kas ohtlike tööde nimekirja tutvustati, ei mäleta. Teadsid kuidas töötada, kraanaga teha, ei pannud neid mooduleid esimest korda, ei olnud esimest korda ehitusel. Mingis töös oli tööandja juhendamist. Tutvustati isikukaitsevahendite kasutamist, peaks olema kiiver, kaitseprillid kui midagi lõigata. Enne objektile minekut anti kiivrid ja öeldi, et peab kogu aeg peas hoidma, objektil maha võtta ei tohi. Ei mäleta, et oleks juhendatud kuidas turvavööd kasutada, mõned neil olid, aga üsna vanad, mida ei kõlvanud kasutada. Ei mäleta kas näidati kuidas hinnata isikukaitsevahendite korrasolekut. Tõstukeid objektil ei olnud, töötasid maa peal või üleval paigaldasid mooduleid. Moodulite paikapanemiseks ei olnud tõstukeid vaja. On enne mooduleid kokku pannud, teadis võtmeid, mis kahelt poolt käivad, teadis juba enne kus platvormid olema peavad, kuhu minna ei saa kui platvormi ei ole. Tööriistad ja isikukaitsevahendid said kätte laost allkirja vastu laohoidjalt. 10.04.2006 oli tavaline töö, mõned seinad olid juba püsti, hakkasid loodi järgi paika panema, oli üleval, M.Š all, keeras alumist mutrit, pani tala põrandalt moodulile ja hakkas keerama ja kui ise hakkas edasi liikuma järgmise mutri juurde, siis kuulis häält, vaatas alla ja M.Š kukkus. Enne seda rääkisid, et neil on sinna platvormi panna. Ohutusvööd olid kõlbmatud, näha, et katki. Laos ehk 2-3 tükki oli, olid kasutusel, vaba oli see, mis katki. Kes vastutas tööohutuse eest, seda ei tea. Välimise seina jaoks ehitati platvorm, kus olid käetoed, et mitte kukkuda. Kui oli aega, 20 siis ise panid konsoolid sinna, muidu on nende töö moodulid. Kui neil aega ei ole, teevad seda teised. Hommikul koosolekul nii ise kui ka teised ütlesid, et platvormi on vaja, mõlemad ülemused on kohal. Neil on tükitöö, öeldakse, et nii palju teha, siis plaani järgi teevad. Betoon oli juba kohal kui seinu kinni panid. Alguses paigaldatakse üks külg, siis armeering ja teine külg loodi järgi, vaadatakse üle, keeratakse mutrid kinni ja valatakse betoon. Moodulid tõstetakse püsti kraanaga. Mutrid keeratakse peale käsitsi, pärast pingutatakse võtmega, keeramiseks on vaja kahte inimest, üksi keerates hakkab varras ringi käima. Seal välisnurgas ei ulatu ümber nurga, et seestpoolt keerata. Sinna oli vaja platvormi. Kas eelmistel korrustel pandi sinna platvorm, ei mäleta. Mõnikord oli, mõnikord ei olnud, kui ei olnud, siis ronisid seina peale. T-kujulist võtit nägid peale õnnetust. Arvata võib, et ülemus teadis, et välisnurgas tuleb keerata. Kõige rohkem räägiti U.Z-iga, kes pidevalt nende juures käis. Arvab, et ülemused ei teadnud talade kasutamisest, varem oli spetsiaalne platvorm, arvab, et varasematel korrustel ülemused nägid nende tööd välisnurgas, iga päev jälgiti nende tööd. Sellel talal töötamine on ohtlik, teda kasutatakse teisiti. Ei oska vastata miks ei keeldunud töötamast. Korralikud turvarihmad said kunagi hiljem, pärast õnnetust. Koos M.Š iga on varem koos töötanud ühes ﬁrmas. Suuremast osast lugeda antud ohutustehnika raamatust sai aru, mõne eestikeelse sõna kohta küsis. Laos rippusid seinal turvavööd, tööriistad, rohkem ei meenu. Turvavarustust, mis käib läbi jalgade, seda kasutada ei osanud, teised näitasi. Piirdeid kõrvaldada ei või, kuid üks piire oli pandud vastu seina, lükkasid maha, et raketise kilpi panna. Oleks olnud õige kui oleks keeldunud töö tegemisest ja betooni valamisest. Oleks pidanud küsima, kuid samas ütlesid, et on vaja platvorme. Platvormi paigaldajateks olid teised inimesed, nemad olid mooduli mehed ja betoneerĳad. Ohutu töö peab kindlustama tööandja, U.Z-i ja B.Rauni käsutada on kogu objekt. Oli vaja kiiresti sein kinni panna, sest öeldi, et pump ja betoon on juba kohal. Pidevalt räägiti ehitusel, et ﬁrmale läheb kalliks, et pump ei seisaks kaua, mida kiiremini ära valada, seda kiiremini läheb ära. Töömaht oli nendega kooskõlastatud, oli teatatud betooni saabumise aeg. Kraanat ei olnud ka alati nende käsutuses, et kilpe paigaldada. Oli kaks seina paigaldada ja stopper kinnitada. Sel ajal keeras tema üleval mutrit, M.Š all üksinda mutrit ja J. R teises seinas stopperit. Võimalik, et ühe töötaja puudumise tõttu oli kiire. Rakmete korrasolekut saab visuaalselt hinnata, rakmed olid olemas, mõned karabiinid olid puudu, köis oli puudu, kui oli köis, siis meetrine, ise pani selle sinna külge. Alumistel korrusetel tuli ka seina peale ronida, olid ka platvormid moodulitel, mõnikord seespool, mõnikord väljaspool. Väljaspool seina olid nende jaoks tehtud pikad platvormid. Isetehtud platvormid tehti ise, paigaldati moodulitele. Kelle ettepanek oli need valmistada, seda ei tea. Ei saa kinnitada, et oli kokkulepe, et ise oleks pidanud platvormi paigaldama. Sel päeval aega ei olnud ja nad rääkisid, et platvormi on vaja. U.Z võibolla sel päeval aega ei olnud, kuid tema alluvatest töölistest võis seda keegi teha. Ohutustehnika instruktaažile kirjutas alla. Brigadir oli J. R, otsustas vahetult töö suhtes. Ka eelnevate tööandjate juures on instruktaži läbinud. Välispiirdeid paigaldas mitu inimest, need tegelesid sellega kogu aeg. Kui kraana oli nende käes, siis tõstsid seda platvormi. Üle välispiirde ronida ei tohtinud. Tol päeval võis mõni koht olla, kus tuli üle piirde minna. Seda, et M.Š läheb väljapoole piiret nägi alles ülevalt mooduli pealt, ütles, et oleks ettevaatlik. Oleks võinud keelduda sellest tööst. Kui võtta üle piirde minekut, siis see oli ohutusnõuete rikkumine. Korrusel olid kastis moodulite tarvikud, võtmed, moodulid pandi kokku all. Moodulid on erineva pikkusega, on ka vahetükke, millega vajalik pikkus saavutada. Kui oli midagi vaja, siis läks lattu ja küsis kas on. Mutrid keeratakse SW36 võtmega, pikendusena kasutati ka toru, põhimõtteliselt oleks seda mutrit sellise pikendusega saanud kinni hoida, kuid kust seda toru võtta. Moodulitele konsoolidega paigaldatavaid platvorme kasutati. Moodulile konsooli paigaldamine võtab aega 10-15 minutit. Saab paigaldada nii väljapoole kui ka sissepoole. See raketis oli selline mudel, millel ei olnud aukusid konsooli paigutamiseks, ribid on siledad. Moodulid pandi kokku jooniste järgi. On moodulid koos konsoolidega ümber tõstnud, puitplatvormi võtsid enne maha. Platvormide osad olid korrusel kastides, platvormi paigaldamata betooni valada ei saa. Raadiosaatjate kaudu antakse teada, et betoon on kohal. Kas enne käidi üle vaatamas, seda ei tea. M.Š läks mutrit kinni keerama nagu alati, ühe meetrisest köiest ei oleks piisanud, ei ulataks keerama. Otsastopper kinnitatakse kahe mooduli vahele kruvidega kahelt poolt akudrelliga. Brigadir annab pakist 21 moodulid, mis kokku panna, nemad panevad kokku, õlitavad ja läheb paika. Moodulid pannakse kokku all. Ilmselt ei olnud muud varianti panna kui selline, et läks üle välispiiri. Instrueerimisel käisid ükshaaval töödejuhataja juures, andis seda raamatut, oli vaja lugeda ja alla kirjutada kui arusaadav. Raamat oli paks, võttis aega. Tutvus selle raamatuga. Ei mäleta kas betoneerĳa ohutusjuhendit luges, elektrikeevitaja oma kindlasti mitte, armeerĳa oma ei mäleta, elektrikäsimasinatega töötaja oma ei mäleta, elektrisaega töötaja oma võimalik, et oli, abrasiivtööriistaga töötaja oma ei mäleta. Mäletab, et luges raamatut ja pani allkirja. Giljotiiniga metallilõikaja ja puusepa oma oli, sest töötasid nende riistadega. Tellingutel ja töölavadel töötajate oma ei oska öelda, midagi kirjutas alla, troppija oma ei oska öelda, seinapaneelide oma ka ei oska öelda. Ohtlikes kohtades olid piirded, kus ei olnud, siis teadsid, et lähemal kui 2 meetrit minna ei või. Märgistust ei ole näinud. Kui olid augud, siis olid lindid, liftišahtil piirded. Pidid piirdel jupi maha lõikama, sest moodul ei mahtunud ära. Seestpoolt mutrit keerata mutrivõtmega, mille küljes on pikenduseks toru, see ei ole lihtne, võti ei ole kerge. Käega teisele poole ei ulata. Kui tema ise oleks teisel pool olnud ja M.Š väljaspool, siis M.Š kukkus alla seetõttu, et moodul läks keerates paika ja tala kukkus alla. M-platvormi sinna panna ei saa, seda on näha. Keegi seda täpselt ei näinud kuidas M.Š selle tala sinna pani. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud HO selgitas, et 10.04.2006 töötas AS R osakonnajuhatajana. Hünnebeck Manto raketiste sisse tuleb alati panna keermesvardad, mille mõlemasse otsa keeratakse mutter. On võimalik kasutada mutrivõtit või vasarat. Varras võib keeramisel keerlema hakata. Selle vältimiseks on spetsiaalne mutter, mis haakub, teine variant on et teiselt poolt hoitakse mutrit kinni. Spetsiaalne mutter on ankru küljes, jääb proﬁili taha kinni ja takistab keerlemist, kataloogis on see olemas. OÜ H oli rendileping tähtajatu, lepingus märgitud tähtajad puudutavad renditasu maksmise tähtaegu. Fotol näidatud raketise kohta võib öelda, et töö on pooleli. Kilpide vahele on võimalik paigutada ka vineerist ja prussidest stopperit, mis kinnitatakse kruvidega mõlemalt poolt. M-platvorm inimese jaoks paigaldatakse kilbi külge, see on standardne, proﬁilis on augud ja konksud lähevad aukudesse. Platvormile ehitatakse puidust käimistee. On vaja minimaalselt kahte tuge. Pildil näidatud viimane kilp on tagurpidi, selle külge panna ei saa, eelmise külge saab. Kui oleks õiget pidi, siis saaks M-platvormi panna. Alt esimese ja teise ribi külge platvormi paigaldada ei saa, on vaja vähemalt kolme ribi, sest diagonaalsele toele ei oleks tuge. Kinnitada saaks, kuid see ei ole standardne lahendus. Kui raketis maha võtta, siis tuleb stopper eemaldada, võib jääda ühe külje külge, alati on vaja puhastada, õlitada, vardad välja võtta. Kui rendilepingule on alla kirjutatud, siis klient kinnitab, et oskab kasutada, väljastatakse ka kasutusjuhend. Ei ole proovinud kas mutrivõtit saab mõlema käega kasutada, parema käega kindlasti. Õnnetuse põhjuseks võiks öelda, et see on võrdne enda alt oksa ära saagimisega. Kui mutter ei oleks keerlema hakanud, poleks vaja teisele poole minna, kui hakkas, siis oli vaja. Antud juhul oli välja antud 8 täiskomplekti. Tellimises on tehniline kirjeldus ja joonised ning selle alusel saadetakse raketised. Joonisel soovituslik kilbi paigaldus, järjekord, komplekt. Tehakse pealtvaates laotus, mis järjekorras kilbid panna. 50% ulatuses juhtudest ületavad kilbid seina pikkust, sõltub sellest, kuidas stopper panna. M-platvormi võib panna maas külge, võib ka üleval, sõltub olukorrast. Betoon valatakse sisse ülevalt. M-platvormi paigaldamine võtab aega 5 minutit. On olemas detailid, millega saab raketise pikkuse parajaks, igaühel on töö tegemisel oma käekiri. Ei ole proovinud mutrivõtme käepideme pikendusena toru kasutamist. Tõenäoliselt AS R ei näidanud paigaldusjoonistel ette otste sulgemist, ainult laotus esitati. Kui paigaldada platvorm kolmandale ribile, on võimalik mutter kinni keerata, see on puusepa töö, võtab prussi vahelt ära. Prussidest platvorm toetub konsoolile. Stopper kinnitatakse ühe külje külge maas, sõltuvalt olukorrast kas sise- või väliskülge. Sõltub sellest, kuidas brigaad planeerib, tööplatsi korraldus. Kas korvtõstukiga või lisatalade paigaldamine, siis saab väljaspoolt, kuidas brigaad ette nägi. Välisseina saanuks stoppermutrid paigaldada maas, tala paigutamine ei ole standardne lahendus. On olemas ankurmutrid, mis on kilbi küljes koos vardaga, seda sellel objektil tellitud ei olnud, siis saab teiselt poolt keerata. Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: 22 • 10.04.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Xxx ehitusobjekti, mille hoovis Lembitu 8 maja vastas lamab meesterahva laip. Protokollis on kirjeldatud meesterahva laiba asendit, välimust ning nähtavaid vigastusi. Surnukeha keha ümber on must vöö, mille küljes haamer. Surnukehast 60 cm kaugusel, Xxx ehituse aknalaual oranži värvi plastmassist kiiver koos kiivri alusmütsiga. Kiivri servas 15 cm pikkune pragu. Surnukeha kohal üleval, seitsmendal korrusel hoovipoolse ääre seina raketise ühe kinnituse küljes ripub raketise elementide pingutuse võti, mis ulatub põranda pinnast 120 cm kaugusele. Hoone ääre ette on paigutatud puidust piirded, kuid võtme juures ei ulatu alumine puidust piire raketise seinani. Vaatluse teostamise hetkel on ehitusobjekt kaetud veega ja sajab vihma. (kd 1 t/l 4-5, fototabelid 6-8) • Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi teatisest nähtuvalt 10.04.2006 kell 15.00 oli viimase tunni keskmine sademete hulk 2,2 mm, keskmine õhutemperatuur 2,3oC, atmosfäärinähtus nõrk hooglumi, valdav tuule suund SW, keskmine tuule kiirus 4,1 m/s, maksimaalne tuule kiirus 10,5 m/s, kell 16.00 oli viimase tunni keskmine sademete hulk 0,0 mm, keskmine õhutemperatuur 3,0oC, atmosfäärinähtus vihm, valdav tuule suund SW, keskmine tuule kiirus 5,1 m/s, maksimaalne tuule kiirus 8,7 m/s, kell 17.00 oli viimase tunni keskmine sademete hulk 0,0 mm, keskmine õhutemperatuur 2,8oC, atmosfäärinähtus vihm, valdav tuule suund SW, keskmine tuule kiirus 4,5 m/s, maksimaalne tuule kiirus 8,5 m/s, kell 18.00 oli viimase tunni keskmine sademete hulk 0,0 mm, keskmine õhutemperatuur 2,5oC, atmosfäärinähtus nõrk hoogvihm, valdav tuule suund SW, keskmine tuule kiirus 4,3 m/s, maksimaalne tuule kiirus 9,7 m/s, vaatluse ajal mõõdukas uduvihm. (kd 1 t/l 9) • 11.04.2006 koostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 305 kohaselt on ekspert jõudnud arvamusele, et M Š i surma põhjustas mitut kehapiirkonda haarav tömp trauma. Laibal leitud vigastused – peaajupõrutus koos peaajukelmetealuse verevalumiga, koljupõhimiku ja kuklaluu murruga, lülisambarinnalülide murd, kopsude põrutus ja kopsukelmerebendid, rinnaaordirebend. Marrastused rindkerel, kõhul üla- ja alajäsemetel, näol. Verevalmid näol, üla- ja alajäsemetel, peanaha all. Vigastused võivad olla saadud ühemomentselt kukkumisest kõrgusest kehapaiskumisest vastu kõva piiratud pinda (näiteks teekate). Võitlusele ega vägivallale viitavaid vigastusi ei leitud. Surm võib olla saabunud eelandmetes näidatud ajal 10.04.
Kohtukeemilisel uuringul nr 420 laiba veres ega uriinis etanooli ei leitud. Narkootilisi aineid ei leitud. (kd 1 t/l 12-15) • Koopia töölepingust, milline on koostatud 01.09.
Lepingu kohaselt sõlmisid töölepingu OÜ H, keda esindas tegevdirektor H Tja M Š . Lepingu kohaselt on leping sõlmitud määramata ajaks ja töötaja tööleasumise ajana on märgitud 01.09.
Töötaja võeti tööle ehitajana, täpsema erialaga puusepp-betoneerĳa. Tööülesanded täpsustatakse vastavalt vajadusele töö tegemise käigus. Töölepingus on märgitud töötaja kohustused ja tööandja kohustused. Seejuures on tööandja kohustusena märgitud kohustus 5.2.1 – tagama töötajale töö ja töövahendid, 5.2.3 – tagama ohutud töötingimused, 5.2.4 – tutvustama töötajale töösisekorra, töökaitse ja tuleohutuse nõudeid, võtma töötaja allkirja vastavasse registrisse, jne. Sama lepingu kohaselt oli neljakuulise katseaja viimaseks päevaks 02.01.
(kd 1 t/l 17-21) • Tööõnnetuse raportist nähtuvalt on raportisse märgitud: tööandjana OÜ H, töötajana M Š , puusepp-betoneerĳa, kes töötas alates 01.09.2005 tähtajatu lepinguga ja täistööajaga. Tööõnnetuse andmetesse on märgitud tööõnnetuse ajana 10.04.2006, kell 17.05, raskusastmeks on märgitud surm. Töö lühikirjeldusena ja tööõnnetuse asjaoludena on märgitud: kõrvaldas 7 korrusel omavoliliselt äärepiirded ja paigaldas puidust fermi. Pingutas seina betoonraketise kinnitusmutreid, millega rikkus tööohutuse reegleid. Tööandja esindajana on alla kirjutanud juhatuse esimees H T, töökeskkonnavolinikuna või töötajate usaldusisikuna puusepp JK. (kd 1 t/l 71-72) • 10.04.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll. Protokolli kohaselt ülevaatuse teostasid: tööinspektor ™, OÜ H juhatuse esimees H T, S projektĳuht JK. Vaatluse juures viibisid S TO spetsialist TL, objektĳuht Borja Raun ja OÜ H töödejuhataja Eduard 23 U.Z. Tööõnnetuse lühikirjeldusena on märgitud: kannatanu M Š kukkus alla 17,5 meetri kõrguselt väljaspool piirdeid alla, so
korruselt. Sündmuskohana on märgitud Xxx ehitusplats. Töövahendina on märgitud pingutusvõti, mis vastas nõuetele. Töökohana on märgitud: 7 korruse seinte betoonivalu, raketised olid olemas. Töökoha mittevastavusena nõuetele on märgitud: puudus tööplatvorm ja ohutuspiirded. Töökoha kirjeldusena ohutuse seisukohast on märgitud: 7le korrusele olid piirded paigaldatud, puudusid äärelauad. Töö toimus väljaspool piirdeid paigutatud talal. Mittevastavusena nõuetele, mis võisid olla TÕ põhjuseks või soodustasid seda on märgitud: parempoolsete poltide pingutamiseks puudus tööplatvorm, töötati ebastabiilsel talal. (kd 1 t/l 74, fotod t/l 75-88, väljavõte projektist t/l 88, Hünnebeck Manto raketiste paigaldamiseks vajalike detailide ja vahendite joonised koos selgitustega t/l 89-91) • Tööõnnetuse uurimiskokkuvõte ettevõttes, milles on märgitud ettevõttena OÜ H, kannatanuna M Š , õnnetuse kuupäevana 10.04.2006 ja kohana Xxx ehitusplats. Tööõnnetuse uurĳatena on märgitud H T juhatuse esimees ja Borja Raun objektĳuht. Uurimises osales JK puusepp. Tööõnnetuse asjaolude kirjeldusena on märgitud: 10.04.2006 pidid mooduli brigaad valama 7 korruse seinasid 17.
Enne betooni valamist otsustasid pingutada raketise kinnitusi. M Š omavoliliselt teisaldas äärepiirde ja paigaldas põranda pealt puitvermi raketisele. Asudes pingutama raketise kinnitust, keerates võtmega pingutusmutrit, keeras ta raketise kokku, mille tagajärjel verm tuli raketise äärelt ära ja põhjustas õnnetuse. Tööõnnetuse toimumise põhjusena on märgitud: eemaldas piirded ja paigaldas puidust vermi, mis libises ja selle tulemusel kukkus 17.50 m alla. Rikkumisena on märgitud, et rikuti ohutusjuhendit L1, L2, L3,
Kavandatud meetmena analoogiliste tööõnnetuste vältimiseks on märgitud: Täiendav instrueerimine 11.04.2006, täitmise eest vastuatva isikuna Raun Borja; Individuaalsed kaitsevahendid 11.04.2006, täitmise eest vastutava isikuna Raun Borja. Kavandatud meetmete täitmise kontrolli kohta märkena on märgitud H Tja Jaak Jasner. (kd 1 t/l 122-123, skeem t/l 124) • Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni 26.06.2006 ettekirjutus OÜle H. Ettekirjutuse kohaselt p 1: Surmaga lõppenud tööõnnetuse, asukohaga Xxx, uurimisel selgus töökoha mittevastavus tööohutusnõuetele. Vastavalt TTOS § 4 p 2 nõuetele – tööandjal tagada kõigil ehitusel töötajatele ohutud töötingimused; p 2: betoneerĳate ohutusjuhendi oletatavad lisad on tehtud eri aegadel, ohutusjuhendis puuduvad viited lisadele ja lisad ei oma ka mingit kinnitust. Vastavalt TTOS § 13 lg 1 p 14-le viia ohutusjuhendi nr 2 „Ohutusjuhend betoneerĳale” lisad L-1, L-2, L-3 ja L-4 eeltoodud ohutusjuhendi juriidilisteks lisadeks; p 3: surmajuhtumi uurimisel on selgunud, et Xxx objektil töötajate juhendamine on toimunud formaalselt, st et toimus ainult allkirjade kirjutamine. Vastavalt TTOS § 13 lg 1 p 13-le viia läbi kõigil ehitusobjektidel tegelik juhendamine nii eesti kui ka vene keeles, kasutades betoneerĳate juhendamisel juriidiliselt korrektset ohutusjuhendit nr 2; p 4: surmajuhtumi uurimisel selgus, et Xxx ehitusobjektil oli puudulik ja formaalne sisekontroll, mis tingis väga puuduliku ehitusplatsi kontrollimise. Vastavalt TTOS § 13 lg 1 p 1 ja 2 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele ehituses § 7 lg 2 tuleb kõigil ehitusplatsidel vähemalt üks kord nädalas viia läbi üldkontroll, mille käigus kontrollitakse korda ehitusplatsil, kaitset kukkumise vastu, tellingud jne; p 5: surmajuhtumi uurimisel Xxx ehitusobjektil ei olnud töötajad varustatud isikukaitsevahenditega, töötades kohas, mis asub lähemal kui 2 meetrit välisperimeetrist ja töötades ka väljaspool välisperimeetrit. Vastavalt TTOS § 12 lg 1 nõuetele peab tööandja tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras; p 6: surmajuhtumi uurimisel Xxx selgus, et isikukaitsevahendid, nagu turvavööd, -rakmed olid komplekteerimata, nii et betoneerĳa pidi ise endale kättejuhtuvast materjalist valmistama turvaköie, et oleks võimalik 1 ja 2 korruse vahel kasutada turvarakmeid ja töötada väljaspool välisperimeetrit. Vastavalt „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise korrale”, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrusega nr 12, on tööandja kohustatud kõikidel objektidel, kus toimub töö: 1: tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks, 2: pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arusaadavat arvestust, 3: tagama, et töötajale väljastatavad isikukaitsevahendid oleksid töökorras, puhtad ning et neid nende valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitakse ja 24 hooldatakase, 4: korraldama töötajale isikukaitsevahendite väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamisega ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega, 5: märgistama asjakohaste ohutusmärkidega töökoha need ohualad, kus on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendit. Ettekirjutuse täitmise tähtajana on märgitud 10.07.
(kd 1 t/l 126-127) • Töösisekorra ja tööohutusalase ühistegevuse eeskiri S EMV ehitusobjektil. 06.02.
Eeskirjas on sätestatud vastutusvaldkonnad, üldine töökorraldus, valve, ohtlikud tööd, ühistegevus, tööohutuse plaan ja vastutus. Vastutusvaldkonnas p 1.1 on eraldi välja toodud objektĳuhi vastutusvaldkond, mille kohaselt on selleks töövõtjate plaanide ja ajagraaﬁkute kooskõlastamine, nende täitmise korraldamine ja kontrollimine, töövõtjate tegevuse ning nende ühistegevuse koordineerimine ja kontrollimine, materjalide vastuvõtmine ja ladustamise korraldamine, objeti olme ja valve korraldamine, tööde kvaliteedi-, töötervishoiu- ja tööohutuse-, samuti tuleohutuse- ja keskkonnakaitsenõuete täitmise tagamine. Töödejuhataja vastutusvaldkonnana on märgitud, et ta vastutab oma töölõigu tööde projektikohase, kvaliteetse ja tähtaegse täitmise, töötervishoiu ja tööohutuse, tule- ja keskkonnaohutuse ning ühistegevuse nõuete täitmise eest. P 1.3 kohaselt kõik töötajad on kohustatud rakendama vajalikud abinõud normaalset töötamist raskendavate või takistavate põhjuste ning ohtlike tingimuste kiireks kõrvaldamiseks. Kui neid põhjusi ei ole võimalik oma jõududega kõrvaldada, tuleb sellest viivitamatult teavitada oma tööandjat ja/või tellĳat. Üldises töökorralduses p 2.4 kohaselt peavad töölised kandma ettenähtud töörõivaid. Ehitusplatsil peab kandma kaitsekiivrit ja vajadusel kasutama ka teisi isikukaitsevahendeid, mis annavad kaitset langevate esemete, löökide või kukkumise korral. P 2.12 kohaselt kokkulepitud ajal viiakse objektĳuhi poolt läbi ehitusobjekti nädala üldkontroll, mille käigus kontrollitakse korda ehitusplatsil, kaitset kukkumiste vastu, tellinguid, ühendusteid, valgustust, energiajaotusinstallatsioone, tõstukeid ja muid tõsteseadmeid, pinnase ja kaevise varisemisohu tõkestust jne. Kontrolli tulemused ﬁkseeritakse aktis koos puuduste kõrvaldamise tähtaegade ja kõrvaldamise eest vastutavate isikute nimede näitamisega. Kontrolli tulemusi käsitletakse töövõtjate nädalakoosolekul. Ohtlike tööde osas on p 3.1 märgitud, et ohtlike tööde tegemise kord ja tehnilised või töökorralduslikud ohutusmeetmed tuleb kavandada tööohutusel plaanis. Isikukaitsevahendite kasutamise vajadusel töö juht varustab ja tagab nende kasutamise töötajate poolt alates ohtliku töö tegemise algusest kuni töö lõpetamiseni. Ühistegevust ja tööohutuse plaani puudutavas osas on p 4.4 sätestatud, et töövõtja vastutab enda töötsoonis ohutuse tagamise eest: paigaldab vajalikud piirded, katab avad, tähistab ohtlikud tsoonid jne. Töövõtja informeerib igal päeval, mis ta ehitusplatsil töid teeb, tema poolt tööde alustamisest ja lõpetamisest ning teostatavate tööde iseloomust ja kaasnevatest ohtudest samal tööfrondil või sellega piirneval alal töid alustava või teostava töövõtja tööjuhti. Vajadusel koostatakse ja kooskõlastatakse nimetatud tööjuhiga päeva tööoperatsioonide teostamise järjekord ja ajagraaﬁk kirjalikult. P 4.5 kohaselt on töövõtja tööjuht kohustatud viibima ehitusplatsil, juhendama ja kontrollima oma töötajate tegevust. P 4.6 kohaselt töövõtja tagab, et tema töötajad on töötervishoiu- ja tööohutusalaselt juhendatud. Tellĳa nõudmisel on töövõtja tööjuht kohustatud esitama kontrollimiseks oma töötajate tööohutusalase väljaõppe ja juhendamise registreerimise päeviku. (kd 1 t/l 135-136) • Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimiskava, S EMV 24.03.
Juhtimiskava kohaselt määratakse juhtimiskava protseduuride ja reeglitega ja delegeeritakse ehitusplatsi juhtimiseks vajalikud tööandja kohustused ja vastutus projekti juhtivale meeskonnale. Seejuures tuleb jälgida, et ülesannete jaotamisel kohustuste kogupaketist ei jääks midagi katmata, et vastutav personal oleks pädev töökohal täitma temale pandud ülesandeid, et iga vastava tasandi töötaja oleks teadlik oma tööalase tegevuse või tegematajätmise võimalikest tagajärgedest. Peatöövõtja olemasolu ei võta alltöövõtjalt (kui tööandjalt) ära temale õigusaktidega pandud tööandja kohustusi oma tööliste suhtes, kuid peatöövõtjal on kohustus tagada TT seisukohalt vajalik üldjuhtimine, tööohutuslase koostöö ja ühistegevuse korraldamine, info levik, tööde täpne ajastamine, ehitusplatsi üldine puhtus ja kord ning jälgida TT nõuete täitmist kõikide ehitusprotsessis osalejate poolt. S EMVs tööohutuslalased kohustused ehitusobjektil jaotuvad projektĳuhi, objektĳuhi ja 25 töödejuhataja ametikohtade vahel. Igale ehitusprojektile määratakse enne tööde alustamist divisjoni direktori kirjaliku korraldusega vastutavad isikud S EMVs kehtivast kolmetasandilisest juhtimispõhimõttest (projektĳuht, objektĳuht, töödejuhataja) lähtudes. S EMV tegevussüsteemis kehtestatud ehitusprotsessi TT korralduse protseduuride täitmise järelevalve ja rakendatuse eest temale määratud objektidel vastutab projektĳuht. Erivaldkondade projektĳuhid ühtlasi koostavad ja kinnitavad tööandjana antud valdkonna tööohutuse juhendid. (kd 1 t/l 138-139) • Projektĳuhi tööohutusalased kohustused. S EMV 01.08.
Projektĳuht on tema poolt juhitava ohutuskultuuri kujundaja, kelle suhtumisest, kompetentsusest ja tegevusest tööandja esindajana sõltub tööohutuse olukord kogu projekti arengu jooksul. Oma otseste ametikohustuste täitmise kõrval peab projektĳuht kontrollima ja veenduma, et alluvad täidavad neile pandud töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi. Muuhulgas projektĳuht p 2 kohaselt koostab ja sõlmib alltöövõtu lepingu kohustusliku lisana ehitusobjekti töösisekorra ja tööohutusalase ühistegevuse kokkulepped alltöövõtjatega, edastab need objektĳuhile, kes on ehitusettevõtjate ühistegevuse praktiline korraldaja ja kontrollĳa ehitusplatsil. P 5 kohaselt aitab kaasa objektĳuhi ja töödejuhataja kohustuste täitmisele enda juhitavate tööohutusalaste ürituste rahastamise korraldamisega, sh vajalike kaitse-, pääste-, esmaabi- ja tulekustutusvahendite soetamine, töötajatele antavate sobivate töövahendite soetamine või rentimine. P 6 kohaselt tööandjana sõlmides töölisega töölepingu, veendub tema tööks vajalikus terviseseisundis, erialaste ja tööohutusalaste teadmiste olemasolus, viib läbi sissejuhatava tööohutusalase juhendamise ning vormistab toimingud nõuetekohaselt. (kd 1 t/l 140) • Objektĳuhi tööohutusalased kohustused. S EMV 05.05.
Objektĳuht on ehitusplatsi tegevuse korraldaja ja kontrollĳa, kes tööandja esindajana oma ametikoha otseste kohustuste täitmise kõrval peab kontrollima ja veenduma, et alluvad ja koostööpartnerid ehitusplatsil täidaksid neile pandud töötervishoiu ja tööohutusalaseid kohustusi. Kohustuste hulgas on muuhulgas ka kohustused: p 4: enne töölelubamist vaatab läbi vahetult ehitustöid tegeva tööjuhi koostatud tööohutuse plaani. Plaanis kavandatud meetmete ja tööjuhi selgituste abil, veendunud tööde läbiviimise ohutuses, kooskõlastab plaani ja lubab töid alustada, p 5: on erinevate töövõtjate ühistegevuse praktiline korraldaja ehitusplatsil, kes kontrollib projektĳuhi sõlmitud kirjalike ühistegevuse kokkulepete täitmist ning kooskõlastab või laseb korrigeerida tööohutuse plaane, kui töös tekib muutusi, p 6: kord nädalas viib läbi ehitusplatsi üldkontrolli, mille käigus hinnatakse võimalikest tegevusvigadest tekkivaid ohte ja kavandatakse meetmed ohtude kõrvaldamiseks, vormistab kontrolli tulemused ehitusplatsi kontrolli akti vormil, p 7: tagab ehitusplatsi varustatuse vajalike üldkaitse- ja päästevahenditega, ohumärkide ja muude ohutusvahenditega ning puhastus- ja pesemisvahenditega, p 9: töövahendi töötaja kasutusse andmisel võtab arvesse töö laadi, töötingimusi ning töövahendi kasutaja võimeid, tagab töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise, jälgib, et töövahendit kasutatakse ettenähtud viisil ja hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel, p 10: korraldab tellingute ülevaatuse enne nende kasutuselevõtmist, p 11: nõuab isikukaitsevahendite kasutamist kui õnnetuse või haigestumise ohtu töökohal või töölõigul ei saa piirata tehniliste ühiskaitsevahenditega või töö korraldamisega. (kd 1 t/l 141-142) • Töödejuhataja tööohutusalased kohustused. S EMV 01.08.
Töödejuhataja on ehitusplatsil konkreetse töölõigu vastutav läbiviĳa, kes töökoha kujundamisel ja tööde korraldamisel peab arvestama töötajate kehaliste, vaimsete, sooliste ja ealiste iseärasustega, kutseoskuste tasemega ning töökoha ja tööprotsessi ohuteguritest tingitud terviseriskidega. Tema ametikohustuste hulka kuulub kontrollimine ja veendumine, et alluvad täidavad töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Töödejuhataja kohustuste hulka kuulub muuhulgas: p 1: enne ehitustöödega alustamist, hinnanud tema poolt teostatavate töödega kaasnevaid, samuti teiste töövõtjatega samal tööfrondil töötamisest või ehitusplatsi iseärasustest tulenevaid ohtusid, koostab ehitustööde tööohutuse plaani, milles kavandab vajalikud ohutusabinõud töö teostamiseks. Tutvustab kavandatud ohutusnõudeid töid teostavatele töölistele, registreerib juhendamise sellekohases päevikus. Esitab plaani koopia 26 objektĳuhile töödega alustamise kooskõlastamiseks. P 2: enne uue töölise töölelubamist veendub tema terviseseisundis, erialastes ja tööohutusalastes teadmistes, viib tööohutusjuhendite alusel läbi esmase juhendamise töökohal, otsustab iseseisvale tööle lubamise või väljaõppe korraldamise vajaduse ning vormistab juhendamise ja otsused oma tööohutusalase juhendamise päevikus, mille kohta võtab tööliselt allkirja, viib läbi täiendjuhendamise sama juhendi p 4 kohaselt. P 3: töövahendi töötaja kasutusse andmisel võtab arvesse töö laadi, töötingimusi ning töövahendi kasutaja võimeid, tagab töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise, jälgib, et töövahendit kasutatakse ettenähtud viisil ja hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel, p 4: korraldab ohualade asjakohase märgistamise, p 5: kui õnnetuse või haigestuse ohtu töökohal või töölõigul ei saa piirata tehniliste ühiskaitsevahenditega või töö korraldamisega, annab välja tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetele vastavad isikukaitsevahendid, sealjuures: korraldab isikukaitsevahendite kasutamise väljaõppe, korraldab väljastatud isikukaitsevahendite arvestuse, nende hoidmise, puhastamise, regulaarse kontrolli, jälgib, et IKV kasutatakse valmistaja kasutusjuhendi kohaselt. (kd 1 t/l143-144) • Ehitustööde tööohutuse plaan. Plaanis on töövõtjana märgitud OÜ H, plaani koostamise kuupäev 08.08.
Ehitise nimetus: korterelamu, aadress: Xxx. Tööde teostamise ajana märgitud 15.08.2005 kuni 25.04.
Tööde nimetus: vundamendi, seinte vahelagede armeerimine, betoneerimine. Tööde tegemisega kaasnevate ohuteguritena on märgitud:
kõrgusest kukkumise oht,
tõstemasinate kasutamise või teenindamisega seotud ohud,
tuleoht,
töövahendite, tööriistade (sh tellingud, pukid, redelid, tõstukid, tõstelavad jne) kasutamine,
madalpinge elektriseadmed ja –tööriistad,
gaaside ja tuleohtlike materjalide kasutamine,
oht materjalide või esemete kukkumisest,
ohud raskuste käsitsi teisaldamisel,
tolm,
üheaegne töötamine samal tööfrondil teiste töövõtjatega. Rakendatavate tehniliste või töökorralduslike meetmetena on märgitud:
kasutame ohuvöösid, piirded, vaheplatvormid (lift), instrueerimine,
kasutame kaitsekiivreid, väljaõpetatud troppĳaid, töökorras tõstekonkse ja troppe, töölised instrueeritud,
jälgime, et oleks korras töövahendid, tulekustutid, peale keevitamist 2 tundi jälgimist, 11,
jälgime, et oleks korras töövahendid (objektil on elektrik, kontrollib regulaarselt ja remondib el. tööriistu ja pikendusi) kasutame originaal tõstelavasid ja tellinguid, piirdeid,
kasutame ainult töökorras põleteid, reduktoreid ja voolikuid kontrollitakse regulaarselt,
kasutame kaitsekiivreid ja väljaõppinud troppĳaid, töökorras troppe ja tõstekonkse,
kasutame vastavaid seadmeid, mis on ette nähtud käsitsi raskuste teisaldamiseks, lihvimistöödel kasutatakse respiraatoreid ja tolmukaitse maske,
koostatakse graaﬁk, mis tagab ohutuse üheaegsel töötamisel. Seina rakistamisel kasutatakse platesid ja piirdeid. Alla on kir

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

14

1-09-6036 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22 juuni 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-6036 (06231601608) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 13lg 1 (alates 15.03.2007 Kar

§ 13lg 1 (alates 15.03.2007 Kar

§ 13lg 1 (alates 15.03.2007 Kar

§ 13lg 1 (alates 15.03.2007 Kar

§ 13

§ 13