25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Pärtlas Süüdistatav O.F ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: töötu, elukoht: xxx, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.10.2011 kuni 20.10.2011, so 3 päeva. Varasem karistatus:
lg 2 järgi vangistus 3 kuud 10 päeva, § 69 alusel 1 Kaitsja üldkasulik töö 194 tundi tähtajaga 6 kuud, pööratud täitmisele 21.10.2010 määrusega;
lg 2 järgi vangistus 2 kuud ja 20 päeva, § 65 lg 2 alusel vangistus 4 kuud ja 20 päeva, karistuse kandmise algus 26.10.
25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
Kohtuistungil süüdistatav O.F seletas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid varguses ennast süüdi ei tunnista ning tema tahtlus oli suunatud asja rikkumisele. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on ebaõige ning süüdistatava käitumine tuleks hinnata asja rikkumisena. Kriminaalasjas kogutud tõendid on lubatavad ning lühimenetluse kohaldamise alused on olemas. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 18.10.2011 ja 21.10.2011 koostatud kannatanu VS ülekuulamisprotokolli kohaselt 18.10.2011.a kella 16:00 paiku parkis ta oma emale VT'ile kuuluva ja sõiduauto TOYOTA RAV4, reg. nr XXX aadressile Tallinn, XXX. Auto parkis maja ette, trepikoja juurde. Lukustas auto uksed ning aktiveeris signalisatsiooni. Kella 20:00 paiku tuli tema juurde naaber ning teatas, et maja juures peeti kinni isik, kes tahtis varastada kannatanu kasutuses oleva auto peegliklaasi. Politseipatrulli poolt peeti varguse katse toimepannud meesterahvas kinni. Kui kannatanu läks auto juurde, siis nägi, et vasakpoolse küljepeegli peegliklaas puudus ning samuti nägi, et parempoolse küljepeegli korpus oli lõhutud. Autol on tavakindlustus, kaskokindlustus puudus. Kannatanu ise vargust ja lõhkumist pealt ei näinud. 21.10.2011 kell 11.00 Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo VVKT Lääne teenistusest tagastati kannatanule sõiduauto Toyota RAV4, reg nr XXX vasakpoolne küljepeegli peegliklaas. Tsiviilhagi soovib 3 esitada seoses sõiduauto Toyota RAV4 reg nr XXX vasakpoolse küljepeegli peegliklaasi varastamisega (küljepeegli korpuse küljest oli peegliklaas ära tõmmatud) summas 355.74 eurot ja samuti oli lõhutud sõiduauto parempoolne küljepeegli korpus summas 355.74 eurot. Peegliklaaside komplekteerimine summas 34.28 eurot. Kokku tekitati kahju summas koos käibemaksuga 894.92 eurot. Katki oli peeglite elektrooniline süsteem. Eeltoodust tulenevalt esitab kannatanu tsiviilhagi summa 894.92 eurot. (t/l 2-5, 6-8) 24.10.2011 esitatud VS tsiviilhagi, mille taotletakse tekitatud varalise kahju 355 euro ja 74 euro sendi väljamõistmist. (t/l 9) 18.10.2011 ja 03.11.2011 koostatud kannatanu TZ ülekuulamisprotokolli kohaselt 18.10.2011 kell 20:00 helistas kannatanule mobiiltelefonile korteriühistu esimees Tarmo ja ta ütles, et tema sõiduautol üritati võtta küljest küljepeegleid ja saadi kätte isik, kes seda püüdis teha. Kannatanu on sõiduauto Lexus RX300 reg.märk XXXkasutaja. 18.10.2011 kell 15:00 parkis antud sõiduauto XXX maja juurde (maja vasakule poole). Auto juurest lahkudes oli ta korras (komplektne) ja pani signalisatsiooni peale. Peale kõnet läks auto juurde ja nägi, et parempoolne ja vasakpoolne peegel rippusid ühendusjuhtmete otsas. Püüdis peegleid tagasi panna, kuid see ei õnnestunud. Sõiduauto kuulub MT OÜ-le, kuid kannatanu on auto pidev kasutaja ja parandas ka sõiduauto mõlemad küljepeeglid ära. Küljepeeglite parandus läks maksma 10.00 eurot. Kui oleks küljepeeglid juhtmetest katki tehtud, siis oleks peeglite väärtus läinud umbes 350.00 eurot, kuid üks tuttav töömees parandas küljepeeglid ära. Tsiviilhagi kannatanu ei soovi esitada kuna summa on väga väike. (t/l 11-14, 15-17) 18.10.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldav sündmuskoht asus aadressil XXX, Tallinn. Maja esiküljele, trepikoja kõrvale vasakut kätt oli pargitud sõiduauto Toyota Rav4, reg. nr XXX. Sõiduauto paiknes esiosaga maja suunas. Sõiduauto vasakpoolsel küljepeeglil puudus peegliklaas ning peeglikorpuses asetsesid kinnitamata juhtmeotsad. Sõiduauto parempoolne küljepeegel ei avanenud automaatselt ning küljepeegli korpust lahti tõmmates kukkus peegliklaas eest ära ning kannatanu võttis selle enda kätte. Suundudes maja vasakpoolsele küljele, seisis esiosaga maja suunas sõiduauto Lexus RX300, reg. nr XXX. Sõiduauto parempoolse küljepeegli peegliklaas rippus juhtmete otsas. Peegliklaasi pinnalt avastati puutejäljefragment, millest võeti vatitampoonidega bioloogilise aine proov, mis pakendati pappkarpi (Pakend 1). Sõiduauto vasakpoolse küljepeegli peegliklaas rippus juhtmete otsas. Peegliklaasi pinnalt avastati puutejäljefragment, millest võeti vatitampoonidega bioloogilise aine proov, mis pakendati pappkarpi (Pakend 2). (t/l 20-21, 22-29) 21.10.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli sõiduauto Toyota RAV4 reg nr XXX vasakpoolne küljepeegel-laius 18,7 cm, kõrgus 14 cm (Foto 1). Esikülg oli kaetud peegliga, mille peal olid sõrmejäljed. Tagakülg oli musta värvi plastmassist materjalist, keskel oli ringja kujuga valget värvi plastmassist materjalist osa, mis olid määrdunud välimusega (Foto 2). Musta värvi plastmassist ülaosas oli kirjutatud numbrid: SR1400 (Foto 4). Musta värvi plastmassist osal, paremal küljel oli kirjutatud numbrid: L8324 (Foto 3). Musta värvi plastmassist osal, vasakul küljel oli kirjutatud tähed: SAE PP,PP. Musta värvi plastmassist osal, vasakul pool üleval osas oli ruudukujuline kahe metallist otsaga osa. Valget värvi plastmassist ringjal osal oli omakorda kolm musta väikest ringi kujulist nuppu (Foto 2). Valget värvi plastmassist ringjal osal oli paremal küljel ja all osas valget värvi pikliku kujuga otsikud, otsikute küljes oli osaliselt rohelist värvi muru (Foto 2). (t/l 30, 31-34) 26.10.2011 koostatud tunnistaja RV’i ülekuulamisprotokolli kohaselt 18.10.2011 tema olles tööl Lõuna politseijaoskonna patrullteenistuses kella 19.27 paiku sai juhtimiskeskuselt „B" kutse aadressile XXX, Tallinn maja juurde, kus hoitakse kinni meesterahvast narkomaani tunnustega ja kes varastas auto küljest peeglid. Vahepeal tuli ka info, et meesterahvas tahab ära joosta ja hetkel asuvad nad XXX maja juures. Kohale jõudes ootasid neid XXX maja ees MS ja DA. Mõlemad isikud osutasid XXX maja korter 1-le, kuhu narkomaani tunnustega meesterahvas oli läinud. Kutsusid meesterahva majast välja ja palusid tal näidata kustkohast ja millised peeglid kadusid. Meesterahvas O.F väitis, et tema ei varastanud midagi, ütles, et talle tulid vastu vargad, kes siis olidki peeglid varastanud. MS rääkis, et ta nägi kuidas 4 XXX maja ees narkomaani tunnustega meesterahvas kiskus sõiduauto Toyota RAV4 reg nr XXX vasakpoolset küljepeeglit maha. Kui Marek Suurväli küsis, et mis ta teeb, siis O.F oli vastanud, et oli saanud peeglid varastelt kätte ja paneb peegleid nüüd autole tagasi. Samuti oli O.F veel osutunud natuke eemal olevale kahele sõiduauto küljepeeglile ning seejärel oli hakanud liikuma XXXmaja suunas. Hiljem kontrollides ja kõndides ümber maja, et leida autot kust võivad peeglid puudu olla, nägid et maja nurgal seisab sõiduauto Lexus reg nr XXX, mille mõlemad küljepeeglid rippusid juhtmete otsas. 3 küljepeeglit- 1 sõiduauto Toyota RAV4 reg nr XXX vasakpoolne küljepeegel ja 2 tuvastamata sõiduautolt küljepeeglit võtsid kaasa Lõuna politseijaoskonda. Sõiduauto Toyota RAV4 kannatanu VS ei ja sõiduauto Lexuse kannatanu TZ tulid Lõuna politseijaoskonda avaldust kirjutama. Kinnipeetu O.F-i toimetasid Lõuna politseijaoskonna kambrisse. (t/l 36-38) 19.10.2011 koostatud tunnistaja MS ülekuulamisprotokolli kohaselt 18.10.2011 kella 18.30 paiku saabus ta koju üksinda kui märkas XXX maja ette pargitud sõiduauto Toyota RAV4, reg nr XXX juures askeldamas ühte meesterahvast. Meesterahvas oli tumehalli värvi jopes ja kapuuts oli peas. Ta oli tunnista poole seljaga, ta toimetas sõiduauto Toyota parema küljepeegli juures, kuulis kostvat ka kragina taolist heli ja paistis, et isik varastas auto küljest küljepeeglit. Tunnistajale tundus asi kahtlane ja hüüdis talle, et mis sa teed siin. Meesterahvas ei vastanud midagi ja seejärel läks ise ta juurde. Meesterahvas oli narkomaani tunnustega. Ütles talle, et ta kutsub politsei ja tema küsis, millal politsei tuleb. Meesterahvas hakkas rääkima, et tema ei tahtnud varastada autolt peeglit, vaid ta proovib peegleid tagasi autole panna. Ta ütles, et nägi kuidas kaks noormeest olid autodelt võtnud küljepeegleid ja tema kui aus kodanik sai need enda kätte ning nüüd üritab neid peegleid tagasi panna. Mööda kõndis samal ajal ka majanaaber, kes tuli nende juurde. Naaber helistas politseisse. Peale seda meesterahvas ütles, et tal on veel autode küljepeegleid ja nad läksid kolmekesi 10 meetrit eemale, kus isik näitas muru peal olevaid autode küljepeegleid (vist oli kolm, kuid täpselt ei mäleta). Nende kohta meesterahvas seletas, et need peeglid ka varastasid võõrad poisid. Ootasid politseid ja küsisid meesterahva käest, et kus ta need võttis. Ta juhatas neid teisele poole maja, kus seisis sõiduauto Lexus reg nr XXX ja seal nägid kuidas autol rippusid küljepeeglid korpuse küljes. Meesterahvas hakkas muutuma agressiivsemaks ja tahtis koju minna ning hakkas jooksma kodu poole. Tunnistaja ja majanaaber jooksid talle järgi kuni jõudsid XXX maja juurde. Meesterahvas tahtis trepikojast sisse minna, kuid tal ei olnud võtmeid ja nad said ta kätte. Seejärel majanaaber helistas uuesti politseisse ja täpsustas asukohta. Meesterahval õnnestus teatud aja pärast ikkagi koju pääseda. Mõne aja pärast tuli kohale politseipatrull ja meesterahvas toodi majast välja. (t/l 41-43) 20.10.2011 koostatud kahtlustatava O.F-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 18.10.2011 kella 19.25 paiku oli ta XXX, Tallinn maja ees. Oli tarbinud narkootilisi aineid. Seljas oli tal halli värvi kapuutsiga jope. XXX maja juures jäi seisma ühe sõiduauto Toyota RAV reg XXX lähedal ja talle hakkas antud sõiduauto vasakpoolne küljepeegel meeldima ning otsustas selle niisama varastada. Kuna ta oli tugevas narkootilises joobes, siis ta ei andnud endale aru oma tegevusest. Tiris küljepeegli Toyotalt ära ja siis korraga tuli tema juurde üks meesterahvas ning küsis, et mida ta teeb. Ta ütles süüdistatavale, et ta kutsub politsei. O.F vastas, et paneb kohe peegli tagasi. Meesterahvas ei olnud nõus. Samuti ütles O.F talle, et hoopis ühed poisid olid varastanud küljepeegleid ja tema tahab need tagasi panna. Ta ei rääkinud tõtt, mõtles välja selle jutu. Nende juurde tuli veel üks meesterahvas, kes küsis ka mis nad teevad. Esimene meesterahvas rääkis talle asjaolusid. O.F ütles neile, et veel on olemas mõned autode küljepeeglid, kuid täpset arvu kui palju veel oli, ta ei mäleta, kuid need leidis maja lähedalt. Läksid kolmekesi mõned meetrid eemale, kus siis lebasid murul veel küljepeeglid. Läksid seejärel ümber maja, kus seisis sõiduauto Lexus RX300 reg nr XXX, kus siis rippusid küljepeeglid auto peeglite korpuse küljes. Ütles, et tegelikult tahtis ka Lexuse küljepeegleid varastada. Lexuse küljepeegleid oli ka üritanud varastada, kuid neid küljest ära ei võtnud, peeglid jäid korpuse külge rippuma. Sõiduauto Lexuse küljepeegleid üritas varastada enne sõiduauto Toyota vasakpoolse küljepeegli vargust. Peale seda jäid ootama politseid, täpset tegevust mis edasi sai O.F ei mäleta. Kahetseb, et sellise teoga hakkama sai ja rohkem midagi sellist ta ei tee. (t/l 46-49) 5 26.102011 koostatud O.F-i ütluste olustikuga seostamise protokollist koos fototabeliga nähtub, et O.F juhatas uurimisgrupi XXX maja ette. O.F osutus käega kohale, kus oli 20.10.2011 seisnud sõiduauto Toyota RAV4 reg nr XXXja kus ta varastas, tiris küljest ära sõiduauto vasakpoolse küljepeegli peegliklaasi. Samuti osutas O.F XXX maja eest teisele poole maja, kus 20.10.2011 oli seisnud sõiduauto Lexus RX300 reg nr XXX, millelt ta üritas varastada sõiduauto mõlemat küljepeegli peegliklaasi. (t/l 50-52, 53-56) Väljatrükk Harju Maakohtu 15.06.2011 otsusest kriminaalasjas nr 1-11-5413, millest nähtuvalt O.F-ile mõisteti KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel karistuseks vangistus 4 kuud ja 20 päeva. (t/l 77-79) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (t/l 83) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava O.F-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute VS ja TZ ütlusi, tunnistajate RV’i ja MS ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli, ütluste ja olustiku seostamise protokolli koos fototabeliga, Harju Maakohtu 15.06.2011 otsuse väljatrükki, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava O.F-i käitumine kvalifitseeritud KarS §
25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse O.F kahe varguse katse toimepanemises. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et tema tahtlus oli suunatud asja rikkumisele, kuivõrd sõidukid olid pargitud kõnniteele, mis teda häiris. Kohtueelsel menetlusel ütles, et soovis varastada seetõttu, et uurija soovitas tal tunnistada vargust, mis kergendaks tema olukorda. Tegelikkuses varastada ei tahtnud. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav selgitanud, et ta soovis peegleid varastada ning kohtueelsel menetlusel üle kuulatud tunnistajale Marek Suursalule selgitas süüdistatav aga seda, et võttis peeglid ära varastelt ja püüab peegleid tagasi panna. Seega on süüdistatav esitanud kogu menetluse kestel kolm erinevat versiooni, mis on üksteist välistavad. Seetõttu tuleb lähtuda süüdistatava objektiivsest käitumisest. Kriminaalasja materjalidest, sh sündmuskoha vaatlusprotokollidest ja tunnistaja MS ütlustest nähtuvalt on tuvastatud, et süüdistatav juhatas tunnistaja sündmuskoha lähedusse, kus leiti kolm peeglit, mis olid juba sõidukitelt eemaldatud ja kõrvale pandud. Seejuures kuulus üks peegel V.S sõidukile ja kaks kuulusid tuvastamata jäänud sõidukile. Samas rippusid T.Z sõiduki peeglid auto küljes juhtmete otsas. Sellest saab järeldada, et süüdistatava soov oli kätte saada peegli klaasid tervetena ning T.Z Lexuselt seda teha ei õnnestunud ning süüdistatav jättis selle sõiduki peeglid auto külge rippuma ning asus eemaldama V.S sõiduki peegleid, millest ühe tervena kätte sai. Selliseid eemaldatud ja terveks jäänud peegleid on võimalik realiseerida, lõhutud peegli realiseerimisega oleks aga raskusi. Asjaolu, et tervelt eemaldatud peeglid olid kogutud sündmuskoha lähedusse ja kõrvale pandud, näitab kohtu arvates just ebaseadusliku omastamise tahtlust ning soovi vajaliku komplekti kokkusaamisel peeglid kaasa võtta, mitte asja rikkumise või hävitamise tahtlust. Süüdistatava käitumine oleks olnud hinnatav asja rikkumisena juhul, kui ta oleks need peeglid auto küljes lihtsalt lõhkunud, so puruks löönud, ära murdnud ja sinnapaika jätnud, millega ta oleks autot kui vallasasja rikkunud, muutes need peeglid kasutamiskõlbmatuks. Käesoleval juhul oli käitumine suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, et need vallasasjad realiseerida. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud vargusena. Inkrimineeritud varguse katsed on toime pandud ühe päeva jooksul. Sellele eelnevalt, so kolm kuud varem oli süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 15.06.2011 otsusega KarS §
S § 199 lg 2 p 9 järgi. Selline käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne. Seega saab sellist käitumist hinnata süstemaatilisena KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Esimese varguse puhul jättis süüdistatav peeglid auto külge rippuma, sest tal ei 6 õnnestunud peegleid tervena kätte saada, teise varguse puhul peeti ta kinni peegli eemaldamise ajal ning eemaldatud peegel saadi kätte sündmuskoha lähedusest. Seega ei jõudnud süüdistatav võõraid vallasasju omastada ja süütegusid lõpule viia ning kohus leiab, et süüdistatava käitumist tuleb hinnata süüteo katsena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt so KarS §
Kohtueelsel menetlusel on VS esitanud tsiviilhagi 355,74 euro nõudes, milline sisaldab endas varguse katsega tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas varguse katsega kahju O.F , kes seda on ka ise tunnistanud. Kuigi kannatanu on ülekuulamisel selgitanud, et temale tekitati varaline kahju 894,92 eurot, siis pärast ülekuulamist on ta esitanud tsiviilhagi 355,74 euro nõudes. Seetõttu lähtub kohus tsiviilhagist ja sellest märgitud rahalisest nõudest. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava O.F poolt kavatsetult toime pandud varguse katsega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 355,74 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista O.F-ilt VS kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll toimepandut kohtueelsel menetlusel kahetsenud, kuid kohus ei saa seda kahetsust pidada siiraks. Süüdistatav peeti kinni varguse katselt kolm kuud pärast eelmise otsuse kuulutamist, kusjuures talle mõisteti liitkaristus eelnenud otsusega mõistetud karistusega, milline otsus oli kuulutatud 23.02.2011. Seega on süüdistatava käitumine varavastaste kuritegude toimepanemisel järjekindel ja süsteemne käitumine ning põhiline elatusvahendite saamise viis. Sellest saab järeldada, et inkrimineeritud tegude toimepanemine ei olnud juhuslik episood süüdistatava elus, vaid kolmas kord aasta jooksul ja pärast liitkaristuse mõistmist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval legaalne sissetulek. Seetõttu arvestades süüdistataval rahaliste vahendite puudumist, millele viitab ka järjekordse inkrimineeritud süüteo varavastane iseloom, leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud 7 korda ja väärteokorras 71 korda. Süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest, jätkates varavastaste kuritegude toimepanemist. Selline süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab, et süüdistataval puudus ja puudub soov elada õiguskuulekalt ning tema suhtes ei ole võimalik kohaldada ka karistuse tingimisi kohaldamata jätmist, kuivõrd seda on tema peal kahel korral katsetatud, kuid mõlemal juhul on karistused täitmisele pööratud uue kuriteo toimepanemise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, mida ta on korduvalt tõestanud ning temale mõistetav karistus kuulub 7 reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et inkrimineeritavad kuriteod jäid katse staadiumisse, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur ning süüdistatavale võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatav on pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist ja enne karistuse ärakandmisele asumist toime pannud uued kuriteod, siis tuleb mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus täies ulatuses, arvestades liitkaristuse ärakandmist alates eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmise algusest. Märt Toming kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.