4-12-4430/7

Väärteoasi nr. 4-12-4430 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 06.11.2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse 16.08.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2315,12,008382 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik M.N , isikukood elukoht: xxx Menetluse liik Kirjalik menetlus xxx, KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON V™S § 132 lg 2 alusel rahuldada M.N-i kaebus ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse 16.08.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,12,008382 osaliselt – tühistada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Vaidlustatud otsuse sisu Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 16.08.2012.a väärteoasjas nr. 2315,12,008382 tehtud otsusega tuvastati, et M.N 27.07.2012.a kell 11.37 Laagna teel Tallinna linnas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, sõites kiirusega 96 +- 3 km/h rikkudes sellega LS § 50 lg 5 p 3 ja pannes sellega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et M.N on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust, samuti oli järgitud sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika nõudeid. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud. Lisaks on olemas tunnistaja Tiit R ütlused ning liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Menetlusalune isik pani toime enamohtliku väärteo. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ning karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Arvestades teo ohtlikkus, karistuse üld- ja eripreventatiivseid eesmärke, peab kohtuväline menetleja õiglaseks sellise rikkumise korral määrata karistus sanktsiooni keskmises määras. Menetlusalune isik on esitanud vastulause. Samuti märgib kohtuväline menetleja, et isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Kaebaja poolt toime pandud väärtegu on õigusvastane, ta juhtis teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 70 km/h, mootorsõidukit kiirusega 96 km/h +-3 km/h. Lubatud suurimat sõidukiirust ületades võttis M.N teadlikult riski ning risk on võimalik oht. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Mootorsõidukijuht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda. Kiirusepiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus, vaid võimalus ning seda tuleb kasutada siis, kui terviseseisund, nähtavus, ilmastikuolud jt faktorid seda võimaldavad. Kohtuväline menetleja on välja toonud, et varasemalt on M.N karistatud kahel korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, mõlemal korral seoses lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega. Uue väärteo toimepanemise ajaks ei olnud eelnevad karistused kustunud. Sellise käitumisega on menetlusalune isik üheselt ja järjekindlalt mõista andnud, et ta ei ole suuteline tajuma liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni ega täitma liiklusseaduse nõudeid. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki liikumiskiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada. Kohtuväline menetleja leiab, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebuse rahuldamata, vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Kaebuse sisu M.N esitas 11.09.2012.a Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse 16.08.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2315,12,008382osaliselt tühistada, teha uus otsus ning lisakaristusena mitte kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks. Kaebuse esitaja ei soovi vaidlustada rikkumise fakti tuvastamist, vaid lisakaristuse mõistmist, mis ei ole tema rikkumisega proportsionaalne ning on äärmiselt kahjustav. Kaebaja märgib, et kuigi ta on varasemalt 2-l korral sama sätte järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistatud, on ta kõik väärtegude eest määratud trahvid korrektselt tasunud. Määratud trahvid on teda mõjutanud käituma liikluses seaduskuulekalt. Oma tegu kahetseb siiralt, ta on aru saanud oma teo tõsidusest ning on veendunud, et vaid rahatrahvi määramine on piisav, et hoida ära edasisi õiguserikkumisi. Kaebaja palub kohtul arvesse võtta, et määratud lisakaristuse tõttu halveneks oluliselt tema võimalused oma elu korraldada, eelkõige on kadunud võimalus teha tööd ja saada sissetulekut, mistõttu oleks lisakaristuse jõusse jätmine äärmiselt ebamõistlik. Lisaks märgib, et kiiruseületamine oli toime pandud eelkõige ettevaatamatusest, mitte tahtlikult ega hoolimatusest. Suhtub liikluskultuuri õiguskuulekalt, peab kinni liikluseeskirjast ning on õppinud oma eelmistest rikkumistest. Käesolevast juhtumist on kaebaja õppinud olema rohkem tähelepanelik kiirusepiirangute suhtes. 2 Kaebaja leiab, et lisakaristus ja selle pikkus ei ole mingil moel proportsionaalne rikkumise raskusega ja paneb teda majanduslikult raskesse olukorda. Kaebaja tööülesanded nõuavad mootorsõiduki juhtimist, kuna ta on hõivatud mitme projekti ning töökohaga. Samuti tuleb lisakaristuse kohaldamisel otsustada, kas see on vajalik, et ära hoida tulevasi õigusrikkumisi. Tulenevalt asjaolust, et ta on õppinud oma eelmistest rikkumistest, kahetseb oma tegu, saab ta öelda, et preventiivne meetod täidab tema puhul oma eesmärgi ka ainuüksi rahatrahvi määramisega. Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on õigesti määratud ja õiglane. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuu osas on ebaproportsionaalne arvestades kaebaja isikut ning väärteo toimepanemise asjaolusid. M.N ei ole kunagi eitanud fakti, et ta ületas kiirust, kuid märgib, et tegi seda ettevaatamatusest, mitte aga tahtlikult. Ta on kohtule veenvalt põhjendanud, et on oma rikkumise tõsidusest aru saanud ning et suhtub liikluskorda hoolikalt ja järgib kehtivaid liikluseeskirju. Kuigi kaebaja on kahel korral väärteokorras karistatud kiiruse ületamise eest, on varasemad trahvid olnud võrreldes kohtuvälise menetleja käesoleva otsusega minimaalsed, mõlemad trahvid on tähtaegselt tasutud. Kohus leiab, et ainuüksi rahatrahviga, mis vastab sanktsiooni keskmisele määrale ning on viis korda kõrgem võrreldes eelmistest rahatrahvidest, on kaebajat võimalik mõjutada edaspidi käituma õiguskuulekalt, hoiduma liiklusrikkumiste (ja teiste õigusrikkumiste) toimepanemisest, ning liikluses olema hoolikas, sh kehtivate liikluspiirangute suhtes. Kaebuse esitaja on siiralt väljendanud oma kahetsust toimunu osas ning põhjendanud, et sõiduauto on talle hädavajalik seoses tema liikuva tööga. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on ligilähedane keskmise määraga. Kohus leiab, et määratud rahatrahv on proportsioonis toimepandud väärteoga, kuid mõistetud lisakaristus ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse 16.08.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,12,008382 tuleb tühistada osaliselt –lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kuivõrd M.N ei ole taotlenud kohtult rahatrahvi osati tasumist, tuleb kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahv 200 eurot tasuda ühes osas. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6. Piret Liivo Kohtunik 3