Toimik nr 1-10-3480 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.novembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-3480 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.V tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 01.11.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu I.V , isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta I.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 07.05.2010 kohtuotsusega tunnistati I.V süüdi KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Karistuse algus 02.02.2010 ja lõpp 02.02.2014. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.10.2012. Kinnipidamisasutusest I.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav on vangistuse jooksul lõpetanud edukalt riigikeele õpingud tasemel A2 ja B1. Alates 16.01.2012 on kinnipeetav rakendatud tööle abitöölisena. 02.05.2012-30.05.2012 osales sotsiaalprogrammis „xxx“. Vabanemise korral soovib elama asuda ema xxx xxx kuuluvasse korterisse xxx. Korteris elab kinnipeetava ema ja vend xxx xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus ja müürsepa eriala. Ametlikult 1
(3)töötanud ei ole. Enne vangistust töötas mitteametlikult ehitusel ehitustöölise ja maalrina. Kuriteod on sooritatud omakasu saamise eesmärgil, mis näitab majandusliku toimetuleku puudulikkust. Tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel töökoht puudub. Isikul on väljakujunenud kulutamisharjumused. Isiku suhtlusringkonda on kuulunud kriminaalse taustaga isikud, kuid kinnipeetav püüab nendega enam mitte suhelda. Isik hakkas alkoholi tarvitama 15-aastaselt. Alkoholi mõju all sooritas raske isikuvastase kuriteo. Probleeme püüab enda sõnul lahendada verbaalselt, samas arvestades varasemat kuritegu, ei ole vägivalla kasutamine välistatud. Vanglaametnikesse suhtub mõistvalt, varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. On valmis otsima muutumisvõimalusi, kuid arvestades varasemat kuritegelikku käitumist on säilinud risk edaspidiseks seaduserikkumiseks. Vangla toetab isiku enne tähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral elama asuda oma ema xxx xxx korterisse aadressil xxx. Tegemist on kahe toalise rahuldavas seisukorras oleva korteriga. Antud korteri eest on üürivõlg ca xxx eurot. Käesoleval ajal elab korteris xx xx üksi, keso on xx. Ta on nõus poega vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetaval on põhiharidus ja müürsepa eriala. Vabanedes kindel töökoht puudub. Täitise andmetel omab isik võlgnevusi koos täitekuludega 2613,46 eurot. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on varavastased- seega võib hinnata, et toime pandud kuritegude dünaamika on jäänud samaks. I.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta I.V tingimisi ennetähtaega vabastamist. Isik on olnud vangistuses korduvalt. Viimane toime pandud kuritegu on esimese astme vara- ja isikuvastane. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse, leiab, et I.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Enamus kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on varavastased kuriteod, muuhulgas viimane kuritegu röövimine, kuid on ka toi me pannud raske isikuvastase kuriteo üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine. Käesoleval ajal kannab karistust röövimise eest. Harju Maakohtu 07.05.2010 kohtuotsuset on näha, et kinnipeetav ähvardades noaga müüjat võttis kauplusest sularaha summas 2790 krooni ja kangeid alkohoolseid jooke summas 1726 krooni, kokku 4516 krooni eest ja põgenes varastatud asjadega kuriteopaigalt. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 12-14) on näha, et I.V on 2 korral karistatud väärteokorras, esimesel korral võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest ja teisel korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused I.V puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. 2
(3)Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul lõpetanud riigikeele õpingud tasemel A2, B1 ja osalenud sotsiaalprogrammis „xxx“. Alates 16.01.2012 on hõivatud tööga abitöölisena. Isikul on elamisloakaart kehtivusega kuni 16.04.2014. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda emale xxx xxx kuuluvasse korterisse aadressile xxx. Käesoleval ajal elab kinnipeetava ema korteris üksi. Antud korteri eest on üldvõlg ca xx eurot. xx xx on xx. Ta on nõus poega vabanemise korral toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust ei töötanud, oli tegevuseta (toimiku materjalide põhjal). Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades I.V poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ( korduvad varavastased kuriteod muuhulgas viimane kuritegu röövimine, raske I astme isikuvastane kuritegu) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine ja olulised rahalised kohustused u 2600 eurot), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Oleks kergemeelne arvata, et varem viiel korral karistatud isik, kes on juba neljal korral vanglakaristust kandnud alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetava vend xx xx on korduvalt kriminaalkorras karistatud viimati Viru Maakohtu 28.02.2012 otsusega. Alkoholi tarvitamine (raske isikuvastase kuriteo toimepanemine alkoholijoobes) ja tasumata rahalised nõuded 2613,46 omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.02.2014, ärakandmiseks on veel 1 aasta 3 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu I.V emale Harju Maakohtu 07.05.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)