4-12-3764 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2012, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-3764 Kohtukoosseis eesistuja Urmas Reinola, liikmed Malle Preimer ja Julia Katškovskaja Väärteoasi H.T väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12.09.2012 otsus Kaebuse esitaja H.T (ik: xxx, Vanglas) viibib Tallinna RESOLUTSIOON
- Harju Maakohtu 12.09.2012 kohtuotsus H.T väärteoasjas nr 4-12-3764 jätta muutmata.
- Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Maianžely Uutar koostas 14.07.2012 väärteoprotokolli nr AB1323611 selle kohta, et H.T , viibides 14.07.2012 kell 10.10 Tallinnas Tartu mnt 43 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik rikkus kirjeldatud teoga NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Pidades vajalikuks karistada H.T arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 71 alusel Harju Maakohtule arutamiseks. 1 Maakohtu otsus
- Harju Maakohus mõistis 12.09.2012 otsusega väärteoasjas nr 4-12-3764 H.T süüdi NPALS § 151 järgi ja karistas teda 2 päeva pikkuse arestiga. Kohtuotsuse kohaselt kuulus arest ärakandmisele tõkendi vahistamine tühistamisest või kriminaalkaristuse ärakandmisest, tähtaegselt aresti kandmata jätmisel määras kohus kohaldada H.T suhtes sundtoomist arestimajja. Karistuse mõistmisel arvestas kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Kohus märkis, et H.T taotleb enda karistamist rahatrahviga ning on esitanud ka dokumendid kinnipeetava rahaliste vahendite arvestuse kohta, millest nähtub rahatrahvi tasumise võimalikkus. Kohus asus seisukohale, et ainuüksi rahaliste vahendite olemasolu ei ole aluseks kergemaliigilise karistuse määramiseks. Isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud nii rahatrahvi kui ka arestiga. Rahatrahvid on valdavas ulatuses jäänud tasumata, s.o karistus reaalselt kandmata. Seetõttu pidas kohus kohaseks karistuse liigiks aresti. Karistuse määra osas arvestas kohus karistust raskendavate asjaolude puudumist, karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja tema selgitusi oluliste elumuutuste kohta (abiellumine ja peatne lapse sünd). Kohus märkis, et menetlusalune isik kannab käesoleval ajal vabaduskaotuslikku karistust, mistõttu on tal võimalik asuda mõistetavat aresti ära kandma pärast vangistuse ärakandmist. Eeltoodut arvestades pidas kohus vajalikuks menetlusalust isikut karistada arestiga miinimumi lähedases määras, s.o 2 päeva. Apellatsioon
- Harju Maakohtu 12.09.2012 kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik H.T , kes vaidlustab kohtuotsust temale mõistetud karistuse osas, paludes tühistada kohtuotsus osas, millega teda karistati 2 päeva pikkuse arestiga. Apellant palub asendada arest rahatrahviga, märkides, et ta kohustub talle vastuvõetava ja minimaalse rahatrahvi ära maksma karistuse kandmisest vabanemise päeval, sest tal on selleks raha. Oma maksevõime tõendamiseks lisab ta K-Raha Tallinna Vangla väljavõtte. Samuti teatas H.T ringkonnakohtule, et soovib tema kaebuse läbivaatamist ringkonnakohtus ilma tema osavõtuta.
- Vastavalt V™S § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus H.T apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Ringkonnakohtule saadetud kirjalikus seisukohas märkis kohtuväline menetleja, et H.T on korduvalt toime pannud erinevaid süütegusid, sealhulgas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemisega seotud süütegusid. Arvestades, et kaebaja on varasemalt erinevate süütegude eest karistatud, tal puudub kindel sissetulek ning varasemad rahatrahvid on valdavas osas tasumata, hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikkust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke, on kohtuväline menetleja seisukohal, et määratud karistus arestina vastab toimepandud süüteo sisule ja kaebaja süüle. Isiku taotlus karistada teda NPALS § 151 järgi kvalifitseeritud väärteo eest minimaalse rahatrahviga, on põhjendamata. Rahaliste vahendite olemasolu ei saa olla aluseks kergemaliigilise karistuse määramiseks, kuivõrd isikut on varasemalt karistatud nii aresti kui ka rahatrahvidega ning isik on jätkanud süütegude toimepanemist. Seetõttu leidis kohtuväline menetleja, et apellatsioon tuleks jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ühtlasi teatas kohtuväline menetleja, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu lahendab ringkonnakohus H.T kaebuse vastavalt V™S § 145 lg-le 1 kirjalikus menetluses. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Põhjendatud on maakohtu seisukoht H.T-le arestkaristuse kohaldamise osas, kuivõrd eelnevate väärtegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvid ja arest ei ole mõjutanud H.T seadusekuulekalt käituma ega ole seega täitnud karistusseadustiku § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. H.T on jätkanud väärtegude toimepanemist. Seejuures on kohus põhjendatult arvestanud ka asjaolu, et rahatrahvid on valdavas ulatuses jäänud H.T poolt tasumata. Ehkki H.T väitel on ta käesoleval ajal võimeline rahatrahvi tasuma, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et ainuüksi rahaliste vahendite olemasolu ei ole aluseks kergemaliigilise karistuse määramiseks. Karistuse eesmärk on mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning seda eesmärki, mitte aga isikult raha kättesaamise eesmärki, kannab ka rahatrahv. Maakohus on karistuse mõistmisel õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust raskendavate asjaolude puudumise KarS § 58 järgi ja on õigesti arvestanud karistust kergendavate asjaoludena KarS § 57 järgi menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja tema selgitusi oluliste elumuutuste kohta (abiellumine ja peatne lapse sünd). Kohtukolleegium leiab, et arvestades eeltoodut, on maakohus õigesti mõistnud H.T-le karistuseks 2 ööpäevase aresti. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus Harju Maakohtu otsusega H.T-le mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apelleeritud kohtuotsus mõistetud karistuse liigi ja määra osas on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis toodu ei anna alust selle tühistamiseks.
- Eelnevast lähtuvalt ja tuginedes V™S § 145 lg-le 1 ja § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud Harju Maakohtu 12.09.2012 kohtuotsuse väärteoasjas nr 4-123764 muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Urmas Reinola Malle Preimer Julia Katškovskaja 3