KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13.11.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-3805 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör

§87

-1 lg.1 p.1, 3 ja lg.2 kohaldada F.Z-i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli.

§87

-1 lg.3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 12 (kaksteist) kuud.

§75

lg.1 p.1 – 5 on F.Z karistusjärgse käitumiskontrolli ajal kohustatud - elama alalises xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§75

lg.2 p.2 on F.Z karistusjärgse käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav F.Z-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. F.Z on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.10.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §118 p.1 ja §121 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §74 lg.5, §65 lg.2 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 11 kuud alates 04.01.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ja lõppenud distsiplinaarkaristusi on
2. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vangistuses viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, vägivaldsuse aste on suurenenud. Kuriteo toimepanemise põhjusteks ja ajenditeks on sõltuvusprobleemid ja emotsionaalne seisund. Kinnipeetav õpib kutsehariduskeskuses ehitusviimistluse eriala, enne õppima asumist töötas, osaleb sotsiaalprogrammis xxx. Lisaks on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides xxx ja xxx ning osalenud xxx. Kinnipeetav paikneb avavangla osakonnas. Kinnipeetav õpib kutseharidussüsteemis ja on õppimise suhtes meelestatud positiivselt. Vabaduses töötas kinnipeetav põhiliselt mitteametlikult, tema sissetulekud olid korrapäratud, töökohtadel esines probleeme alkoholi tarvitamisega. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval töökoht, kuid ta on motiveeritud jätkama õpinguid. Kinnipeetava materiaalne toetus on tagatud ema poolt. Kinnipeetaval on suures summas tasumata rahalisi kohustusi, mida ta on motiveeritud tasuma vastavalt võimalustele. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ja vend. Kinnipeetaval on meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud sõltuvus ja krooniline haigus, mis ei vaja erikohtlemist. Kinnipeetav on igapäevaelus emotsionaalselt stabiilne, tema mina-pilt on adekvaatne. Kuritegelikke hoiakuid ei ole kinnipeetaval täheldatud, ametiisikutesse suhtub viisakalt. Kinnipeetava puhul ilmnevad ohtlikkuse tunnused, kui ta alustab alkoholi kuritarvitamist või kui ta satub olukorda, kus ta ei suuda oma emotsioone talitseda. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56% ja vägivaldse kuriteo korduvuse tõenäosus 2 aasta jooksul 32%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamisel karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, pannes talle muuhulgas lisakohustuseks alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu ning allumise ettenähtud ravile. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustik koosneb emast ja vennast. Ema on kinnipeetavat nõus toetama moraalselt ja materiaalselt. Negatiivset mõju võib avaldada vend, kes on mitu korda karistatud 2 kriminaalkorras ja kellega võivad kinnipeetaval tekkida konfliktid. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel ja püsiv eluase, kuid puudub kindel töökoht. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt kolib poeg ilmselt elama xxx, kuna asus sügisel õppima xxx. Kinnipeetav oli 2008 allutatud käitumiskontrollile, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes, teda on korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse alusel. Maakohtu istung Kinnipeetav F.Z ei nõustunud maakohtu istungil karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega ja kinnitas, et ta loobub oma nõusolekust läbida alkoholivastane ravi. Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis maakohtu istungil, et Viru Vangla taotlus vastab seadusele ja on õigustatud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§87

-1 lg.1 p.1 kohaldab kohus isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt sama seadustiku §75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja vastavalt sama sätte lg.1 p.3, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetav on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 18.10.2010 otsusega KarS §118 p.1 ja §121 järgi ja karistatud liitkaristusena vangistusega 4 aastat, mida KrMS §238 lg.2 alusel vähendati 1/3 võrra ja suurendati varasema karistuse ärakandmata osa võrra. Kinnipeetavale mõistetud vangistuse 2 aastat 11 kuud kandmise algus oli 04.01.2010 ning lõpp on 04.12.2012. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vangistust kannab esimest korda. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on toimepandud kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, vägivaldsuse aste on suurenenud. Kuritegude toimepanemise põhjusteks ja ajenditeks on sõltuvusprobleemid ning emotsionaalne seisund. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud xxx. Kinnipeetava puhul on olemas risk uute kuritegude toimepanemiseks juhul, kui ta alustab taas alkoholi tarvitamist või satub olukorda, kus ta ei suuda oma emotsioone talitseda. Varasemad kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes, teda on korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse alusel. 2008 ei suutnud kinnipeetav alluda käitumiskontrolli nõuetele ja pani katseajal toime uue kuriteo. Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga, et antud kinnipeetava puhul on ülaltoodud asjaoludel kinnipeetava ohtlikkuse maandamiseks ja taasühiskonnastamise huvides põhjendatud tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. 3

§87-1 lg.3 määrab käitumiskontrolli tähtajaks minimaalse aja, s.o.

12 kuud. maakohus karistusjärgse Maakohus paneb kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks lisaks Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele

§75lg.2 p.2 kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4