lg 5 ja pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 18.07.2013 otsuse alusel väärteoasjas nr 2376,13,002328 määrati E.I-le
S § 50 lg 1 p 2,
lg 3 p 1 järgi kohaldati E.I suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimine 4 kuuks. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebusest nähtuvalt ei vaidlusta E.I kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid. Kaebaja märkis, et sõitis 25.06.2013 mööda Aruvalla-Jägala teed tööle. Ta oli öösel korralikult maganud, hommikul söönud ja oli seetõttu ekslikult veendunud, et tema tervislik seisund võimaldab asuda sõidukit juhtima. Kaebaja hinnangul oleks ta pidanud oma seisundit enne sõitma asumist alkomeetriga kontrollima, kuid seda ta ei teinud. Kaebaja osundab, et tunnistas koheselt oma süüd ja kahetseb toimunut. Kaebaja on nõus talle määratud rahatrahviga, kuid taotleb kohtult kohtuvälise menetleja otsuse alusel kohaldatud lisakaristuse tühistamist või selle vähendamist minimaalse võimalikuni. Kaebuse kohaselt teenib kaebaja elatist ehitajana ning tema töökohustuste hulka kuulub sõitmine erinevatele ehitusobjektidele Eestis ja Soomes. Kaebaja osundab, et tal ei ole varasemaid liiklusalaseid rikkumisi ning on toimunust piisavalt õppust võtnud. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole E.I kaebus põhjendatud, menetleja palub jätta 18.07.2013 otsus muutmata. Kohtuväline menetleja leiab oma kirjalikus seisukohas, et kaebajal juhtimisõiguse vajalikkus töökohustuste täitmiseks ei ole selline erandlik asjaolu, mis tingiks talle määratud lisakaristuse tühistamise. On mõistlik eeldada, et isik, kellele on omistatud juhtimisõigus, on teadlik nii liiklusseaduse nõuetest kui ka selles sätestatud sanktsioonidest, so E.I-le ei saanud olla üllatuseks asjaolu, et joobes juhtimise korral võidakse lisaks rahatrahvi määramisele kohaldada lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuvälise menetleja hinnangul peab isik igapäevases elus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks talle juhtimisõiguse säilimise. Kohtuvälise menetleja arvates on rikkumise iseloomu ja kohtupraktikat arvestades lisakaristuse kohaldamata jätmine põhjendatud. Kohtu seisukoht: VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud asjaolusid. Kohtu hinnangul on kaebajale süüksarvatav väärtegu tõendatud. 25.06.2013 väärteoprotokolli kohaselt on kaebaja sündmuskohal avaldanud, et tunnistab oma süüd. Kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta E.I faktilisi asjaolusid ning märgib, et on oma süüd tunnistanud algusest peale ning kahetseb. Menetlusaluse isikuna andis E.I ütlusi, et tarbis eelmisel õhtul mõned õlled, magas 7h ja hommikul arvas, et on kaine. Tunnistaja P. Peetrimägi ütlustega on tõendatud, et operatsiooni „kõik puhuvad“ käigus peeti Jägala-Aruvalla mnt kell 08.00 kinni sõiduauto BMW r/n 293 THA, mida juhtis E.I. Juht puhus alkomeetrisse, mis näitas 0,43 mg/l. 25.06.2013 indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrolliti 25.06.2013 Harjumaal Jõelähtme vallas Aruvalla - Jägala tee 28,3 km E.I alkoholijoovet kasutades indikaatorvahendit Lion 500 nr 1291A391. Indikaatorvahendi näit 0,43 mg/l, so E.I tuvastati alkoholijoove. 25.06.2013 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati E.I eelnevalt indikaatorvahendiga tuvastatud positiivse näidu kontrollimiseks 25.06.2013 kella 08.16 tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 MK nr ARBK – 0032 (taadeldud 03.05.2013, taatlustunnistuse nr TTRC-13-00044). Tõendusliku alkomeetri lugem oli 0.51 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, so lõplik mõõtetulemus 0,46 mg/l kohta. 25.06.2013 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati E.I alates kella 08.05 sõiduki juhtimiselt põhjusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Karistusregistri õiendi kohaselt ei ole E.I karistusregistrisse kantud. Kohus leiab, et kaebaja rikkumine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi.
lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem, kui 0,46 mg/l kohta.
lg 2 järgi on mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt sõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.;
lg 3 p 1 järgi võib
lg 2 sätestatud süüteo korral kohaldada lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuni - kui isikut ei ole varem
sätestatud süüteo eest karistatud E.I-le on menetleja otsuse alusel määratud
S § 50 lg 1 p 2,
lg 3 p 1 järgi kohaldati E.I suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimine 4 kuuks. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et E.I-le määrati karistus KarS § 56 sätteid järgides, isiku karistust raskendavad asjaolud puudusid, kergendavaks asjaoluks oli süü tunnistamine. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses väljendatud seisukohaga selles, et kaebaja pani teo toime tahtlikult. Kaebaja ütlustega on tõendatud, et ta tarvitas alkoholi eelmisel õhtul, isik allutati liiklusjärelevalve toimingutele 25.06.2013 hommikul kella 08.05.
lg 2 p 1 järgi on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida. Kohus leiab, et eelmisel õhtul tahtlikult alkoholi tarvitanuna ja oma elukogemust arvesse võttes pidi kaebaja vähemalt möönma, et ta ei pruugi olla sõiduki juhtimiseks lubatud seisundis.
kohustab juhti üheselt tegutsema aktiivselt kontrollimaks oma terviseseisundi lubatavust.
sätted ei anna sõidukijuhile võimalust jääda oma terviseseisundi kontrollimisel passiivseks. Kohus märgib, et alkomeetrid, mille abil kontrollida võimaliku joobe olemasolu, on takistusteta soetatavad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja on väärteo toime pannud kaudse tahtlusega. Kaebaja hinnangul tuleb karistuse määramisel arvestada, et võrdlemisi pika juhistaaži vältel on ta end näidanud õiguskuuleka juhina. Kaebaja väidet kinnitab karistusregistri õiend, mille kohaselt ei ole kaebajat varem liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Kaebaja väite osas, mis puudutab asjaolu, et karistuse kergendamisel tuleks arvesse võtta varasemate rikkumiste puudumist märgib kohus, et on siiski mõistlik eeldada, et liikluses osalevad sõidukijuhid järgivad igakülgselt kehtestatud nõudeid. Õiguskuulekas käitumine on ühiskonnas oodatud käitumine ja eelnevate karistuste puudumine ei saa olla karistuse kergendamise alus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt ei ole isiku tööülesannete täitmisest tingitud vajadus selliseks erandlikuks asjaoluks, mis tingiks lisakaristuse tühistamise. KarS § 50 lg 2 ja kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebajal on KarS § 50 lg 2 sätestatud vajadus sõiduki kasutamiseks.
lg 3 p 1 järgi on
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise korral lisakaristuse kohaldamise otsustamise vajalikkus jäetud menetleja otsustuspädevusse; kohus märgib, et lisakaristuse kohaldamisel tuleb samuti juhinduda KarS § 56 sätestatud karistuse määramise alustest. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamisel võtnud arvesse ka üldpreventiivseid aspekte. Kohus märgib, et 2013 aasta alguses avaldatud statistikast nähtuvalt on mootorsõiduki joobes juhtimist puudutavate süütegude arv võrreldes eelmise aastaga drastiliselt kasvanud. Seega on põhjendatud menetleja seisukoht selles, et sarnaste rikkumiste korral tuleb karistamisel arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtu hinnangul on õiguskorra kaitsmise huvide tagamiseks joobes juhtimise korral vajalik ja põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Käesoleval juhul märgib kohus täiendavalt, et väärteoasja materjalidest nähtuvalt (tunnistaja ütlused) viidi 25.06.2013 hommikul (so jaanipäeva järgselt) läbi operatsioon „kõik puhuvad“ mille läbiviimisest anti eelnevalt teada ka üldsusele. Käesolevas väärteoasjas nõustub kohus täielikult E.I-le kohtuvälise menetleja 18.07.2013 otsuse alusel määratud põhi- ja lisakaristusega: E.I küll tunnistas oma eksimust ja kahetses, kuid tuvastatud joove ei olnud teokoosseisus märgitu alampiiri lähedal, alkoholijoobes sõiduki juhtimise kasvutendentsi korral ei saa kohtu arvates riik süüdlasi karistada põhjendamatult leebelt ning riigil tuleb selliste süütegude kasvule reageerida lisakaristuse kohaldamisega. Kohtul puudub alus lisakaristuse kergendamiseks. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.