S § 65 lg 2 alusel vangistus 8 kuud; väärteokorras karistatud korduvalt. Advokaat Viktoria Ivanova Kaitsja Märt Toming RESOLUTSIOON
lg 2 kohaselt vähendada V.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva ärakandmist arvestada alates V.L-i kinnipidamist kohtu vahistamismääruse alusel, so alates 17.09.2013. V.L-i suhtes Harju Maakohtu 16.04.2013 vahistamismäärusega muudetud 1 5. 6. 7. 8. 9. tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või karistustähtaja saabumisel. V.L-ilt välja mõista
lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 62 (kuuskümmend kaks) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb
lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.L, 1-13-2653, kaitsjatasu“. V.L-ilt välja mõista
§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb
lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „V.L , 1-13-2653, sundraha“. V.L-ilt välja mõista
lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.L , 1-13-2653, koopiate tegemise kulu“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. XXXesitatud tsiviilhagi 720 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista V.L-ilt XXXkasuks 720 (seitsesada kakskümmend) eurot, mis tuleb tasuda XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad
lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud V.L-ile selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud varguste toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist ja uuesti ajavahemikul 02.06.2012 kella 22.00-st kuni 03.06.2012 kella 09.00-ni Harjumaal, XXX ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis XXX kuuluva sülearvuti Asus maksumusega 650 eurot koos arvutikotiga maksumusega 70 eurot. Sellega V.L pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi. Kohtuistungil süüdistatav V.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 2 V.L kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 06.06.2012 koostatud kannatanu XXXülekuulamisprotokolli kohaselt 03.06.2012 viibis ta külas oma tuttava XXX juures aadressil XXX . Külas olid veel XXX, XXX , XXX , XXX , XXX ning noormees Jevgeni, kelle perekonnanimi võis olla Jevsejev või Jelisejev. Kaasas oli sülearvuti Asus N55SF-S 1378 V, jääkmaksumusega 650 eurot. Sülearvuti oli koos laadijaga ja kotis rohekas-hall värvi lillega, seestpoolt erekollane. Koti väärtus oli 70 eurot. Kella 02:00 paiku öösel pakkis arvuti kotti ja jättis koridori. Seejärel hakkas tal ninast verd jooksma ning kogu seltskond peale Jevgeni läks vannituppa. Umbes tunni aja pärast avastas XXX , et koridorist on kaduma läinud tema sülearvuti. Leiab, et arvuti võis varastada ainult Jevgeni, sest tema ainukesena väljus vahepeal majast. Hommikul XXX, XXX tütar, rääkis, et nägi Jevgenit, kes arvutikott käes läks kõrval asuvasse majja. Kannatanu soovib tsiviilhagi esitada 720 euro nõudes. /tl 2-5/ 26.12.2012 koostatud kahtlustatava V.L-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et juunikuu alguses osales XXX juures toimunud peol. Lahkudes võttis kaasa XXX arvuti kotis. Teised tarvitasid veel alkoholi ning ei pannud teda tähele. Varastatud sülearvuti müüs tundmatule isikule. Tal ei ole elamis- ja ööbimiskohta, samuti puudub kontakttelefon. /tl 31-33/ Väljatrükk Harju Maakohtu 07.12.2010 otsusest kriminaalasjas 1-10-15309, millega V.L-ile mõisteti KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2,
S § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2,
S § 65 lg 2 alusel vangistus 8 kuud. /tl 44-45/ Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 0 eurot. /tl 35/ Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava V.L-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu XXXavaldust, Harju Maakohtu 07.12.2010 otsuse väljatrükki, teatist süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava V.L-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kohus leiab, et võttes kannatanu teadmata ära kannatanule kuulunud sülearvuti, milline vallasasi oli süüdistatava jaoks võõras ja müües selle maha kolmandale isikule, täitis süüdistatav KarS § 199 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu, kuivõrd võttis ära võõra vallasasja ja seda maha müües realiseeris selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgi. Süüdistatava karistusandmetest nähtub, et teda on varasemalt karistatud Harju Maakohtu 07.12.2010 otsusega varguse toimepanemise eest ning karistusandmed ei ole kustunud. Seega on süüdistatav KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, so. võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohtueelsel menetlusel on XXXesitanud tsiviilhagi 720 euro nõudes, mis sisaldab varastatud sülearvuti ja selle koti väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvat vara varastas V.L, kes on ka ise seda tunnistanud.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida kuriteoga varalise kahju tekitamisest füüsilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju 3 tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 720 eurot ning süüdistatav ei ole tsiviilhagi suurust vaidlustanud. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 127 lg 1, 4; § 128 lg 3; § 132 lg 2, 3 ja § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.L-ilt XXXkasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll avaldanud kahetsust, kuid kohus suhtub sellesse kriitiliselt. Süüdistatavat on varem kümnel korral kohtu poolt karistatud ning seda valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Antud juhul pani ta varguse toime oma tuttavate juures, saades aru, et ainult teda saab varguses süüdistada. Kriminaalasja kohtulikuks menetluseks lahkus süüdistatav eelmisest elukohast ning tema asukoht ei olnud teada ning ta tuli kuulutada tagaotsitavaks. Seejuures ei tundnud süüdistatav poole aasta jooksul huvi kriminaalasja menetluse vastu. Samas väitis süüdistatav, et ta käib tööl, saades sissetulekut, kuid senini on kannatanule tekitatud varaline kahju hüvitamata. Selline käitumine näitab kohtu arvates üheselt kahetsuse puudumist. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistataval puudub alaline sissetulek, millest andis tunnistust ka temale inkrimineeritud kuriteo varavastane iseloom. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on 2011 aastal süüdistatava sissetulekuks olnud 0 eurot. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et ta töötab alates märtsist 2013 XXX AS kaupluste ketis, kuid kohus peab taolisi väiteid paljasõnalisteks. Seda kinnitab ka asjaolu, et süüdistataval on senini tasumata viimase nelja aasta jooksul määratud rahatrahvid. Seetõttu arvestades süüdistatavale inkrimineeritud teo iseloomu ja süüdistatava majanduslikku olukorda, leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud, kuivõrd tal puuduvad piisavad rahalised vahendid selle karistuse tasumiseks ning tasumata jäetud trahvid näitavad ka rahalise karistuse tasumise soovi puudumist. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 10 korral. Viimati Harju Maakohtu 07.12.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9-25 lg 2,
S 65 lg 2 alusel vangistusega 8 kuud, milline karistus on ära kantud. Kuivõrd süüdistatavat on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, tegu ei olnud toimepandud esmakordselt või juhuslikel asjaoludel, vaid järjekordselt eesmärgiga saada rahalisi vahendeid kõrvaliste isikute arvelt, siis kohus ei pea võimalikuks jätta süüdistatava suhtes karistust tingimisi kohaldamata. Seejuures on süüdistatava puhul tegemist isikuga, keda on varem korduvalt karistatud vangistusega, mistõttu on KarS § 73 sätete kohaldamine süüdistatava suhtes üldse välistatud. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat taga otsitud nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtuliku menetluse ajal, millest saab teha järelduse selle kohta, et süüdistataval puudub ka alaline elukoht. Süüdistatava enese sõnade kohaselt elab ta tuttava juures XXX ning öömaja pakub talle kohtu poolt korduvalt karistatud XXX. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada ka KarS § 74 või 69 sätteid, kuivõrd süüdistatav ei ole nii alalise elukoha puudumise kui ka senise eluviisi tõttu võimeline kontrollnõudeid täitma. Seetõttu kuulub süüdistatavale mõistetav vangistus reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises ning vargusega tekitatud varaline kahju ei ole nii suur, et oleks hinnatav olulise 4 kahjuna. Sellest tulenevalt ei ole kohtu arvates süüdistatava süü kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas ei olnud süüdistatava käitumine suunatud väheväärtusliku vara vastu, vaid varaline kahju ulatus keskmise palga suuruseni, mistõttu ei saa ei tekitatud varalist kahju ega ka süüd hinnata väikesena. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Mis puudutab
lg 1 alusel süüdistatavalt välja mõistetavaid menetluskulusid, siis leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista kõik menetluskulud, so määratud kaitsjale makstud tasud, süüdimõistva otsusega välja mõistetav sundraha ja koopiate tegemise kulu. Süüdistatav on varem korduvalt kohtu poolt karistatud isik, mistõttu on ta teadlik sellest, et menetluskulud jäävad tema kanda. Uue kuriteo toimepanemine oli seega tema enda riisiko. Kohus leiab, et menetluskulude osaline vähendamine ja riigi kanda jätmine võib resotsialiseerumise väljavaateid suurendada juhul, kui tegemist on esmakordse ja juhuliku kuriteo toimepanemisega. Antud juhu on süüdistatav kohtu all 11ndat korda ning menetluskulu vähendamine ei anna enam oodatud tulemust. Kuivõrd süüdistataval puuduvad hetkel ametlikult kontrollitavad sissetulekud, käesolevas kriminaalasjas on menetluskulud kogumis küllaltki suured ja süüdistatavalt mõistetakse välja ka tsiviilhagi, mis ei ole väga väike, leiab kohus, et süüdistataval käiks kõigi menetluskulude tasumine korraga üle jõu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et valdavas osas tuleb menetluskulud jätta tasumisele
Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.