Obsah (8)

§ 199§ 121§ 74§ 68§ 75§ 78§ 25§ 218

1-13-8359 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-8359 (13231500215) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Marina Ninaste Prokurör Süüdistatav Kaitsja B.A ik XXX, Eesti kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 06.06.2013 kuni 07.06.2013, alates 07.06.2013 kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, so: Harju Maakohtu 01.04.2010 otsusega

§ 121

järgi vangistusega 4 kuud, mis jäeti

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata.

Korduvalt karistatud väärteokorras. Kohtueelsel menetlusel advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON 1. B.A süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p-s 9 - § 25 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.06.2013 kuni 07.06.2013, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta B.A-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva B.A suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et B.A temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel 612 7742). 4.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada B.A järgima katseajal kontrollnõudeid: 1 1) elama alalises elukohas aadressil ; 2) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata B.A-le kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 6.

§ 78

p 1 alusel arvestada B.A-le määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.09.

2. B.A suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. B.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; ja § 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, igakuiselt mitte väiksemas summas kui 40 (nelikümmend) eurot tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „B.A , 1-13-8359, sundraha, ositi tasumine“.
4. B.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, igakuiselt mitte väiksemas summas kui 8 (kaheksa) eurot tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.A , 1-13-8359, kaitsjatasu, ositi tasumine“.
5. B.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.A, 1-13-8359, koopiate tegemise kulu“.
6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
8. peatüki
9. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 2 Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: B.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi väheväärtuslike asjade vastu, taas 06.06.2013 kell 12.13 aadressil Tartu mnt 87, Tallinn asuvas kaupluses Prisma möödus kassast ja jättis kauba eest tahtlikult tasumata 10,65 eurot. Vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Seega B.A, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja mis jäi katse staadiumisse, pani toime

§ 25lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 18.09.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Ninaste, süüdistatav B.A ja tema kaitsja Talvi Vaske vahel järgnev kokkulepe: 1. vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus B.A karistamist

§ 25

lg 2 – § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 (kolm) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusest maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 06.06.2013-07.06.2013, so 2 päeva ning lugeda karistuseks 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta karistus B.A suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

4.

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1. Määrata B.A Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
2. peatüki
3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 5, 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§ 199

lg 2 p-st 9, § 25 lg-st 2, §-st 74, § 75 lg-st 1 ja 3 ning § 78 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et B.A kuulub temale

§ 199

lg 2 p-s 9 - § 25 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. 3 Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii koopiate tegemise kulu, määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses kui ka sundraha. Süüdistatava sõnade kohaselt hetkel tal töökoht puudub, millest võib eeldada, et süüdistataval puudub ka igakuine sissetulek. Samas on süüdistatava puhul tegemist täiskasvanud ja töövõimelise isikuga, kellelt kohus eeldab tööle asumist. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja arutamisel asjaolusid, millest võiks järeldada, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Märkimata ei saa jätta ka seda, et süüdistatavat süüdistatakse tahtliku kuriteo toimepanemises, mis tähendab, et kuriteo toimepanek on olnud süüdistatava enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, samuti on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, sh

§ 218alusel.

Selliste asjaolude esinemisel leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatava resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava enda kanda. Samas leiab kohus, et menetluskulude suurus kokku olukorras, kus süüdistataval puudub alaline sissetulek, annab aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Koopiate tegemise kulu kohustub süüdistatav tasuma kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Märt Toming kohtunik 4