← Eesti

1-12-1414/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2012.a. kell 12.15, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-1414 (11260105402) Kohtunik Heiki Kolk Kohtu

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Riita Serikova G.R , isikukood: xxx, EV kodanik, haridus: keskeri, emakeel: eesti keel; töövõimetuspensionär; elukoht ja aadress: xxxxx xxxxxx xx-x xxxxx xxxx xxxxxxx. Süüdistatav Tõkend- elukohast lahkumise keeld, alates 09.12.2011.a. Karistatus: kriminaalkorras karistamata. Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5, 249, 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada G.R

§ 424järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

2.

§ 73

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.R 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 3.

§ 50lg 1 p 1 kohaselt lisakaristusena võtta G.R-ilt juhtimisõigus 1 (üheks) kuuks.

ära mootorsõiduki

  1. Selgitada G.R-ile et Liiklusseaduse § 127 kohaselt peab isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
  2. Tõkend- elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
  3. Välja mõista G.R-ilt riigituludesse 217 (kakssada seitseteist) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti sundraha. Sundrahast 217.50 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 38.40 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulu tasuda 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus 1-12- 1414, G.R, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. SÜÜDISTUS G.R süüdistatakse selles, et tema 03.12.
  4. a kella 02:30 paiku juhtis Võru maakonnas Misso vallas Riia-Pihkva maantee
  5. kilomeetril asuvas Luhamaa Maanteepiiripunktis sõiduautot Volkswagen Passat Variant riikliku registreerimismärgiga xxx xxx, olles joobeseisundis, s. o isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus vähemalt 0,75 mg/l, mis LS § 69 lg 4 kohaselt on alkoholijoove ning millise teoga pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest G.R süüditunnistamist ning karistamist 2 (kahe)-kuulise vangistusega.

§ 73

alusel jätta vangistus G.R suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.R ei pane 3 (kolme) aastase katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai G.R aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas G.R kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. G.R nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav selgitas, et on 80% töövõimetu isik, sissetulekuks on pension 186 eurot kuus, ülalpidamisel on kaks alaealist last ning seoses eelnevaga palus menetluskulude tasumist võimaldada 1 aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsusena kinnitada. Kaitsja leidis kohtuistungil, et kokkuleppes kirjeldatud tegu on õigesti kvalifitseeritud karistusseadustiku eriosa sätte kohaselt ning kokkuleppes märgitud karistus on sanktsioonis ka ette nähtud. Kaitsja leidis, et süüdistatav majanduslik olukord on raske, arvestades, et tegemist on 80% töövõimetu isikuga on lisasissetuleku hankimine välistatud ning palus osa menetluskulusid jätta riigi kanda ja võimaldada väljamõistetud menetluskulude tasumist 1 aasta jooksul. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava G.R käitumine

§ 424

järgi, tema süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuriteos ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175 lg 1 p-d 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel nõuab kohus G.R-ilt sisse kriminaalmenetluse kulud so. sundraha 217,50 eurot. Kohus leiab, et sundrahast 217.50 eurot ja määratud kaistjale määratud tasu tuleb jätta riigi kanda. Kohsu nõustub kaistja seisukohaga, et süüdistava majanduslik olukord on raske, tema sissetulekuks on pension 186 eurot kuus ja tema ülalpidmaisel kaks alaealist last. KrMS § 180 lg 3 sätestatu kohaselt tuleb menetluskulude määramisel arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Viidatud sätte kolmanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus, arvestades süüdistatava varalist seisundit ja tema tervislikku seisundit leiab, et süüdistataval tuleb menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Heiki Kolk Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.