S § 50 lg.1 p.2 alusel LS § 224 lg. 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise osas 6 (kuueks) kuuks. Teha uus otsus ning võtta M.
S § 50 lg.1 p.2 alusel LS § 224 lg. 3 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Kohaldades KarS § 66 lg.2 sätteid määrata rahatrahv tasumisele 6 kuu jooksul, igakuiselt summas 126 (sada kakskümmend kuus) eurot ja 66 (kuuskümmend kuus) euro senti, mis tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas, kohustuslik on märkida viitenumber 10220125014408.. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 16.01.2012.a. väärteoasjas nr. 2302,11,019695 tehtud otsusega tuvastati, et 24.12.2011.a. kell 00:30 Laagna teel, Tallinna linnas, Harju maakonnas, juhtis M.L mootorsõidukit MB Sprinter reg.märgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Vastulauset esitatud ei ole. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7’23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 7’24 lõige 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (näit oli positiivne) tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 24.12.2011.a. kell 00:39 mõõdeti M.L alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) LION Intoxilyzer 8000 nr 80-005387, mille lõplik lugem oli 0,32 mg/l, laiendmäärus +/- 0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,27 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtemetoodika MM 04-2010 “Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus“ on kinnitatud 01.01.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga nr 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine“. Menetlusaluse isiku 2 väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-1100114) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Võttes arvesse ülaltoodut, on kohtuväline menetleja seisukohal, et M.L juhtis 24.12.2011.a kella 00:30 ajal Tallinnas Laagna teel mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 milligrammi. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik M.L rikkus seega Liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toime pandud süütegu, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga-selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu (sh 2 kehtivat karistust Liiklusseaduse § 74´19 lg 1 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest), millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1 määras kohtuväline menetleja M.L ´le LS § 224 lg. 2 alusel karistuseks rahatrahvi 190 trahviühiku ulatuses, s.o. 760 eurot ja võttis KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel M.
3 p. 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 (kuueks) kuuks. KAEBUSE SISU M.L esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 16.01.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,019695 tühistada osaliselt ning määrata uus karistus, mis oleks vastavuses sooritatud väärteo astmega ning arvestataks kõiki asjaolusid kogumis. Juhul, kui kohus leiab, et rahalise karistuse ulatus on õige, siis taotleb lisakaristuse asendamist rahatrahviga, kuna kaebaja sissetulek on otseselt seotud auto juhtimisega ning juhtimisõiguse äravõtmine tekitab kaebajale ebamõistlikult suurt kahju. Kaebajal tuvastati alkomeetriga väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,27 mg/l. Antud tulemus ületab vaid 0,18 (võrra rohkem) liiklusseaduse § 69 lg-s 5 lubatud (0,10mg/l) ning on ainult 0,02 võrra rohkem LS § 224 lg 2 lubatust (0,25-0,74 mg/l). Seega iseenesestmõistetavalt ei saa antud „ületamisel“ rääkida kehaliste funktsioonide või reaktsioonide muutumisest. Kaebaja rooli istudes ei pannud ekslikult tähele, et pärast õlu tarbimist ei ole möödunud piisavalt aega -1,5 tundi. Kaebaja elukaaslane saabus koos väikese lapsega lennukiga Tallinna Lennujaama ning palus tulla kiiresti endale järgi, kuna leidis, et lapsega on pärast maandumist midagi korrast ära. Kaebaja arvas ekslikult, et tema väljahingatavas õhus puudub alkoholi sisaldus. Seega antud väärtegu sooritatud ettevaatamatult. Kohtuväline menetleja on ekslikult viidanud otsuses 3 asjaolule, et kaebajal on 2 kehtivat karistust LS § 741 lg 1 järgi. Kaebajal puuduvad kehtivad karistused. Kaebaja leiab, et karistused rahaline trahv 760 eurot ja lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks ei vasta kogumis kaebaja süü astmele, kuna kaebaja sooritas antud väärteo ettevaatamatult-kergemeelsuselt. Isik paneb toime teo kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanumatuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida (KarS § 18 lg 2). Kaebaja soovib pöörata kohtu tähelepanu, et rahalise trahvi suurus ning juhtimisõiguse äravõtmine koormab kaebajat ebamõistlikult, kuna kaebaja on käesoleval ajal töötu ning ainukeseks kaebaja sissetuleku allikaks (enne töötuna arvele võtmist) oli töö autojuhina (sõidud Venemaale). Kaebaja ülalpidamisel on alaealine laps. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.