lg 1 järgi Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 24.11.2011, Rakvere kohtumaja Istungil osalenud isikud menetlusalune isik D.R ja kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue Resolutsioon Tunnistada D.R (isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, teeb juhutöid, varem väärtegude toimepanemise eest 6-l korral karistatud, 2 rahatrahvi tasumata) süüdi
D.R-ile mõistetud aresti kandmise alguseks lugeda tema arestimajja saabumise aeg. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 09.12.2011). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 27.12.2011, s.o. päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav (seega hiljemalt 11.01.2012). Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Asjaolud ja menetluse käik. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Jaagup Nõmmeloo koostas 28.09.2011 menetlusalusele isikule D.R-ile väärteoprotokolli AB 1050498 selle kohta, et 27.09.2011 kell 16.50 D.R lõi jalgadega xxxx linnas xxxx maja nr xxxx 2 juures pargitud sõiduautot xxxx, tekitades oma tegevusega sõidukile värvikahjustusi ja sõiduki omanikule varalise kahju. Sellega rikkus D.R
nõudeid, pannes toime
Väärteoasi D.R-i kohta on V™S § 84 alusel saadetud arutamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Menetlusalune isik D.R ennast kohtuistungil nimetatud väärteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. D.R oli oma sõnul eelnevalt teadlik sellest, et tegemist on R S kuuluva autoga xxxx. D.R väitis, et see oli septembri lõpus, 27-ndal kella 16.50 paiku, kui ta xxxx ees, seal kus asub xxxx, tegi jalad poriseks ja tõstes jala üles, vajutas jalaga vastu R S kuuluvat sõidukit, igale poole, et jääksid porised jalajäljed. Poriloigust oli ta pritsinud ka jalaga autole pori peale. Tema autole värvikahjustusi ei tekitanud, neid oli autol enne. Tema vabaaja jalatsitel olid kummist tallad ja need ei saanud mingeid kahjustusi autole teha. R S nõuet peab ta alusetuks. Kui ta oleks teinud seda jõuga, siis oleks ta nõus selle raha välja maksma. D.R põhjendas oma tegu sellega, et hetkel oli tal R S vastu viha, sest viimane oli maikuus talle kallale tulnud ja tekitanud talle kehavigastusi. Kui see asi oleks leidnud lahendamist politseis, poleks ta seda autot puutunud. Ta pidas ebaloogiliseks seda, et tema saab iga asja eest rahatrahve, aga R S ei saa midagi. Tunnistaja R S kinnitas kohtuistungil, et teda kutsuti ette, sest D.R oli tema auto juures ja pritsis jalgadega auto peale pori. R S oma sõnul isegi ei reageerinud sellele, lastes D.R seda teha. R S väitel läks ta edasi tööd tegema ja D.R läks ka minema. Mingil hetkel kutsuti teda ette tagasi, sest D.R peksis jalgadega tema autot. R S sõnul nad filmisid E A seda kõike. R S väitel käis D.R ümber tema auto ja lõi seda jalaga, tekitades sellega temale varalist kahju. Keegi autot korda teinud ei ole. Vigastused ei ole ainult värvikahjustused, ka klaase on kraabitud. R S väitel ei löönud D.R jalaga vastu autot, vaid ta pani jala vastu autot ja tõmbas, mille tagajärjel jäid kriimud klaasidele, ustele. Vigastused on kalkulatsioonis välja toodud. Kalkulatsioon on tehtud arvestusega, et klaasid lähevad vahetamisele. Kalkulatsioon on tehtud selle kohta, kui palju läheks auto taastamine maksma. Tunnistaja A-L P kinnitas kohtuistungil, et see oli septembri lõpus, vist 27-ndal umbes kella 16.40 ajal, kui ta nägi D.R-ist ühe nende töötaja auto juures midagi askeldamas. D.R oli siis minema läinud, tulnud mõne aja pärast tagasi ja hakanud selle auto peale tagumise ratta juures olnud poriloigust vett pritsima. D.R oli siis jälle minema läinud ja umbes 7 minuti pärast jälle tagasi tulnud, hakates seda autot jalgadega peksma. D.R oli peksnud autot jalaga ühele poole külge ja teisele poole külge, tema jalg oli tõusnud kõrgele ja aru oli saada, et tegevus toimus jõuga. Ajaliselt võis see kesta 1-2 minutit. A-L P oma sõnul nägi hiljem väljas, et auto tagaklaasi peal ja külgedel olid kriimud. Tunnistaja E A kinnitas kohtuistungil, et see oli 27. septembril, kui D.R , olles eelnevalt tol päeval käinud mitu korda ümber nende kontori, oli mingil hetkel lähenenud R S sõidukile ja auto tagaosa juures olnud ühest porilombist pritsinud jalaga auto vastu pori, vett. Ise ta seda ei näinud, kuid selle peale võttis ta nende kontori fotoaparaadi, millel on salvestamise võimalus ja mõne aja pärast, kui D.R auto juurde tagasi tuli, filmis ta viimase tegevust. E Ae väitel lähenes D.R autole ja hakkas oma jalatsite taldu vastu autot hõõruma. E Ae ütlustest nähtub, et neil on D.R-iga olnud korduvalt kokkupuuteid, mis on muuhulgas häirinud nende asutuse tööd. 3 Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegu on tõendamist leidnud. D.R on korduvalt teadlikult ja tahtlikult toime pannud samaliigilisi väärtegusid. Varasemad rahatrahvid ei ole suutnud teda panna seaduskuulekalt käituma. D.R küll kahetseb juhtunut, kuid tegudest see ei nähtu. Lühiajaline arest tema suhtes mõju ei avalda, seepärast taotles kohtuvälise menetleja esindaja aresti kohaldamist maksimaalmääras. Kohtuotsuse põhjendused. Asja kahjustamise korral on põhikoosseisuks
, mis näeb ette vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju.
lg 1 tuleb kohaldamisele juhul, kui asja kahjustamisel ei tekitatud olulist kahju. Oluliseks kahjuks loetakse
RS § 8 kohaselt summat, mis ületab kehtivat palga alammäära kuus kümnekordselt. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et menetlusalune isik D.R pani toime
Menetlusalune isik D.R on kohtuistungil ise omaks võtnud selle, et ta septembri lõpus, 27-ndal kella 16.50 paiku, olles xxxx ees, seal kus asub xxxx, tegi jalad poriseks ja tõstes jala üles, vajutas jalaga vastu R Sle kuuluvat sõidukit xxxx, igale poole, et jääksid porised jalajäljed. D.R-i väitel ta oma tegevusega sõidukile värvikahjustusi ja omanikule varalist kahju ei tekitanud. Menetlusaluse isiku D.R-i kohtuvälises menetluses antud ütlused (tl 10) on üldjoontes samad. Nii D.R-i kohtuistungil kui ka kohtuvälises menetluses antud ütlustest nähtub, et ta tegutses soovist R Sle kätte maksta selle eest, et viimane oli talle kallale tulnud ja talle kehavigastusi tekitanud. Kohus loeb menetlusaluse isiku D.R-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks: -tunnistaja R S kohtuistungil antud ütlustega, et D.R käis ümber tema auto ja lõi seda jalaga, tekitades autole värvikahjustusi ja temale varalist kahju. R S täpsustas oma eelnevalt antud ütlusi, öeldes, et D.R ei löönud jalaga vastu autot, vaid pani jala vastu autot ja tõmbas, mille tagajärjel jäid kriimud klaasidele, ustele. Kalkulatsioon on tehtud selle kohta, kui palju läheks auto taastamine maksma. Tunnistaja R S on kohtuvälises menetluses (tl 4-5) öelnud seda, et R S lõi jalgadega tema autot, mille tõttu sai kahjustada värvkate. - tunnistaja A-L P kohtuistungil antud ütlustega, et D.R oli peksnud autot jalaga ühele poole külge ja teisele poole külge, tema jalg oli tõusnud kõrgele ja aru oli saada, et tegevus toimus jõuga. Ajaliselt võis see kesta 1-2 minutit. A-L P oma sõnul nägi hiljem väljas, et auto tagaklaasi peal ja külgedel olid kriimud. Tunnistaja A-L P kohtuistungil antud ütluste õigsuses ei ole põhjust kahelda, sest analoogseid ütlusi on ta andnud ka kohtuvälises menetluses (tl 6-7). - tunnistaja E Ae kohtuistungil antud ütlustega, et D.R lähenes autole ja hakkas oma jalatsite taldu vastu autot hõõruma. Tunnistaja E A on ülekuulatuna kohtuvälises menetluses (tl 8-9) kinnitanud seda, et D.R lõi jalgadega R S sõiduautot xxxx registrimärgiga xxxx. Lisaks uuris kohus kohtuistungil E Ae poolt kohtuvälises menetluses esitatud videosalvestist (tl 13), 4 - OÜ Spider Autogrupp remondikalkulatsiooniga (tl 11), millest nähtub, et sõiduauto xxxx registrinumbriga xxxx värvikahjustuste taastamine, esiukseklaaside ja tagaukseklaasi vahetus läheb maksma kokku 654,41 eurot. Kogutud isikulised tõendid käesolevas asjas on vastuolulised selles osas, et kas menetlusalune isik D.R lõi jalgadega R S sõiduautot xxxx nagu on väärteo kirjelduses ja nagu nähtub tunnistaja A-L P ütlustest või ta tõstis jala üles ja vajutas jalaga sõidukile igale poole porised jalajäljed nagu nähtub D.R-i enda ütlustest või ta pani jala vastu autot ja tõmbas, mille tagajärjel tekkisid kriimud nagu nähtub tunnistaja R S kohtuistungil antud ütlustest või ta hõõrus oma jalatsite taldu vastu autot nagu nähtub tunnistaja E Ae kohtuistungil antud ütlustest. Kohus on seisukohal, et õige on väärteo kirjelduses öeldu, et D.R lõi jalgadega R S sõiduautot xxxx, sest seda on tunnistaja A-L P üheselt kinnitanud nii kohtuistungil kui ka kohtuvälises menetluses ning see nähtub otseselt ka tunnistaja E Ae poolt kohtuvälises menetluses esitatud videosalvestisest, mida kohus kohtuistungil uuris.
lg 1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega esemete vargus või süstemaatiline vargus.
lg 1 mõttes loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel
§-des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju (
Seega on võõra asja kahjustamise korral
lg 1 mõttes muu hulgas oluline kindlaks teha ka väärteoga tekitatud kahju suurus. Väärteoprotokollis on kirjas see, et oma tegevusega tekitas D.R sõidukile värvikahjustusi ja sõiduki omanikule varalise kahju. Käesolevas väärteoasjas on selleks tõendiks, mis otseselt tõendab sõiduki omanikule R Sle tekitatud varalist kahju OÜ Spider Autogrupp remondikalkulatsioon, millest nähtub, et sõiduauto xxxx registrinumbriga xxxx värvikahjustuste taastamine, esiukseklaaside ja tagaukseklaasi vahetus läheb maksma kokku 654,41 eurot. Tunnistajate ütlused kogumis tõendavad seda, et D.R-i tegevus R Sle kuuluvale sõidukile värvikahjustusi tekitas. Kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis sisalduvast väärteokirjeldusest ning D.R-ile süüks omistada seda, mida talle süüks ei ole arvatud. D.R-ile on süüks arvatud seda, et ta põhjustas oma tegevusega sõidukile värvikahjustusi. Seega ei saa talle süüks arvata esiukseklaaside ja tagaukseklaasi kahjustamist, mille tagajärjel on vaja need välja vahetada. Selles osas kokku summas 187 eurot koos käibemaksuga väheneb sõiduki omanikule R Sle tekitatud varaline kahju. Kuna alates 01.01.2011 on kuupalga alammääraks täistööaja korral 278,02 eurot, algab oluline kahju summast 2780,20 eurot. Käesoleval juhul tekitati kahju summas 467,41 eurot, mis ei ole hinnatav olulise kahjuna, kuid mille näol on tegemist summaga, mis kulub sõiduautole tekitatud värvikahjustuste kõrvaldamiseks.
ja
nii vallas- kui ka kinnisasi, asjade kogum ja asjade olulised osad. Asja kahjustamine, s.o. nii rikkumine kui hävitamine, seisneb asja füüsilises mõjutamises, mis võib muuta asja ainelist koosseisu, sealjuures välistada või raskendada selle sihipärast kasutamist või vähendada selle majanduslikku väärtust. Kasutamisväärtuse all ei mõisteta mitte ainult selle majanduslikku (rahalist) väärtust, vaid ka võimaluste vähenemist asja sihtotstarbeliselt kasutada või ka seda kui asja esteetiline väärtus on vähenenud. 5 Sõiduauto on asi ja seda rikuti – need on kaks objektiivse koosseisu tunnust
Kuivõrd puudub tagajärjena oluline kahju
järgi, on realiseeritud väärteokoosseis
D.R-i tegevuse koosseisuline tagajärg - sõiduautole värvikahjustuste tekitamine vähendas selle rahalist ja esteetilist väärtust. Subjektiivsest küljest on menetlusalune isik D.R väärteo toime pannud otsese tahtlusega, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Väärteoprotokolli koostamisel ei ole oluliselt rikutud väärteomenetluse seadustikust tulenevaid nõudeid.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et
§-s 218 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik D.R .
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.
sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku D.R-i karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistusregistri õiendist (tl 19-20) nähtuvalt on D.R 6 kehtivat väärteokaristust, sealjuures 1-l korral on teda karistatud analoogse väärteo eest. Määratud rahatrahvidest on tal 2 rahatrahvi tasumata, sealhulgas
Arvestades asjaolu, et D.R on taas
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud otsese tahtlusega ja soovist R Sle kätte maksta, näitab see eelkõige tema negatiivset suhtumist ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutesse ja teise inimese varasse. Kohus peab põhjendatuks D.R-i karistamist arestiga, sest eelnevad kõige kergeimaliigilised karistused - rahatrahvid ei ole suutnud teda panna käituma selliselt, et ta enam uusi väärtegusid toime ei paneks. Arvestades seda, et D.R-ist ei ole varem arestiga karistatud, võib talle mõistetav arest olla lühemaajalisem. Kohtu arvates on nimetatud karistuse mõistmisega saavutatavad nii eripreventiivsed kui ka üldpreventiivsed eesmärgid. Juhindudes eeltoodust ja V™S § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 tuleb menetlusalune isik D.R
V™S § 7 kohaselt otsustatakse väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Kohtunik Ärakiri õige /allkiri/ Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 147 lg 1 p 4, § 148 p 2, § 149 p 1, § 151 lg 1 p 4 Heli Väinaste 6 Tühistada Viru Maakohtu 5. detsembri 2011 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-11-4079 osaliselt, s.o D.R-ile mõistetud karistuse kandmise osas.
lg 1 alusel määrata mõistetud karistus, s.o 7 päeva aresti kandmisele ositi, s.o laupäeviti ja pühapäeviti. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. D.R-i apellatsioon rahuldada osaliselt. №oremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Tea Toming Kohtuotsus jõustus 21. veebruaril 2012.a Tartu Ringkonnakohtu otsusega. №oremreferent Tea Toming
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.