Menetlusalune isik K.L , isikukood xxx; kodakondsus: EV kodanik; elukoht: xxx; töökoht: W OÜ, töötaja Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2012.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse – esindaja vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu järgi KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.L LS §
S § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 15 /viisteist/ päeva. Kohustada K.L kandma mõistetud karistus ära hiljemalt 01.05.2012.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. K.L poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada K.L suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna patrullpolitseiniku Anti Polli (Poll) poolt on 15.10.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1235176 selle kohta, et K.L juhtis 14.10.2011.a. kella 23:52 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Tehnika 127 juures, liikudes Kiire tänava suunas, mootorsõidukit Nissan Sunny, registreerimismärgiga xxx, omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning mootorsõidukil oli nõuetekohaselt läbimata korraline tehnoülevaatus. Kirjeldatud tegevusega rikkus K.L LS § 90 lg 1 p 3 ja LS § 73 lg 2 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS §-de 201 lg 2 ja § 207 järgi. K.L kohtuistungile ei ilmunud. Kohtule on esitanud K.L poolt 04.02.2012.a. kell 01:25 koostatud avaldus, milles K.L märgib, et ta on teadlik kohtuistungi toimumisest 14.02.2012.a. kell 9:00 saalis 400 ning asjaolust, et tema mitteilmumisel arutatakse väärteoasja ilma tema osavõtuta. Seega oli menetlusalune isik K.L kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et K.L süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik K.L eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada K.L väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 15 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et K.L süü LS § 201 lg 2 ja § 207 järgi väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Menetlusaluse isiku poolt 15.10.2011.a antud ütlustega, mille kohaselt menetlusalune isik kahetseb tehtut. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna patrullpolitseinik Anti Poll otsustas 14.10.2011.a. kõrvaldada K.L sõiduki Nissan Sunny, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni juhtimiselt kõrvaldamise asjaolu äralangemiseni. K.L on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 18.10.2011.a. K.L kehtivaid juhtimislubasid ei leitud ning sõiduauto Nissan Sunny, registreerimismärgiga xxx viimane sõiduki ülevaatus teostati 25.10.2007.a. ja järgmine ülevaatus pidi toimuma hiljemalt 31.11.2008.a. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna patrullpolitseinik Rene Uustalu otsustas 06.11.2010.a. kõrvaldada 1 K.L sõiduki Nissan Sunny, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 20 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni juhtimiselt kõrvaldamise asjaolu äralangemiseni. K.L on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui arestidega. Kohtu seisukoht: 2 Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – K.L-ile inkrimineeritud väärteod LS §de 201 lg 2 ja § 207 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 14.10.2011.a. puudus menetlusalusel isikul juhiluba, menetlusalusele isikule kehtivaid juhilubasid väljastatud ei olnud. Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et sõidukil Nissan Sunny, registreerimismärgiga xxx, millisega K.L 14.10.2011.a. kell 23:52 sõitis, oli nõuetekohaselt läbimata korraline tehnoülevaatus. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS §
järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS §
järgi väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – K.L teadis, et temal puudub sõidki juhtimise õigus, s.t, et tal ei ole kehtivat juhiluba, kuid vaatamata sellele asus K.L mootorsõidukit juhtima, millisel puudus veel lisaks korraliselt, nõuetekohaselt läbitud tehnoülevaatus. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud K.L käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine ja tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine, seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus menetlusaluse isiku kahetsust. Kohus asub seisukohale, et K.L ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et K.L-ile määratud trahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS §
järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on K.L ka varasemalt karistatud nii mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata kui ka tehnoülevaatust mitteläbinud sõiduki juhtimise eest. Seega ei ole K.L hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades, et isikut on ka varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine sanktsiooni keskmises määras s.t pikkusega 15 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.05.2012.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 57 lg 1 p 3, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108111, 113 Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.