Obsah (7)

§ 199§ 215§ 65§ 68§ 201§ 424§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-11-7019 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Tiit Lõhmus

§ 199

lg 2 p-de 8,9, § 201 lg 2 p 1, § 215 lg 2 p 1 ja § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 24. oktoobri 2011 otsus, lühimenetluses Apellatsiooni esitaja R.E Prokurör Marina Zagorets Süüdistatav R.E, ik XXX, elukoht XXXX, Tõkend vahistamine; varem kohtulikult karistatud 8 korda, viimati: 28.04.2011 Viru Maakohtu poolt

§ 215lg 2 p 1 järgi Kr

MS § 238 lg 2 sätteid kohaldades vangistusega 2 kuud. Kaitsja Advokaat Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON 1. Maakohtu otsus R.E suhtes tühistada osaliselt, täpsemalt

§ 65

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas, lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse osas ja süüdistatavalt sundraha väljamõistmise osas. 2. Teha nimetatud osas uus otsus, millega: 2.1

§ 65lg 1 alusel liita Viru Maakohtu 24.

oktoobri 2011 otsusega mõistetud lõplikule 1 karistusele – 1 aasta 4 kuud vangistust – Viru Maakohtu 28. aprilli 2011 otsusega mõistetud karistus – 2 kuud vangistust – ja mõista R.E-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta 4 kuud vangistust. 2.2

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistus viibitud aeg kestusega 3 päeva, s.o 9.04.2010 ja 10.02.2011 - 12.02.

1. Ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks mõista R.E-le karistus kestusega 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva. Karistuse kandmise alguse osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. oktoobri 2011 otsusega tunnistati R.E süüdi

§ 199

lg 2 p-de 8,9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust;

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust;

§ 215

lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust;

§ 424

järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti süüdistatavale liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o kestuseni 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.09.2011 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 1 kuu 29 päeva - ning mõisteti R.E-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta 4 kuud vangistust. Edasiselt arvati kohtuotsuse resolutiivosa kohaselt liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.04.2011 kohtuotsuse alusel ära kantud karistus – 1 kuu 29 päeva vangistust ja mõisteti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 12.02.2011 karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks määras kohus 12.02.2011. Kohtuotsusega rahuldati ka kannatanute tsiviilhagid, sh V.A. tsiviilhagi summas 1538.66 eurot. Kohaldades KrMS § 180 lg 3 sätteid mõisteti süüdistatavalt menetluskuluna välja sundraha 400 eurot. Kohus arutas teiste episoodide kõrval ka süüdistust

§ 201

lg 2 p 1 järgi selles, et ajavahemikul 15.10.- 01.11.2010, lõhkudes rippluku garaažiboksil nr 17 GÜ-s METEOR, mis asub aadressil Kerese 58 Narva linnas ja mis kuulub V.A. , tungis R.E garaažiboksi ning pööras oma kasuks tema valduses oleva sõiduauto AUDI Coupe maksumusega 639.12 eurot /10000 krooni/, lammutades selle tagavaraosadeks.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R.E. Apellandi taotlused ja põhiväited on järgmised. 2.1 Esmalt ei ole apellant nõus sellega, et tema karistusaja alguseks on märgitud 12.02.2011, kuivõrd vahi all viibib ta alates 10.02.
2. Need kaks päeva palub R.E arvestada karistusaja hulka. 2 2.2 Veel leiab R.E, et karistuse mõistmisel ei ole arvestatud kergendavaid asjaolusid. Ta kahetses toimepandut, samuti aitas ta kaasa esemete tagastamisel kannatanutele. Seega tuleks mõistetud karistust kergendada. 2.3 Viimasena vaidlustab süüdistatav kannatanu V. A tsiviilhagi. Sõiduauto Audi ei maksnud 10 000 krooni, vaid nad soetasid selle auto koos 5000 krooni eest.
3. Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatav esitatud apellatsiooni juurde ning palus see rahuldada, seda toetas ka süüdistatava kaitsja. Prokurör nõustus apellatsiooniga osas, mis puudutas eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvestamise taotlust. Muus osas palus prokurör jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ning apellatsioon kuulub osalisele rahuldamisele. Vaidlustatud punktides on ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukohad järgmised. I
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu rahuldamisele apellandi taotlus vähendada temalt kannatanu V. A kasuks välja mõistetud tsiviilhagi summat. Kannatanu on tõepoolest leidnud, et kõnealuse sõiduauto väärtus oli 10 000 krooni (kd 1, tlk 112), seejuures on süüdistuses märgitud tegude toimepanemist, s.o auto lammutamist ja osadena mahamüümist, tunnistanud ka R.E (kd 2, tlk 195 pöördel). Käesoleval hetkel pole aga põhjust peatuda ka küsimusel, kas rakendub TsMS § 440 lg 1, mis räägib kohtule siduvast hagi õigeksvõtust (ja tsiviilhagile ei ole R.E maakohtus vastu vaielnud). Nimelt ei ole kõnealuse sõiduauto väärtus olnud üleüldse kannatanu esitatud tsiviilhagi esemeks. Kriminaalasja materjalide kohaselt on kannatanu esitanud tsiviilhagi üksnes esemete osas, mille R.E varastas kannatanu kodust aadressil Kangelaste 18-38, Narva (kd 2, tlk 88) ja seda summas 1538.66 eurot. Süüdistuse kohaselt pani R.E seal toime kannatanule kuulunud esemete vargusi viiel korral ning kui liita kokku äravõetud esemete väärtus, siis ulatub juba see üle 1900 euro. Seejuures osundab ringkonnakohus, et kannatanu esitatud tsiviilhagi summa ei sisaldanud ka süüdistatava poolt varastatud autorehvide väärtust 255.64 eurot. Seega ei ole selle sõiduauto hind ning R.E poolt selle kuriteoga tekitatud kahju olnud kannatanu esitatud tsiviilhagi osiseks, mistõttu jätab ringkonnakohus selle küsimuse edasise tähelepanuta.
5. Samuti ei leia kohus, et oleks alust R.E-le mõistetud karistuse vähendamiseks. Süüdistatav pani lühikese ajavahemiku jooksul toime kümme varguse episoodi, kaks omastamist ja ühe võõra vallasasja omavolilise kasutamise. Seejuures tekitas ta kannatanutele märkimisväärset kahju, mis on käesolevaks hetkeks hüvitamata. Ühtlasi juhtis R.E ühel korral narkojoobes olles autot. Tõsi, süüdistatav on kohtuistungi protokolli kohaselt süütegusid kahetsenud, kuid märkida tuleb sedagi, et maakohus on otsuses sisalduvate mõistetud karistust puudutavate motiivide kohaselt seda selgesõnaliselt ka arvestanud. 3 Seejuures tuleb silmas pidada, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb karistuse mõistmisel võtta aluseks santsiooni keskmine määr, mida kergendavate või raskendavate asjaolude esinemisel liigutada siis kas üles- või allapoole. Käesoleval juhtumil on kõigi eriosa paragrahvide alusel mõistetud süüdistatavale karistus alla sanktsiooni keskmist määra, mis annab aluse väita, et maakohus on karistust kergendavaid asjaolusid juba täiesti arvestanud. Apellatsioonis ei esita R.E mingeid argumente, mis tooks kaasa mõistetud karistuse veel täiendava vähendamise ning kriminaalkolleegiumi hinnangul need ka puuduvad. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ka selles osas. II
6. Küll kuulub maakohtu otsus tühistamisele järgnevas. Esmalt väljub ringkonnakohus esitatud apellatsiooni piiridest KrMS § 340 lg 1 alusel ning märgib järgmist. 6.1 Käesoleval juhul on R.E tunnistatud süüdi kuritegudes, mis ta pani toime enne Viru Maakohtu 28.04.2011 otsust. Osundatud otsusega on R.E-lt mõistetud välja ka sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 417.03 eurot. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-24-11 leidnud, et isiku olukorda ei saa raskendada seetõttu, et tema kriminaalasju lahendatakse eraldi menetlustes (vt otsuse p-d 10 jj); kui käesolevat kriminaalasja ning maakohtu 28.04.2011 otsuses sisaldunud episoodi oleks menetletud ühes menetluses, oleks see toonud kaasa vaid ühekordse sundraha väljamõistmise. Praegusel juhul on aga toimunud sundraha väljamõistmine topelt, s.o kahel korral, mida kriminaalkolleeguim loeb kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mistõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse R.E-lt sundraha summas 400 eurot väljamõistmise osas.
7. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada R.E-le

§ 65

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise ja lõplikult ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Selles küsimuses selgitab kriminaalkolleegium järgmist. 7.1 Käesolevas kriminaalasjas on R.E-le mõistetud lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust; vaatluse all olevad kuriteod pani ta toime enne Viru Maakohtu 28.04.2011 otsust. Maakohus on õigesti leidnud, et sellisel juhul tuleb moodustada liitkaristus

§ 65

lg 1 sätete alusel, kuid on ringkonnakohtu hinnangul kohaldanud seda õigusnormi vääralt.

§ 65

lg 1 alusel moodustatakse liitkaristus samamoodi nagu

§ 64lg 1 alusel, nagu seda seadus ka sätestab.

Eelkõige tähendab see seda, et liidetavateks on kahe kohtuotsuse järgi mõistetud karistused, mitte nende ärakandmata osad. Viru Maakohtu 28.04.2011 otsusega on R.E-le mõistetud KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamise järgselt karistuseks 2 kuud vangistust, mis on seega ka üheks liidetavaks

§ 65lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisel.

Seega on maakohus ekslikult leidnud, et käesolevas otsuses mõistetud karistusele tuleb liita Viru Maakohtu 28.04.2011 otsusega mõistetud karistus kestusega 1 kuu 29 päeva; tegelikkuseks tulnuks liita sellele 2 kuud vangistust, mida ringkonnakohus süüdistatava olukorda raskendamata ka teeb. Seejuures on maakohtu otsuse resolutiivosas ja ka motiveerivas osas ekslikult märgitud, et liitkaristus moodustub Viru Maakohtu 27.09.2011 otsusega mõistetud karistusega; nimetatud kuupäeval on maakohtu määrusega väärteomenetluses R.E-le mõistetud rahatrahv asendatud 1-päevase arestiga ja mis kuulub määruse kohaselt eraldi täitmisele peale kriminaalkaristuse ärakandmist. Tegemist on ilmselge eksitusega ning selle kõrvaldamist peab kriminaalkolleegium nii vajalikuks kui ka võimalikuks. 4 Seega moodustab ringkonnakohus edasiselt liitkaristuse käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistuse ja Viru Maakohtu 28.04.2011 otsusega mõistetud karistusega. Maakohus on liitkaristuse moodustamisel kasutanud mõistetud üksikkaristuste täieliku katmise põhimõtet ning seda teeb ka ringkonnakohus. Seega mõistab kriminaalkolleegium

§ 65

lg 1 alusel R.E-le käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistuse (1 aasta 4 kuud vangistust) ja Viru Maakohtu 28.04.2011 otsusega mõistetud karistuse (2 kuud vangistust) eest kogumina karistuseks vangistuse kestusega 1 aasta 4 kuud. 7.2 Edasiselt sätestab

§ 65

lg 1, et eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Kohtukolleegium selgitab omapoolset arusaama, mida seaduseandja nimetatud sättega on silmas pidanud. Lause

§ 65

lg-s 1, mis räägib osaliselt või täielikult ärakantud karistuse mahaarvamisest liitkaristusest, reguleerib juhtusid, kui eelmise kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluva - kohtuotsusega mõistetud karistus on täielikult ära kantud, isik karistuse kandmiselt vabanenud ja alles peale seda mõistetakse temale kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluvate kuritegude eest liitkaristus. Teiseks reguleerib vaidlusalune säte ka juhtusid, kui isik on viibinud mingi aja enne seda kuupäeva, mis on loetud liitkaristuse kandmise aja alguseks, ka vahi all – s.o eelvangistuses – ning seejärel olnud jälle kuni selle kuupäevani, mis loetud karistuse kandmise aja alguseks, vabaduses. Ehk siis täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha vaid siis, kui see jääb väljapoole

§ 65

lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse piire ehk liitkaristuse kandmise aja alguseks tunnistatud kuupäevast varasemasse aega. 7.3 Seega tuleb mõistetud liitkaristusest arvata

§ 68lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg.

Viru Maakohtu 28.04.2011 otsuse kohaselt on R.E viibinud vahi all 1 päeva, täpsemalt 9.04.2010, mis tuleb liitkaristusest maha arvata. Õige on edasiselt apellandi osundus, et ka käesolevas kriminaalasjas on ta viibinud 2 päeva eelvangistuses. Kriminaalasja materjalide kohaselt on R.E kahtlustatavana peetud kinni 10.02.2011 kell 20.30 (kd 1, tlk 146), samal kellaajal on ta vabastatud 12.02.2011 (kd 1, tlk 149). Nimetatud kuupäeval ning ajal on ta koheselt uuesti kinni peetud (kd 1, tlk 23), 14.02.2011 on prokurör esitanud taotluse R.E vahistamiseks (kd 1, tlk 154), mille maakohus on ka rahuldanud (kd 1, tlk 156). 7.4 Seega tuleb mõistetud liitkaristusest kestusega 1 aasta 4 kuud arvestada

§ 68

lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, s.o 9.04.2010 ja 10.02.2011 – 12.02.

1. Kuivõrd karistuse kandmise algus on 12.02.2011, ei saa seda kuupäeva kahekordselt arvestada ning käesolevas kriminaalasjas on R.E viibinud vahi all 2 päeva, mitte aga 3 päeva, nagu seda leidis ringkonnakohtu istungil prokurör. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb süüdistatavale seega mõista karistus kestusega 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva. Karistuse kandmise alguse osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 3, § 339 lg-s 2, § 340 lg-st 1, § 340 lg 2 p-st 6 tühistab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas ise uue otsuse. Apellatsioon rahuldada osaliselt. 5 Paavo Randma Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 6